Liigu edasi põhisisu juurde

Riiklik geodeetiline võrk

1996. aastal alustati uue 212 punktist koosneva riigi geodeetilise võrgu rajamisega. Võrk rajati plaanilise, kõrgusliku ja gravimeetrilise võrgu integreerimise põhimõtteid järgides. Mõõtmiste tehnoloogia vastas EUREF tehnilise töögrupi nõuetele.

Riigi geodeetiline võrk (RGP) on mõõdetud GPS tehnoloogiat kasutades ja jaotatud klassidesse vastavalt Eesti geodeetilisele süsteemile järgmiselt: I klassi võrk, II klassi võrk ja tihendusvõrk.

RGP aluspunktideks on ITRF96 raamistiku punktid. Võrgu punktide tiheduseks on 1 punkt 225 km² ja see on aluseks tihendusvõrkude rajamisel.

I klassi võrk koosneb 13 punktist (12 pinnasemärki ja 1 GNSS-püsijaam), punktide vaheline kaugus on 70-110 km. Punktide määramise keskmine ruutviga on ± 1 cm ja suhteline viga 1 : 7 000 000.

II klassi võrk koosneb 199 punktist. Punktid on hajutatud Eesti piirides ühtlaselt, vahekaugusega ca 15 km. Punktide määramise keskmine ruutviga on ± 1 cm ja suhteline viga 1 : 500 000.

IAG komisjoni EUREF (Praha 1999) poolt on riigi I klassi geodeetiline võrk loetud Euroopa referentsraamistiku B klassi nõuetele vastavaks ning see võrk on EUREF võrgu tihenduseks Eesti alal (EUREF-EST97).

Joonis 1. Riigi geodeetiline võrk (I ja II klass)

Tihendusvõrk on loodud objektide kaupa aastatel 1992-2001 Maa-ameti tellimusel erinevate geodeesiafirmade poolt. Tihendusvõrk koosneb 3922 punktist (põhiliselt paarispunktid), punktide tiheduseks on üks punktipaar 16-25 km² kohta (keskmise vahekaugusega 5 km) ja paarispunktide omavaheline kaugus on ca 500 m. Kasutati GPS mõõtmiste tehnoloogiat (suhteline staatiline meetod, sessiooni pikkusega 90-210 minutit).

Punktide määramise keskmine ruutviga on ± 1 … 3 cm ja suhteline viga 1 : 250 000, paarispunktide omavahelise määramise suhteline täpsus on 1 : 50 000. Lõplik võrk koosneb 15 692 GPS vektorist ning tasandati kahes osas: Eesti mandriosa ja Lääne-Eesti saared. Tihendusvõrgu tasandus põhineb I ja II klassi riigi geodeetilise võrgu punktidel.

Joonis 2. Riigi geodeetiline võrk (I ja II klass ning tihendusvõrk)

Riigi geodeetilise võrgu I klassi kordusmõõtmised 2008. aastal

Riigi geodeetilise võrgu I klassi kordusmõõtmised toimusid 28.07-08.08.2008. Mõõtmised toimusid kokku 7 päeval (GPS nädalad 1490 ja 1491). Mõõtmiste aeg oli 110 tundi/punktile kuni 158 tundi/punktile. Mõõtmised viidi läbi samaaegselt kaheteistkümnel (12) riigi geodeetilise võrgu I klassi punktil, lisaks olid mõõtmistesse lülitatud ka viis GNSS-püsijaama (Suurupi, Kuressaare, Tõravere, Toila, Audru).

Kasutatud instrumendid: Ashtech Z-12 GPS vastuvõtjad ja GPS Choke Ring antennid. Kokku oli kasutusel kaksteist Ashtech GPS vastuvõtjate komplekti.

RGP 2008 mõõtmiskampaania arvutustes arvestati RGP 1997 mõõtmiskampaania põhimõtetega, samuti järgiti EUREF (Euroopa Referentsraamistiku alamkomisjon) ja NKG (Põhjamaade Geodeesiakomisjon) poolt juhendmaterjalides esitatud soovitusi. Arvutustel kasutati Bernese GPS 5.0 tarkvara.

Joonis 3. Riigi geodeetilise võrgu skeem koos GNSS-püsijaamade ja lähtepunktidega

Riigi geodeetilise võrgu I klassi kordusmõõtmised 2017. aastal

Riigi geodeetilise võrgu I klassi teine kordusmõõtmine toimus 07.08-15.08.2017. Mõõtmised toimusid kahes 72 tunni pikkuses sessioonis ja viidi samaaegselt läbi 7 (seitsmel) riigi geodeetilise võrgu I klassi punktil. Lisaks olid mõõtmistesse kaasatud ka kõik riiklikud GNSS-püsijaamad (27).

Kasutatud instrumendid: Leica GR25 ja GRX1200GG PRO GNSS-vastuvõtjad ning LEIAR25.R4 ja LEIAT504GG antennid, kokku 7 komplekti. Uuem Leica seadmestik võimaldas esmakordselt lisaks GPS signaalile kasutada ka GLONASS satelliitide signaale.

Arvutustel arvestati 1997.a mõõtmiste põhimõtetega ja EUREF ning NKG soovitustega. Arvutusteks kasutati Bernese GNSS tarkvara versiooni 5.2.

Kontakt

Karin Kollo


Viimati muudetud: 27.11.2019 15:45
Tagasi algusesse