Maaomaniku meelespea

Mis on maakataster ja katastriüksus?

Tagasi üles  

Maakataster (kataster) on riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on kinnisasja piiri ruumilist ulatust, maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Maakatastrisse on kantud kõik Eesti Vabariigi katastriüksused koos katastritunnuse, pindala, sihtotstarbe, katastripidaja märgete jm tehniliste andmetega.

Katastriüksus - katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk.
Katastritunnus - igale katastriüksusele antav numbriline kood.
Piiripunkt - looduses tähistatud või tähistamata maaüksuse välispiiri punkt.
Piirimärk - piiripunkti tähis looduses.

Katastripidaja on Maa-amet.

Mis on kinnistusraamat ja kinnistu?

Tagasi üles  

Kinnistusraamat - riiklik andmekogu, kuhu on kantud kõik Eesti Vabariigi kinnistud koos kinnistu numbri, omaniku andmete, asjaõiguste ja märgetega. Seega sisaldab kinnistusraamatu kanne lisaks omaniku andmetele infot kinnistule seatud kitsenduste ja piiratud asjaõiguste (nt hüpoteekide, servituutide, kasutusõiguste, reaalkoormatiste, hoonestusõiguse, ostueesõiguse), samuti märgete (nt keelumärge, eelmärge) kohta. Kinnistu võib olla nii kinnisasi (maatükk) kui ka hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Kinnistu number - igale kinnistusraamatusse kantud kinnisasjale antav number.

Kinnistusraamatu pidaja on Tartu Maakohtu kinnistusosakond, avalikku rakendust haldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Kinnistusraamatu avalehele saab järgmise lingiga:
https://kinnistusraamat.rik.ee/

Kinnistuportaal on veebipõhine portaal, mille  kaudu saab esitada kinnistamisavaldusi.
https://kinnistuportaal.rik.ee

Katastriüksuse moodustamine

Tagasi üles  

Katastriüksuse moodustamine on protsess, mille käigus määratakse moodustatava katastriüksuse piir,  pindala ja kõlvikuline koosseis, tehakse kanne maaregistrisse ning kinnistusraamatusse.

Katastriüksuse esmamoodustamine toimub maareformi käigus, seejuures on maaüksuse piiride määrajal  piiri määramisel aluseks erinevad skeemid, plaanid ja planeeringud. Maareformi käigus võib katastriüksuseid moodustada katastrimõõdistamisega või kaardimaterjali alusel.

Maareformi järgselt on kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks omaniku taotlusel võimalik  läbi viia lihtsaid maakorraldustoiminguid.  Üldjuhul moodustatakse maakorraldustoimingu käigus uued katastriüksused katastrimõõdistamisega. Lihtsad maakorraldustoimingud on:

• jagamine
• liitmine
• kinnisasjade osade vahetamine
• kinnisasja piiri muutmine
• kinnisasja piiri kindlakstegemine

Katastrimõõdistamise teel katastriüksuse moodustamine

Tagasi üles  

• Katastrimõõdistamine on maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poolt maastikul katastriüksuse piiride määramine, kindlakstegemine, tähistamine, mõõdistamine ja kättenäitamine ning on üheks osaks katastriüksuse moodustamise protsessist. Katastrimõõdistamine on vajalik teostada ka katastrimõõdistamise kontrollimiseks, täpsemate piiriandmete saamiseks  ja piirimärgi taastamiseks.
• Õigus paigaldada ja taastada piirimärke ning teostada katastrimõõdistamisi on ainult maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval maamõõtjal.
• Pärast katastripidaja poolt katastrimõõdistamise tingimuste väljastamist määrab maamõõtja katastriüksuse piiri asukoha maastikul, tähistab selle nõuetekohaste piirimärkidega  ja mõõdistab katastriüksuse piirid maastikul.
• Paigaldatava piirimärgi vorm, materjal ja paigaldus peavad tagama piirimärgi kohtkindla ühenduse maapinnaga ning pikaajalise säilimise välitingimustes. Piirimärgi võib paigaldada maa alla.  Piirimärgi võib jätta paigaldamata, kui see takistab maa põllumajanduslikku kasutamist või muudel juhtudel katastripidaja loal. Maastikule paigaldatud piirimärgi võib ümbritseda kuni kahemeetrise läbimõõduga kupitsaga. Igast katastrimõõdistamise käigus paigaldatud või kontrollitud piirimärgist teeb maamõõtja geokoordineeritud foto.
• Piirimärgid, mis ei jää pärast maakorraldust piiri tähistama, tuleb maamõõtjal pärast katastrimõõdistamist maastikult eemaldada.
• Puittaimestikuga kaetud alal on katastriüksuse piiri tähistamisel või mõõdistamisel lubatud maamõõtja juhendamisel rajada kuni kahe meetri laiused piirisihid. Piirisihtide rajamise korraldavad puudutatud kinnisasjade omanikud.
• Kui katastrimõõdistamise käigus selguvad vastuolud kõlvikukaardi andmete ja maa loodusliku seisundi vahel või kitsendust põhjustava objekti asukoht maastikul ei ole kooskõlas kitsenduste kaardi andmetega, teavitab maamõõtja katastripidajat erinevusest. Vajadusel mõõdistatakse situatsioon maastikul.
• Kui katastrimõõdistamise käigus selguvad vastuolulised piiriandmed või on tuvastatud, et piirimärkide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega või maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki, tuleb kinnisasja piir kindlaks teha maakorraldusseaduse § 15 alusel.
• maakorraldusseaduse § 15 alusel.
• Maamõõtja on kohustatud piiride kättenäitamisele kutsuma kõikide kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjal on mõõdistatava piiriga ühine piiripunkt. Omanike elukoha või asukoha ja elektronposti aadressid saab maamõõtja katastripidajalt.
• Puudutatud katastriüksuste omanikel tuleb esitada märkused , taotlused ja seisukohad piiride kohta hiljemalt piiri maastikul kättenäitamisel.
• Maamõõtja koostab piiride kulgemise ja kättenäitamise kohta piiriprotokolli, mille allkirjastamisega piiride kättenäitamisele kutsutud isikud kinnitavad oma nõustumist piiride asukoha ja piirimärkide alalhoiukohustusega.
• Kui kinnisasja omanik, kes on kutsutud piiride kättenäitamisele, ei ilmu kohale , loetakse  kutse saatmisega piirimärkide asukohad ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks ja omanik piiride asukohaga nõustunuks.
• Kui kinnisasja omanik tuleb piiride kättenäitamisele, kuid ei allkirjasta piiriprotokolli, loetakse piirimärkide asukoht ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks.
• Maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale (Maa-ametile). Mõõdistamise andmete õigsuse ja katastrimõõdistamise seaduslikkuse eest vastutab maamõõtja.
• Katastripidaja kontrollib, kas kõik kande tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid on esitatud ja vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele,  katastrimõõdistamine vastab nõuetele ning esitatud andmed on kooskõlas katastrimõõdistamise tingimuste taotluses esitatud piiriga   ja maakatastri või kontrollmõõdistamise andmetega.

