30 päeva kaardi väljakutse 2024
30 päeva kaardi väljakutse 2024 (#30DayMapChallenge) maa-ametis.
Sellele lehele ilmub novembri jooksul iga päev üks uus kaart. Kaartide autoriteks on maa-ameti kaardisepad, kes soovivad ennast proovile panna ja õppida juurde midagi uut.
Kaardid on näha ka: https://www.facebook.com/maaamet.ee ja https://twitter.com/maaamet.
Päev 21. Konflikt. Eesti Rahva Muuseum asub kahes haldusüksuses.
ERMi ümbruse areng ei ole edenenud nii, nagu 2006. aastal maja projekteerima hakates ette kujutati. Tartu vallas on trüginud korterelamud liiga lähedale. Konflikt on tekkinud seepärast, et planeerimisprotsess toimub katastriüksuste haaval.
NB! Eelnevate päevade kaartide selgitused asuvad galerii all.
Päev 1. Punktid. Euroopa traditsiooni kohaselt antakse liikluspinnajärgsel adresseerimisel numberlisandid mõlemal pool liikluspinda ühesuunalises kasvavas järjekorras nii, et ühele poole tänavat jäävad paarisnumbrid ja teisele poole paaritud. Reegel, kas paarisnumbrid on vasakul või paremal, kui vaadata pikki tänavat numbrite kasvamise suunas, on piirkonniti erinev, kuid kõikjalt leiab üksikuid hooneid või terveid kvartaleid, mis kohalikku reeglit rikuvad. Põhjalikumalt antud teema kohta saab lugeda Maa-ameti aadressiandmete ja kohanimede käsiraamatu veebiraamatust.
Päev 2. Jooned. Rail Balticu trassikoridori ja selle teenindusrajatiste aluste maade omandamiseks tuleb vajalikud osad katastriüksustest välja jagada. Selle protsessi käigus on viimastel aastatel jooksul loodud nn ajutisi maaüksusi, mida plaanitakse hiljem liita üheks terviklikuks katastriüksuseks. Eesti kaardilt võib nüüd leida huvitava kujuga katastriüksusi - piklikke ja kitsaid, aga ka ümmargusi maatükke. Need moodustavad justkui suure pusle, mis katab kogu Eesti, võimaldades jälgida, kuidas kujuneb uus jooneline suurobjekt. Kui soovite teema kohta rohkem teada, külastage Maa-ameti kodulehte.
Päev 3. Polügoonid. Eesti linnad on oma rahvastikuarvult tagasihoidlikud, küll aga pindalaliselt võrreldavad mõnede oluliste metropolidega eri maailmapiirkondadest. Loodud kaart visualiseerib 2017. aasta haldusreformi tulemusena moodustunud kolme suuremat Eesti linna, millele on kõrvutuseks lisatud pindalaliselt võrreldav metropoli näide. Detailsemaks tutvumiseks saab lugeda haldusjaotuste kohta maa-ameti geoportaalis.
Päev 4. Kuusnurgad. Eestis on üle 760 000 katastriüksuse, mille piirid on määratud täpsete piiripunktidega, mida on kokku üle 5,5 miljoni. Seoseid katastriüksuste ja piiripunktide vahel on Eestis kokku üle 11,7 miljoni. Katastriüksuste ja piiripunktide kohta hoitav andmestik pakub põhjalikku ülevaadet meie maa-aladest ja nende kasutusest. Kaardil on kujutatud kuusnurga suurusega punktide arvu kuusnurgas ning värvusega punktide mediaanvanust. Katastri andmetega saab lähemalt tutvuda leheküljel minukataster.
Päev 5. Teekond. Maa-amet on kandnud Pirita kloostri sõprade abiga kaardile Eesti palverännutee ning sellega seotud asukohad. Rännutee algab Pirita kloostrist, kulgeb läbi seitsme maakonna huvipunktide ning lõpeb Vastseliina linnuse külastuskeskuses. Lähiajal jõuab kiht ka Maa-ameti X-GISi kaardirakendusse, seniks aga tutvu rännuteega lähemalt siin. Kas oskad öelda, mis asukohad on kaardil olevatel kaldaerofotodel välja toodud?
Päev 6. Raster. Kevadised lumelaigud ja veelombid. Põllumassiividel, sealhulgas ka metsaserva varjus olevatel põldudel, võib kevadine lume sulamine olla ebaühtlane. Mõnedel aladel võib jää ja lumi püsida kevadel pikemalt, mõjutades sellega pinnast ja taimkatet. Kaardil on näide, kuidas lähi-infrapuna ja nähtava spektri punase kanali abil saab esile tuua need lumised ja jäised alad (valge tooniga), kus talv, justkui Elsa jäise puudutuse läbi, näib kestvat "igavesti”. Satelliidipildid abistavate andmekihtide ja maskidega kättesaadavad Satilaost.
Päev 7. Vintage. Maa-ameti geoportaali kaardile lisandus suhteliselt hiljuti Tartu Ülikooli geograafia osakonna eestvedamisel Ludwig August Mellini "Liivimaa atlas", mis kujutab 18. sajandi lõpu Eestit. Nüüd on võimalik atlast võrrelda teiste ajalooliste kaartide ning tänapäevaste andmekihtidega. Vanal kaardil on kontrastiks kujutatud 21. sajandi Saaremaal ja Muhus asuvaid päikeseparke, mille kohta leiab andmed näiteks Eesti topograafia andmekogust. Statistika järgi on just Saaremaa Eestimaa kõige päikesepaistelisem koht ja Kuressaare kõige päikesrikkam linn, sellest ka päikesepealinna tiitel aastast 2017. Tutvu lähemalt ajalooliste kaartide rakendusega, seikle mööda 18. sajandi Eestit ja uuri välja mitu Suure Tõllu hauda ikkagi Saaremaal on.
