Aadressiandmed

Keskne aadressiandmete infosüsteem (ADS-i infosüsteem) käivitati 2009. aastal. Infosüsteemis hallatakse üleriigiliselt kõiki aadressiandmeid. Samuti pakub infosüsteem aadressiteenuseid. Süsteemi asutamise ja pidamise aluseks on ruumiandmete seadus ja ADS-i määrus.

ADS-is kogutakse ja töödeldakse aadressiandmeid. Ametlike aadressiandmete täpsuse ja nõuetele vastavuse eest vastutavad kohalikud omavalitsused. Lisaks ametlikele aadressiandmetele on ADS-is ka posti sihtnumbrid (määrab Omniva) ja mitteametlikud aadresside ning aadressiobektidega seotud andmed, sh mitteametlikud asumid, linnaosad ja kvartalid ning üldkasutatavad hoonete nimetused (näiteks Ülemiste keskus, Linnahall jne).

ADS-i ülesanne on tagada aadresside ühetaoline määramine ja kasutamine. Oluline on aadresside kvaliteet - aadressid peavad vastama ühtsetele reeglitele. Näiteks peavad maaüksuste ja hoonete aadressid olema omavahel kooskõlas ja ühe muutmine peab üldjuhul kaasa tooma ka teise muutmise.

Kui omavalitsus on näiteks hoonele aadressi määranud või seda muutnud, siis see teave peab jõudma kõikide registriteni ADS-i kaudu automaatselt. Tugisüsteemina tagab ADS, et kõik aadressiandmed koos muudatustega on kõigile ühest kohast kättesaadavad.

ADS-iga on liidestunud näiteks maakataster, rahvastikuregister, ehitisregister, kinnistusraamat, häirekeskus, kohanimeregister ja maamaksu infosüsteem. ADS-iga saavad liidestuda ka erasektori andmekogud ja seda võimalust on kasutanud näiteks pangad ja taristuettevõtted (nt HERE ja Elisa).

Andmevahetus erinevate andmekogude vahel käib X-tee kaudu. Avalikkuse teavitamiseks on loodud ADS-i avalikud teenused internetis. Samuti on võimalik kasutada ADSi väljavõtteid. Täpsem info teenuste ja väljavõtete kohta.

Aadressiandmete süsteemi kohta leiab teavet ka aadressiandmete käsiraamatust ja Riigi infosüsteemi haldussüsteemist (RIHA).