• Katastriüksuste registreerimisel määrab katastripidaja katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud; 

• Katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;

• Katastriüksuste registreerimisel määrab katastripidaja katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud;

• Katastripidaja esitab andmed kinnistusraamatusse;

• Pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on piiride muutmise tulemusena moodustatud katastriüksus(ed) ametlikult registreeritud;

• Teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile.

Kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamine

Tagasi üles  

• Kaardimaterjali alusel on katastriüksuseid lubatud moodustada maareformi käigus.
• Maaüksuse piirde määraja taotleb katastripidajalt loa ja tingimused maaüksuse piiride määramiseks kaardimaterjalil. Katastripidaja võib keelduda loa ja tingimuste väljastamisest, kui puudutatud katastriüksuste andmed on ebakvaliteetsed.
• Maaüksuse piiride määraja koostab vajaduse korral maaüksuse plaani ja piiri kulgemise kirjelduse.
• Maaüksuse piiride määraja näitab maa taotlejale maaüksuse plaanil kätte  maaüksuse piirid ja võtab temalt kirjaliku nõusoleku plaanil määratud maatüki piiridega nõustumise kohta. Vajaduse korral näidatakse piirid plaanil kätte ka piirinaabritele.
• Piiriprotokolli üldjuhul ei koostata. Piiriprotokoll koostatakse juhul, kui keegi piiride kättenäitamisele ilmunud isikutest seda nõuab või kui piiriprotokolli koostamine on kohustuslik (juhul, kui isiku kasutuses oleva maaüksuse piiri muudetakse või juhul, kui maa erastatakse ehitise teenindamiseks). Piiriprotokollis kirjeldatakse piiri, piirimärke  ja piiripunkte ning nende asukohti püsiobjektide suhtes.
• Kui piiride kättenäitamisele või piiriprotokolli koostamisele kutsutud isik kohale ei ilmu või ei nõustu kaardimaterjalil näidatud piiridega või keeldub piiriprotokollile alla kirjutamast, loetakse piirid kätte näidatuks maaüksuse plaanil märgitud piirides. Sel juhul edastab plaani koostaja katastripidajale informatsiooni allkirja puudumise põhjuste kohta.
• Maaüksuse piiride määraja esitab katastripidajale andmed ja dokumendid katastriüksuse moodustamiseks elektroonilises katastris.
• Katastripidaja kontrollib, kas kõik kande tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid on esitatud ja vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele ning kas esitatud andmed on kooskõlas varem registreeritud katastriüksuste andmetega.
• Katastripidaja määrab katastriüksuse piiri ja pindala kaardimaterjalil esitatud katastriüksuse moodustamise andmete alusel. Katastriüksuse kõlvikulise koosseisu määrab katastripidaja kõlvikute kaardi alusel.
• Katastripidaja registreerib maaregistris katastriüksuse sihtotstarbe ja aadressi.
• Teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse kandeavalduses näidatud elektronposti aadressile. Posti teel saadetakse teade vaid juhul, kui elektrooniliselt ei ole võimalik otsusest teavitada.
• Katastriüksuse kohta tehakse katastrisse märge "Pindala on ebatäpne".

Katastriüksuse mõõdistamisel kasutatud ja kasutatavad mõõdistamisviisid

Tagasi üles  

Aerofotogeodeetiline mõõdistamine

Tagasi üles  

• Aerofotogeodeetilist mõõdistamisviisi kasutati hajaasustusega aladel maareformi algusest kuni Vabariigi Valitsuse määruse "Katastrimõõdistamise kord” kehtestamiseni 05.01.1999.
• Piirilõikude joonepikkused mõõdeti tavaliselt mõõdulindiga, piiripunktide koordinaate ega sisenurki tavaliselt üldjuhul ei mõõdetud.
• Piiripunktide kandmiseks aerofotoplaanile mõõdeti piiripunktidele sidemed aerofotol olevatest  ja maastikul tunnetatavatest looduslikest või tehislikest situatsioonielementidest. Kui piir määrati esmalt aerofotoplaanil, märgiti piiripunktid maastikule samuti aerofotoplaanilt mõõdetud piiripunktide sidemete järgi.
• Pindalad määrati aluskaardilt planimeetriga või paletiga ja on ligilähedased.
• Katastriüksuse piiri asukoht katastrikaardil võib olla ebatäpne.
• Katastriüksusele on katastris lisatud märge "Pindala on ebatäpne"

Suvalises koordinaatide süsteemis mõõdistamine

Tagasi üles  

• Mõõdistamisviisi kasutati maareformi algusest kuni keskkonnaministri 05.02.2004 määruse nr 4 "Geodeetilise süsteemi kehtestamine” jõustumiseni.
• Rajati vabas süsteemis geodeetiline mõõdistamisvõrk, mis orienteeriti asimuudi järgi.
• Mõõdistati katastriüksuse sisenurgad ja joonepikkused, mille järgi määrati piiripunktide koordinaadid.
• Katastriüksus on moodustatud aluskaartidega seotud situatsioonielemente (nt teed ja teede ristmikud, kraavid, metsasihid, ehitised vms) arvestades.
• Tagatud on katastriüksuse kuju ja täpne pindala.
• Kuna katastriüksuse piiripunktid ei ole seotud riikliku geodeetilise põhivõrguga, võib katastriüksuse asukoht katastrikaardil olla ebatäpne.

Kohalikus koordinaatide süsteemis mõõdistamine

Tagasi üles  

• Mõõdistamisviisi kasutati maareformi algusest kuni keskkonnaministri 05.02.2004 määruse nr 4 "Geodeetilise süsteemi kehtestamine” jõustumiseni.
• Katastriüksuse piiripunktide koordinaadid mõõdeti kohalikus koordinaatide süsteemis.
• Katastriüksuse piiri katastrikaardile kandmiseks on kohaliku süsteemi koordinaadid teisendatud riiklikusse (L-EST) koordinaatide süsteemi.
• Kohalike geodeetiliste võrkude ülemõõtmisel L-EST süsteemis on sageli selgunud, et nende nõukogudeaegsetes andmetes olid piirkonniti kuni meetritesse ulatuvad vead.
• Kohalike võrkude ebatäpsuse ja/või koordinaatide teisendamisest tulenevate vigade tõttu võib katastriüksuste asukoht katastrikaardil olla ebatäpne.

Riiklikus koordinaatide süsteemis mõõdistamine

Tagasi üles  

• Eesti Vabariigis kehtib tasapinnaliste ristkoordinaatide (x, y) süsteem L-EST97.
• L-EST97 on praegusel ajal ainus lubatav katastrimõõdistamise viis.
• Piiripunktid on seotud riikliku geodeetilise põhivõrguga. Piiripunkti koordinaatide määramise täpsus geodeetilise põhivõrgu punkti suhtes peab olema tiheasustusega aladel +/- 10 cm ja hajaasustusega aladel +/- 35 cm.
• Katastriüksuste asukoht on katastrikaardil kõige täpsemini määratud, juhul kui ei ole tehtud mõõtmisvigu.

Maareformi järgsed toimingud

Tagasi üles  

Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine

Tagasi üles  

• maaomanik logib katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks veebirakendusse MinuKataster (maaomanikul on võimalik volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut);

• sihtotstarbe muutmise taotlus (kava) edastatakse rakenduse kaudu kohalikule omavalitsusele kooskõlastamiseks;

• linna- või vallavalitsus selgitab välja õigusaktidest tulenevad piirangud ja muud asjaolud;

• ehitiseta katastriüksustele sihtotstarbe määramisel lähtub linna- või vallavalitsus  maa tegelikust kasutusest või kehtivatest planeeringutest;

• ehitist teenindavale katastriüksusele määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel;

• katastriüksuse sihtotstarbe määramise ja muutmise otsustab linna- või vallavalitsus oma korraldusega;

• linna- või vallavalitsus esitab sihtotstarbe määramist käsitleva akti koos vastavasisulise avaldusega katastripidajale (Maa-ametile), kes kandeavalduse rahuldamise korral teeb kande maakatastrisse;

• katastripidaja teavitab katastriüksuse sihtotstarbe muutumisest kandeavalduse esitajat ja kinnistusraamatu pidajat.

Katastriüksuse aadressi muutmine

Tagasi üles  

• Katastriüksuse aadressi muutmiseks ja teiste aadressiga seotud küsimustega tuleb pöörduda katastriüksuse asukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse.
• Linna- või vallavalitsus määrab korraldusega katastriüksuse aadressi ja seejärel sisestab aadressiandmed aadressiandmete süsteemi infosüsteemi (ADS) menetlusrakendusse.
• Pärast aadressi kinnitamist ADS menetlusrakenduses registreeritakse aadress maakatastris ja seejärel kinnistusraamatus.

Lihtsad maakorraldustoimingud

Tagasi üles  

Lihtsate maakorraldustoimingute käigus toimub kinnisasjade  (katastriüksuste) jagamine, liitmine, osade vahetamine, piiri muutmine, piiri kindlakstegemine.

Maakorraldustoimingute läbiviimsel tuleb tekkivate katastriüksuste piiride määramisel lähtuda:

• maakorraldusnõuetest, milleks on eelkõige võimaluste loomine kinnisasja otstarbekaks ja sihtotstarbeliseks kasutamiseks, kinnisasjale otstarbeka juurdepääsu tagamine, lihtsate ja selgete ning looduslike piiridega arvestamine, kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine;
• kehtestatud planeeringutest;
• avalikest huvidest;
• maaomaniku õigustest.

Maakorraldust finantseerib kinnisasja omanik, kui seaduse või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

Maakorraldusseaduse alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasja käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses, see tähendab ei sõlmita notariaalseid lepinguid. Maakorraldustoimingute käigus ei tohi teha varjatuid tehinguid. Varjatud tehingu kahtluse korral on katastripidajal õigus nõuda notariaalse lepingu sõlmimist.

NB! Katastripidaja võib lubada katastriüksuse osalist mõõdistamist, lähtudes katastrimõõdistamise eesmärgist, puudutatud katastriüksuste moodustamise alusandmete kvaliteedist ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest.

Katastripidajal on õigus maakorraldustoimingute käigus kinnisasja omaniku taotluse alusel moodustada katastriüksusi ilma katastrimõõdistamiseta juhul, kui selleks ei ole vaja määrata maastikul uut piiripunkti ning seda võimaldavad puudutatud katastriüksuste alusandmete kvaliteet ja muud tähtsust omavad asjaolud.

Maakorraldustoimingud loetakse lõpetatuks kande tegemisega kinnistusraamatus.

Katastriüksuste liitmine

Tagasi üles  

Katastriüksuste liitmine on mitmest naaberkatastriüksusest ühe katastriüksuse moodustamine.

Katastriüksuste liitmiseks ehk uue katastriüksuse moodustamiseks:

• maaomanik logib maatoimingu algatamiseks sisse veebirakendusse MinuKataster (maaomanikul on võimalik volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut, sealhulgas maamõõtjat);

• maaomanik või tema volitatud esindaja koostab veebirakenduses MinuKataster maakorralduskava (vajadusel abistab maaomanikku katastripidaja); 

• pärast maakorralduskava heakskiitmist katastripidaja poolt allkirjastab maaomanik maakorralduskava, kava allkirjastamisega nõustub maaomanik maakorraldustoimingu ja selle tulemusel uue maatüki registreerimisega (sh piiride, pindala ja kõlvikute määramisega) maakatastris ning andmete esitamisega kinnistusraamatule; 

• kava kooskõlastatakse kaasomanike, kohaliku omavalitsuse ja seadustest tulenevatel juhtudel riigiametitega (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja toiduamet, Muinsuskaitseamet jt); 

• kui toimingus osalevad kinnisasjad on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on kolmanda ja neljanda jao kannete (isiklikud kasutusõigused, servituudid, hüpoteegid jm) olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks puudutatud isikute nõusolekud;

• asukohajärgne linna- või vallavalitsus hindab katastriüksuste liitmise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne); 

• linna- või vallavalitsus kooskõlastab maakorralduskava ning määrab tekkivale katastriüksusele aadressi ja sihtotstarbe; 

• katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused ehk määrab mõõdistusmahu, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud, katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates; 

• kui katastripidaja on mõõdistusmahu  määranud, saadetakse maaomanikule  rahvastikuregistris olevale elektronposti aadressile vastav teade ning omanik saab valida maamõõtja, maaomanik pöördub mõõdistustööde läbiviimiseks tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, maaomanik kinnitab valitud maamõõtja MinuKatastri rakenduses; 

• maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale (Maa-ametile); 

• katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta; 

• katastriüksuste registreerimisel määrab katastripidaja katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud; 

• katastripidaja esitab andmed kinnistusraamatusse; 

• pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on liitmise tulemusena moodustatud katastriüksus ametlikult registreeritud; 

• teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile.

Katastriüksuse jagamine

Tagasi üles  

Katastriüksuse jagamine tähendab ühe katastriüksuse mitmeks iseseisvaks katastriüksuseks (reaalosaks) jagamist.

Katastriüksuse jagamiseks:

• maaomanik logib maatoimingu algatamiseks sisse veebirakendusse MinuKataster (maaomanikul on võimalik volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut, sealhulgas maamõõtjat);

• maaomanik või tema volitatud esindaja koostab veebirakenduses MinuKataster maakorralduskava (vajadusel abistab maaomanikku katastripidaja, nõustades omanikku parima maakorraldusliku lahenduse leidmisel ja skeemi koostamisel); 

• pärast maakorralduskava heakskiitmist katastripidaja poolt allkirjastab maaomanik maakorralduskava, kava allkirjastamisega nõustub maaomanik maakorraldustoimingu ja selle tulemusel uute maatükkide registreerimisega (sh piiride, pindala ja kõlvikute määramisega) maakatastris ning andmete esitamisega kinnistusraamatule; 

• kava kooskõlastatakse kaasomanike, kohaliku omavalitsuse ja seadustest tulenevatel juhtudel riigiametitega (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja toiduamet, Muinsuskaitseamet jt); 

• asukohajärgne linna- või vallavalitsus hindab katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne); 

• linna- või vallavalitsus kooskõlastab maakorralduskava ning määrab tekkivatele katastriüksustele aadressid ja sihtotstarbed; 

• katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused ehk määrab mõõdistusmahu, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud, katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates; 

• kui katastripidaja on mõõdistusmahu  määranud, saadetakse maaomanikule  rahvastikuregistris olevale elektronposti aadressile vastav teade ning omanik saab valida maamõõtja

• seejärel maaomanik pöördub mõõdistustööde läbiviimiseks tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, maaomanik kinnitab valitud maamõõtja MinuKatastri rakenduses; 

• maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale (Maa-ametile); 

• katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta; 

• katastriüksuste registreerimisel määrab katastripidaja katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud; 

• katastripidaja esitab andmed kinnistusraamatusse; 

• pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on jagamise tulemusena moodustatud uued katastriüksused ametlikult registreeritud; 

• teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile.

Kinnisasja osade vahetamine

Tagasi üles  

Kinnisasja osade vahetamine on maakorraldustoiming, milles kõrvuti asetsevad kinnisasjad annavad mingi osa ära ja saavad mingi  osa juurde. Kinnisasja osade vahetamise eesmärk on eelkõige maakasutuse korrastamine lähtudes looduslikest piiridest ja valduse tegelikust ulatusest. Vahetatavate kinnisasjade osadest ei moodustata iseseisvaid kinnisasju. Vahetatavad kinnisasjade osad peavad olema väärtuselt sarnased, väärtuste vahe hüvitamine lepitakse kokku omanike vahel. Riigile kuuluva kinnisasjaga osade vahetamine toimub väärtuse põhiselt. 

Kinnisasja piiri muutmine

Tagasi üles  

Kinnisasja piiri muutmine on maakorraldustoiming, mille käigus üks piirnevatest kinnisasjadest annab osa naaberkinnisasja koosseisu. Kinnisasja piiri muutmise eesmärk on eelkõige maakasutuse korrastamine lähtudes looduslikest piiridest ja valduse tegelikust ulatusest. Kinnisasja piiri muutmisel ei moodustata naaberkinnisasja kooseisu antavast osast eraldi kinnisasja. Üle antava osa väärtus lepitakse kokku omanike vahel.

Kinnisasja osade vahetamiseks ja kinnisasja piiri muutmiseks:

• maaomanik logib maatoimingu algatamiseks sisse veebirakendusse MinuKataster (maaomanikul on võimalik volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut, sealhulgas maamõõtjat);

• maaomanik või tema volitatud esindaja koostab veebirakenduses MinuKataster maakorralduskava (vajadusel abistab maaomanikku katastripidaja, nõustades omanikku parima maakorraldusliku lahenduse leidmisel ja skeemi koostamisel); 

• pärast maakorralduskava heakskiitmist katastripidaja poolt allkirjastab maaomanik maakorralduskava, kava allkirjastamisega nõustub maaomanik maakorraldustoimingu ja selle tulemusel uute maatükkide registreerimisega (sh piiride, pindala ja kõlvikute määramisega) maakatastris ning andmete esitamisega kinnistusraamatule; 

• kava kooskõlastatakse kaasomanike, kohaliku omavalitsuse ja seadustest tulenevatel juhtudel riigiametitega (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja toiduamet, Muinsuskaitseamet jt);

• kui toimingus osalevad kinnisasjad on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on kolmanda ja neljanda jao kannete (isiklikud kasutusõigused, servituudid, hüpoteegid jm) olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks puudutatud isikute nõusolekud;

• asukohajärgne linna- või vallavalitsus hindab katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne); 

• linna- või vallavalitsus kooskõlastab maakorralduskava ning määrab tekkivatele katastriüksustele aadressid ja sihtotstarbed; 

• katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused ehk määrab mõõdistusmahu, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud, katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates; 

• kui katastripidaja on mõõdistusmahu  määranud, saadetakse maaomanikule  rahvastikuregistris olevale elektronposti aadressile vastav teade ning omanik saab valida maamõõtja, maaomanik pöördub mõõdistustööde läbiviimiseks tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, maaomanik kinnitab valitud maamõõtja MinuKatastri rakenduses; 

• maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale (Maa-ametile); 

• katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta; 

• katastriüksuste registreerimisel määrab katastripidaja katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud; 

• katastripidaja esitab andmed kinnistusraamatusse; 

• pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on piiride muutmise tulemusena moodustatud katastriüksus(ed) ametlikult registreeritud; 

• teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile.

Kinnisasja piiri kindlakstegemine

Tagasi üles  

Kinnisasja piiri kindlakstegemine on maakorraldustoiming, mille käigus teeb maamõõtja piiri asukoha kindlaks arvestades kõiki võimalikke asjaolusid. Kindlaks tehtud piir mõõdistatakse ja registreeritakse maakatastris.

Kinnisasjade vahelise piiri teeb kindlaks  maakorralduse läbiviija (maamõõtja), kui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb.

Kinnisasja piir on vaja kindlaks teha kui:

• maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki;
• on tuvastatud piirnevate katastriüksuste piiriandmete kattumine või vahe;
• piiriandmetes on tuvastatud mõõdistusviga;
• piiripunkti asukoht maastikul ei vasta mõõdistusandmetele;
• piirnevate katastriüksuste piiriandmed on vastuolulised;
• piirnevate katastriüksuste piirikirjeldused on vastuolulised;
• katastriüksuse piiriandmed on dokumentides kirjeldatud vastuoluliselt;
• katastriüksuse omaniku teadmine piiride asukohast on erinev katastris registreeritud piiride asukohast;
• piiriobjektiks olevat maastikuobjekti ei eksisteeri enam või selle asukoht on muutunud.

Piiri kindlakstegemisel maamõõtja:

• kaasab kõikide kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjade vaheline piir on vaja kindlaks teha;
• analüüsib kõiki varasemaid mõõdistamisandmeid, arvestab selgunud asjaolusid ja omanike seisukohti;
• saadab kutse piiride kindlakstegemisele asjaosalistele vähemalt kümme päeva enne piiride asukoha maastikul kindlakstegemist;
• selgitab asjaosalistele piiri kindlakstegemise põhjuse;
• teeb piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel. Kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha,  võetakse aluseks valduse ulatus. Kui ka see pole võimalik, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa või määratakse piir muid asjaolusid arvestades:
• vajadusel kaasatakse piiride kindakstegemisse kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja ja tunnistajad;
• pärast piiride kindlakstegemist tähistab kindlakstehtud piiri nõuetekohaste piirimärkidega ja teeb katastrimõõdistamise;
• märgib piiriprotokolli piiride kindlakstegemise põhjuse, selgituse ja tulemuse, piiriprotokollile lisatakse piiride kindlakstegemise skeem.

Avalduse muudatuste registreerimiseks kinnistusraamatus esitab maakatastripidaja.

Osaline ja nullmahuga mõõdistamine

Tagasi üles  

Katastriüksuse jagamine, liitmine, katastriüksuse osade vahetamine ja piiride muutmine ilma katastrimõõdistamiseta.

• Nimetatud maakorraldustoimingud ilma katastrimõõdistamiseta on võimalikud, kui maastikul ei ole vaja määrata uut piiripunkti ja puudutatud katastriüksuste alusandmed on kvaliteetsed. 
• Ilma katastrimõõdistamiseta katastriüksuse moodustamise võimalikkuse kohta saab infot katastripidajalt.

Katastriüksuse moodustamine osalise mõõdistamisega.

• Olenevalt piiriandmete kvaliteedist võib katastripidaja lubada katastriüksuse osalist mõõdistamist. Täpsemast infot saab katastripidajalt.

Piirimärgi taastamine

Tagasi üles  

Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise, ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada.

Piirimärkide taastamiseks:

• maaomanik logib maatoimingu algatamiseks sisse veebirakendusse MinuKataster (maaomanikul on võimalik volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut, sealhulgas maamõõtjat);

• piirimärgi taastamiseks väljastab katastripidaja maaomanikule või volitatud isikule katastrimõõdistamise tingimused;
• piirimärgi taastamiseks teeb maamõõtja katastrimõõdistamise;
• olenevalt katastriüksuse moodustamisviisist on piirimärkide taastamise aluseks piiriprotokoll, katastriüksuse plaan, varasematel mõõdistamistel saadud andmed, joonepikkused, sisenurgad, alusandmetes näidatud piiripunkti asukoht maastikul oleva situatsiooni suhtes, maastikuobjektid;
• vastuoluliste andmete puhul tehakse piiride kindlakstegemise toiming vastavalt maakorraldusseaduse § 15-le;
• maamõõtja peab piirimärgi taastamisse kaasama kõikide puudutatud katastriüksuste omanikud;
• maamõõtja esitab katastrimõõdistamise tulemused registreerimiseks katastripidajale;
• piirimärgi taastamise saab maamõõtjalt tellida maaomanik, kelle kinnisasja piirimärki taastatakse;
• piirimärkide taastamise kulud kannavad naaberkatastriüksuste omanikud võrdsetes osades, kui asjaosalised ei ole kokku leppinud teisiti;
• maaomanikul on õigus pöörduda nõudega piirimärkide taastamise kulude hüvitamiseks kahju tekitaja poole. Kahju tekitajaks loetakse selle kinnisasja omanik, kelle tegevusest (piirimärgi hävitamine/teisaldamine) tingituna piirimärgid taastada tuleb. Kui kinnisasi on eraomandis, on nõude esitamise aluseks võlaõigusseaduse sätted. (VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja p 7, VÕS §1054 ). Kui kinnisasi on munitsipaal- või riigiomandis, on nõude esitamise aluseks riigivastutuse seaduse sätted (RVastS § 12);
• kui piirimärgi taastamise kulude hüvitamise osas kahju tekitanud isikuga kokkulepet ei saavutata, on kahju kannatajal õigus pöörduda maakohtusse (eraõiguslikud vaidlused) või halduskohtusse (kaebused kohaliku omavalitsuse või riigi vastu).

Kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride tähistamine maastikul

Tagasi üles  

• Kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamine, samuti piirimärkidega tähistatud piiride taastamine toimub katastrimõõdistamise teel.
• Katastriüksuse piiripunktide maastikul tähistamisel lähtutakse piiriprotokollist ja/või katastrikaardi väljavõttest, katastriüksuse plaanist, maastikuobjektidest ning olemasolevatest piirimärkidest, puudutatud katastriüksuste alusandmetest ja nende kvaliteedist.
• Vastuoluliste andmete puhul tehakse piir kindlaks lähtudes maakorraldusseaduse §15 alusel.
• Eeltoodud materjale kasutades tähistab maamõõtja piiri maastikul ning määrab paigaldatud piirimärkidele koordinaadid.
• Katastrimõõdistamise materjalid esitatakse katastripidajale.
• Kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse omanik saab osaliselt oma täpse piiri asukoha teada juhtudel, kui mõõdistatakse naaberkatastriüksust, sest piiriprotokolli allakirjutamise juurde tuleb kutsuda ka piirneva katastriüksuse omanik.

Katastriüksuse üle mõõdistamine omaniku soovil

Tagasi üles  

Kinnisasja omanik saab tellida temale kuuluvale katastriüksusele täpsemate piiriandmete saamiseks uue katastrimõõdistamise. Uue katastrimõõdistamise käigus kinnisasja piir maastikul ei muutu, täpsustuvad piiripunktidele määratud/määratavad koordinaadid ja nende alusel määratud katastriüksuse pindala ning kõlvikute pindalad. Samuti täpsustub katastriüksuse asukoht katastrikaardil. 

Katastriüksuse üle mõõdistamiseks:

• maaomanik logib maatoimingu algatamiseks sisse veebirakendusse MinuKataster (maaomanikul on võimalik volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut, sealhulgas maamõõtjat);

• maaomanik või tema volitatud esindaja koostab veebirakenduses MinuKataster maakorralduskava, valides tegevuseks "Katastrimõõdistamise tingimuste taotlemine" (vajadusel abistab maaomanikku katastripidaja); 

• pärast maakorralduskava heakskiitmist katastripidaja poolt allkirjastab maaomanik maakorralduskava, kava allkirjastamisega nõustub maaomanik maakorraldustoimingu ja selle tulemusel uute maatükkide registreerimisega (sh piiride, pindala ja kõlvikute määramisega) maakatastris ning andmete esitamisega kinnistusraamatule; 

• katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused ehk määrab mõõdistusmahu, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud, katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates; 

• kui katastripidaja on mõõdistusmahu  määranud, saadetakse maaomanikule rahvastikuregistris olevale elektronposti aadressile vastav teade ning omanik saab valida maamõõtja;

• seejärel maaomanik pöördub mõõdistustööde läbiviimiseks tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, maaomanik kinnitab valitud maamõõtja MinuKatastri rakenduses; 

• maamõõtja tutvub mõõdistatava ja puudutatud katastriüksuste alusandmetega ning teeb kindlaks maastikul olemasolevad piirimärgid, vajadusel paigaldab või taastab puudu olevad piirimärgid ja mõõdistab katastriüksuse piirid maastikul;

• piirimärgid, mis ei jää pärast katastrimõõdistamist piiri tähistama, tuleb maamõõtjal pärast katastrimõõdistamist maastikult eemaldada; 

• kui katastrimõõdistamise käigus selguvad vastuolulised piiriandmed või on tuvastatud, et piirimärkide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega või maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki, tuleb kinnisasja piir kindlaks teha maakorraldusseaduse § 15 alusel;

• maamõõtja koostab piiride kulgemise ja kättenäitamise kohta piiriprotokolli, mille allkirjastamisega piiride kättenäitamisele kutsutud isikud kinnitavad oma nõustumist piiride asukoha ja piirimärkide alalhoiukohustusega;

• kui kinnisasja omanik, kes on kutsutud piiride kättenäitamisele, ei ilmu kohale, loetakse kutse saatmisega piirimärkide asukohad ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks ja omanik piiride asukohaga nõustunuks;

• kui kinnisasja omanik tuleb piiride kättenäitamisele, kuid ei allkirjasta piiriprotokolli, loetakse piirimärkide asukoht ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks;

• maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale (Maa-ametile);

• katastripidaja kontrollib, kas kõik kande tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid on esitatud ja vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele, katastrimõõdistamine vastab nõuetele ning esitatud andmed on kooskõlas katastrimõõdistamise tingimuste taotluses esitatud piiriga ja maakatastri või kontrollmõõdistamise andmetega;

• katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta; 

• katastriüksuste registreerimisel määrab katastripidaja katastriüksuse piirid, pindalad ja kõlvikud;   

• katastripidaja esitab andmed kinnistusraamatusse; 

• pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on liitmise tulemusena moodustatud katastriüksus ametlikult registreeritud;

• teade kande tegemise või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile. 

Katastripidaja märked

Tagasi üles  

Katastripidaja teeb katastriüksuse kohta katastrisse märke "Vajadus piiri asukoht kindlaks teha" juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega.

Katastripidaja teeb katastriüksuse kohta katastrisse märke "Pindala on ebatäpne" juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.

Katastriüksuse kohta võib teha mitu märget. Katastripidaja märge "Vajadus piiri asukoht kindlaks teha" ja märge "Pindala on ebatäpne" kantakse kinnistusraamatu esimesse jakku.

Katastripidaja tehtava märke eesmärk on anda olulist teavet katastriüksuse piiriandmete seisukorra ja katastriandmete kvaliteedi kohta ja teavitada katastris olevate andmete võimalikest puudustest.

Märge ei tekita õiguslikke tagajärgi ja on informatiivse tähendusega. Märge kinnistusraamatus ei takista kinnisasja võõrandamist. Info nähtavaks tegemise eesmärgiks on suunata kinnisasja omanik lahendama maatüki vastuoluliste piiriandmete probleemi, et oleks rohkem korrastatud ja tähistatud piiridega kinnistuid.

Katastripidaja märge  "Vajadus piiri asukoht kindlaks teha" kustutatakse, kui katastriüksuse piir on kindlakstehtud vastavalt maakorraldusseaduse   § 15-le ja katastrimõõdistamise andmed on registreeritud maakatastris.

Katastripidaja märge  "Pindala on ebatäpne" kustutatakse, kui kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil moodustatud või ebatäpsete või vastuoluliste piiriandmetega katastriüksusele  tehakse L-EST97 süsteemis katastrimõõdistamine ja uued piiriandmed on registreeritud maakatastris.

Katastriüksuste piirid geodeetilisel alusplaanil (geoalusel)

Tagasi üles  

Eelkõige projekteerimiseks ja planeerimiseks vajalikule geodeetilisele alusplaanile ehk rahvakeeli geoalusele kannavad neid koostavad geodeedid lisaks muule informatsioonile ka digitaalse katastrikaardi alusel katastriüksuste piirid. Geoalusele kantavad piirid on täpsed üksnes juhul kui katastriüksus on mõõdistatud riiklikus koordinaatide süsteemis. Muude mõõdistamisviiside puhul võivad digitaalselt katastrikaardilt geoalusele kantud piirid olla ebatäpsed. Kui katastriüksus on moodustatud aerofotogeodeetiliselt või plaani- või kaardimaterjali alusel, on piiride asukoht geoalusel kindlasti ebatäpne. Piiride täpsustamiseks on vajalik tellida katastriüksuse üle mõõdistamine.

Arvestama peab, et geoalus ei ole piiri asukohta määravaks ametlikuks dokumendiks ning seetõttu ei saa seda aluseks võtta piiri asukoha määramisel. Kui maaomanik ei tea, kus katastriüksuse piirid looduses asuvad, tuleb tal pöörduda maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole.

Ehitised ja kinnisasja piirid

Tagasi üles  

Saamaks teada, kas olemasolev ehitis, sealhulgas piirdeaed, tee, tiik või mõni muu rajatis, on üle katastriüksuse piiri, tee esmalt kindlaks, kus asub katastriüksuse piir maastikul.

• otsi maastikul üles oma katastriüksuse piirimärgid;
• piirimärkide otsimisel võta abiks katastriüksuse plaan ja piiriprotokoll,
• täpsustavaid andmeid ja puudu olevaid dokumente võid küsida katastripidajalt;
• veendu, et piirimärgid maastikul on oma esialgsetes asukohtades;
• veendu, et Sinu ja piirinaabri teadmine ühisest piirist on samane;
• soovi korral või kui on kahtlus, et piirimärgid on maastikul liikunud, piirinaabriga on tekkinud vaidlus piirimärgi asukoha üle, piirimärk on hävinenud või Sa ise ei leia piirimärki üles, kutsu maakorraldustööde tegevuslitsentsi omav maamõõtja, kes taotleb Maa-ametilt katastrimõõdistamise tingimused ja sõltuvalt vajadusest teeb piiri kindlaks, taastab hävinenud piirimärgid, näitab maastikul kätte piirimärgid ja katastriüksuse piiri, mõõdistab ehitise täpse asukoha piiri suhtes;
• plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride maastikul tähistamiseks, samuti looduses piirimärkidega tähistatud piiri asukoha täpsustamiseks katastrikaardil, tuleb teha katastrimõõdistamine;
• alles siis, kui katastriüksuse piiri asukoht maastikul on välja selgitatud, vajadusel mõõdistatud piirimärgid ja ehitised, saab otsustada ehitiste asukoha üle katastriüksuse piiri suhtes.

Mida teha, kui ehitis, sealhulgas piirdeaed, tee, tiik või mõni muu rajatis, on üle piiri?

Probleemi lahendamiseks on mitu võimalust:

• kui ehitis peab katastriüksuse plaani järgi olema katastriüksuse koosseisus, kuid on sattunud üle piiri mõõdistus- või piiri määramise vea tõttu, telli maamõõtjalt kinnisasja piiri kindlakstegemise toimingu ja katastrimõõdistamise läbiviimine;
• kui ehitis on üle piiri ehitatud pärast katastriüksuse moodustamist, saavuta piirinaabriga kokkulepe katastriüksuse piiride muutmiseks, kooskõlasta piiri muudatus kohalikus omavalitsuses ja telli maamõõtjalt katastrimõõdistamine;
• saavuta piirinaabriga kokkulepe piiriülest ehitamist lubava asjaõiguse kandmises kinnistusraamatusse;
• saavuta piirinaabriga kokkulepe tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki perioodilises hüvitamises. Kokkulepe hüvitise suuruse või hüvitisest loobumise kohta kehtib, kui see on kantud märkusena kinnistusraamatusse;
• ehitise omanik lammutab või teisaldab ehitise või selle üle piiri ulatuva osa;
• teede puhul on mõistlik kaaluda servituudi seadmist.

Mida peab arvestama uue ehitise, sealhulgas piirdeaed, tee, tiik või mõni muu rajatis, ehitamisel katastriüksuse piirile või selle vahetusse lähedusse?

Naabriga kooskõlastamata ja/või üle kinnistu piiri ulatuv ehitis võib tekitada ebameeldivaid vaidlusi piirinaabriga.

• Esmalt tee kindlaks katastriüksuse piiri täpne asukoht maastikul: tutvu maakatastris registreeritud katastriüksuse plaani ja piiriprotokolliga, täiendavaid materjale võid küsida katastripidajalt. Otsi üles piirimärgid maastikul, kaasa piirinaaber, vajadusel ka maamõõtja, hävinenud piirimärkide taastamine telli maamõõtjalt. Vajadusel telli maamõõtjalt tervekatastriüksuse uus katastrimõõdistamine.
• Ehitise mahamärkimisel tuleb arvestada maastikul olevate ja maakatastris registreeritud katastriüksuste piiride ja piirimärkidega. Detailplaneeringus toodud katastriüksuse piiride koordinaadid ei pruugi olla mõõdistatud nõutava täpsusega ja seda just vanemate katastrimõõdistamise viiside ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuste puhul. 
• Uuri kohalikust omavalitsusest planeeringutes ja kohaliku omavalitsuse enda poolt ehitamisele ja ehitistele kehtestatud nõudeid.
• Uuri kohalikust omavalitsusest ehitisteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa ning hilisema kasutusteatise ja kasutusloa kohustuslikkust.
• Tutvu ka võimalike seadustest tulenevate kitsendustega kitsenduste kaardil.
• Ehitise planeerimisel tuleb arvestada ka asjaõigusseaduses toodud naabrusõiguse sätetega. Seega tutvusta eelnevalt oma plaane naabritele.
• Kui soovid ehitada piirdeaeda täpselt kahe kinnistu vahelisele piirile, siis on asjaõigusseaduse mõistes tegemist piirirajatisega, mis on naabrite ühiskasutuses, sõltumata selle kuuluvusest. Piirirajatiseks oleva aia ehitamiseks, muutmiseks või kõrvaldamiseks on vaja konsulteerida kohaliku omavalitsusega. Mõnel juhul on vaja ehitusluba, projekteerimistingimusi või naabri nõusolekut.

Piirivaidlused

Tagasi üles  

Katastriüksuse moodustamisel on vähemalt 5 osapoolt: kohalik omavalitsus, maamõõtja, maaomanik, piirinaaber, katastripidaja. Selleks, et moodustada katastriüksus, mille andmed on vastavuses ka maastikul oleva situatsiooniga, on vaja kõikide osapoolte tõhusat koostööd. Kui kas või üks neist ei suhtu või ei ole suhtunud oma ülesannetesse tõsiselt, on võimalus piiriprobleemi tekkimiseks.

Miks tekivad piirivaidlused?

Tagasi üles  

• Vastuolulised piiriandmed on põhjustatud erinevatest mõõdistussüsteemidest  ja -viisidest.
• Maareformi käigus kasutati erinevaid mõõdistamisviise, mis ei taganud ühtset mõõdistamistäpsust, nt aerofotogeodeetiline mõõdistamisviis, mõõdistamine suvalises, kohalikus ja riiklikus koordinaatide süsteemis. Samuti on katastriüksusi moodustatud kaardimaterjali alusel, ehk katastriüksuse asukoht ja piirid on määratud kaardimaterjalil, mitte aga maastikul.
• Maamõõtja ei ole esitanud piiripunktidele tegelikke mõõdistamisandmeid, vaid on "kohendanud andmed katastripidajale sobivaks" ehk ühitanud piiriandmed juba maakatastris registreeritud naaberkatastriüksuste ebatäpsete andmetega.
• Sageli ei ole mõõdistatud maastikuobjektil (nt jõe või oja teljel) kulgevat piiri ja piiriandmed on määratud aluskaardi põhjal, mis ei ole olnud maastikul oleva situatsiooniga kooskõlas.
• Maamõõtja ei ole arvestanud varem moodustatud piirneva katastriüksuse maastikul olevate piirimärkidega. Sageli on paigaldatud topelt piirimärgid näiteks katastrikaardil olevate koordinaatide järgi, mis ei vasta olemasolevate piirimärkide asukohtadele maastikul.
• Piiripunktide asukohtade määramiseks on kasutatud Maa-ameti avalikus teenuses olevaid andmeid.
• Piiripunktide määramisel on kasutatud ebatäpseid mõõtevahendeid (näiteks käsi-GPS).
• Maamõõtja ei ole arvestanud varem moodustatud piirneva katastriüksuse piiriandmetega.
• Maamõõtja on teinud mõõdistamisvigu.
• Katastripidajal ei ole olnud piisavalt andmeid katastriüksuse asukoha määramiseks katastrikaardil.
• Maakorraldus on olnud puudulik.
• Maaomanike (piirinaabrite) huvipuudus piirimärkide paigaldamise vastu ja nende edasisel hooldamisel.
• Maaomanikud ei ole teadlikud katastriüksuse piirimärkidest. Näiteks peetakse ekslikult piirimärgiks pärast katastrimõõdistamist loodusest leitud vana ristikivi, kuigi katastriüksuse piirimärgiks on määratud metalltoru.
• Maaomanikud on hävitanud piirimärke või muutnud nende asukohta. Näiteks teisaldatakse piirimärke põhjusel, et need segavad maa harimist või muru niitmist. Piirimärke on ka tahtlikult hävitatud, et maad juurde hõivata.
• Maaomanike teadmine piiri asukohast maastikul ei vasta katastriüksuse plaanil kujutatud piirile (kõige enam esineb seda kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuste puhul).

Piirivaidluste ennetamiseks pane tähele:

Tagasi üles  

• Maaomanik peab teadma temale kuuluva katastriüksuse piirimärkide asukohti maastikul. Maaomanik peab enne talle kuuluva katastriüksuse piiriprotokollile allakirjutamist kindlasti tutvuma piirimärkide asukohadega maastikul. Kui maaomanik kutsutakse piirneva katastriüksuse mõõdistamise käigus koostatud piiriprotokolli allakirjutamise juurde, peab ta samuti tutvuma piirimärkide asukohtadega maastikul ja vajadusel küsima selgitusi kutse saatnud maamõõtjalt. Sageli allkirjastatakse piiriprotokoll ilma maastikul piiri ja piirimärkide asukohaga tutvumata ja alles hiljem avastatakse, et maaomanikule teadaolev piiri asukoht ei ühti maastikul tähistatud piiriga. Pärast andmete maakatastris registreerimist on palju keerulisem vastuolusid lahendada.
• Maaomanik vastutab piirimärgi säilimise eest. Piirimärgi parema säilimise tagamiseks peab maaomanik seisma hea selle eest, et piir tähistatakse maamõõtja poolt nõuetele vastavate piirimärkidega. Näiteks peab piirimärgi nõuetele vastaval metalltorul olema väljatõmbamist takistav tõke või ankur. Piirimärgi ümber tuleks võimalusel kaevata mullast kupits, mis sageli säilib ka piirimärgi hävimisel.
•  Kui maaomanik näeb, et temale kuuluva katastriüksuse piiril on taastatud piirimärke või paigaldatud topelt piirimärke, aga teda ei ole sellest teavitatud, tuleb kohe pöörduda naaberkatastriüksuse omaniku poole, et koos välja selgitada piirimärgi tekkimisega seotud asjaolud.

Maa-ameti roll piirivaidluste korral

Tagasi üles  

• Vajadusel teeb Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakond kontrollmõõdistamisi ja mõõdistamistulemuste analüüsi (kontrollib maastikul olemasoleva situatsiooni ja piirimärgistuse vastavust katastriüksuste algdokumentidega ning piiripunktide mõõdistamist ja koordinaatide määramise täpsust geodeetilise põhivõrgu punkti suhtes). Ehk teisisõnu - Maa-ameti pädevuses on anda hinnang, kas mõõdistatud piirimärgid maastikul ja situatsioon vastavad algdokumentidele või mitte.
• Kui katastriüksused on moodustatud vaid kaardimaterjali alusel ilma katastrimõõdistamiseta, ei anna Maa-amet piiride asukohtade õigsuse suhtes maastikul üldjuhul ka hinnangut, kuna katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakond teeb kameraalset ja välikontrolli vaid mõõdistatud katastriüksustele.
• Katastripidaja osaleb vajadusel piiride kindlakstegemise juures ja kujundab oma seisukoha piiriküsimustes. Katastripidaja seisukoht ei muuda automaatselt katastriüksuse piire maakatastris, sest piiride muutmiseks maakatastris on vajalik maaomaniku tahteavaldus ja uus katastrimõõdistamine.
• Maa-amet ei lepita tülis olevaid maaomanikke, ei tegele üle piiri ulatuvate ehitiste/rajatiste (müürid, aiad jms) lammutamise ega legaliseerimisega ega lahenda kinnisasjadele juurdepääsu probleeme ja piirivaidlusi.