Päev 8. Humanitarian Data Exchange (HDX). Humanitarian Data Exchange (HDX) on platvorm, mis võimaldab humanitaarandmete jagamist organisatsioonide vahel. 2014. aastal loodud HDX-i eesmärk on muuta humanitaarandmed analüüside jaoks kergesti leitavaks ja kasutatavaks. Andmekogus leidub mitmesuguseid andmeid nii globaalsel kui ka riigi tasandil. Andmekoguga saab lähemalt tutvuda HDX-i veebilehel.
Päev 9. Ainult AI. Sarnaselt ülejäänud maailmaga arendatakse ka Eestis jõudsalt 3D andmeid ja digikaksikut. 2023. aastal valmis Geo3D ärianalüüs, kus analüüsiti, kuidas järgnevate aastate jooksul ruumiandmeid hõivata, toota ja levitada kolmemõõtmeliselt. Muidugi on seal oma osa ka tehisaru kasutusele võtmisest. Kaardil on AI arusaam, kuidas digikaksik Eestis välja näeb. Tutvu Geo3D ärianalüüsiga.
Päev 10. Pliiats ja paber. Tartu kohta öeldakse ikka, et see on ülikoolilinn, peaga linn, heade mõtete ja tarkuse linn. Kõik justkui viitab mõtlemisorganile. Allegooriline kaart kujutab Tartu linna ajuna, kus koolide asukohas on ajutegevus särama löönud. Avasta meie huvipunktide kaardirakendusest, mida kultuurset ja akadeemilist Tartul veel pakkuda on.
Päev 11. Arktika. Jääkaru (Ursus maritimus) on maailma suurim karu ja ühtlasi ka suurim maismaa kiskja. Nad elavad Arktika mereäärsetel aladel ja merejääl, kasutades viimast jahipidamiseks ja poegimiseks. Oma elu vältel läbivad nad väga pikki vahemaid merejääl, olles otseselt mõjutatud kliimasoojenemisest. Suvise merejää kiirenev kahanemine ja igijää sulamine Arktikas on oluliselt vähendanud jääkarude elupaikadeks ja jahtimiseks sobivaid alasid. Lisaks kliimasoojenemisele mõjutavad jääkarusid veel suurenenud majandustegevus, konfliktid inimestega, reostus, haigused, ebapiisav elupaiga kaitse ning liigne küttimine. IUCN hinnangul on maailmas hetkel umbes 26 000 jääkaru, kes elavad Arktikas kahekümnes alampopulatsioonis. Allpool olev kaart annab ülevaate jääkarude arvukusest 2024 aasta seisuga. Rohkem andmeid alampopulatsioonide kohta.
Päev 12. Aeg ja ruum. Maa-amet kaardistab perioodiliselt Läänemere ja suurte järvede kaldajoont. Kaldajoont mõjutavad näiteks maapinna tõus, veetaseme muutus, tormid ja setete kuhjumine. Ranniku kulutus- ja kuhjeprotsessid on mõnes paigas nii muutlikud, et eri aastatel kaardistatud kaldajooned on silmnähtavalt erinevad. Tänasel kaardil on näha kolme kaldajoone mõõdistuse erinevusi kitsa Soela väina ääres.
Sel aastal sai Eesti kaldajoone mõõdistamise tulemusel juurde 95 saart. Eesti meresaarte arv kasvas 2222-lt 2317-ni ning Eesti uus pindala on 45 335 km2.
Päev 13. Uus vahend. Kaardi loomiseks on kasutatud Pythoni teeki ridge_map, mis on inspireeritud Joy Divisioni 1979. aasta albumi "Unknown Pleasures" kaanepildist. Eraldi on maastikul välja toodud Eesti kõrgeimad tipud: Suur Munamägi (317,4 m), Korgõmägi (230,1 m), Maaniidü mägi (225,4 m), Kuudse mägi (Kuutsemägi) (217,6 m). Täpsemalt vaata Eesti linnade ja valdade kõrgeimaid tippe Maa-ameti kaardilt.
Päev 14. Maailma kaart.
"Maailm" tähendab Eesti keeles kogu kõiksust, seega planeet Maad koos teadaoleva ruumiga, seega kogu universumit, aga lisaks sellele sisaldab sõna "maailm" endas ka kogu vaimset maailma (kõike, mis on väljamõeldud ja tunnetatav). Eestis on siiani elus traditsioon, kus novembris käivad inimesi külastamas Mardisandid ja Kadrisandid, kes tulevad läbi viie vikerkaare, kuue koidunurga ja seitsme sõelasilma ning toovad endaga kaasa uue aastaringi õnne ning külluse. Eesti keeles on juurdunud arusaam, et Maailm sisaldab endas kaugelt rohkemat kui see, mida me silmaga näeme või käega katsume.
Kaardil on kujutatud kogu vaadeldav universum.
Universumi läbimõõt on ligikaudu 93 miljardit valgusaastat (ehk 28,5 miljardit parsekit). Kõik palja silmaga nähtavad tähed kuuluvad Linnutee galaktikasse. Andromeeda on meie lähim Galaktika asub 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel. Linnutee ja Andromeeda galaktikad lähenevad üksteisele 296 km/s ning kohtuvad umbes 4 miljardi aasta pärast. Umbes viie miljardi aasta pärast muutub Päike punaseks hiiuks ning hävitab Merkuuri, Veenuse ja tõenäoliselt ka Maa. Kuna suur enamus universumist koosneb nähtamatust tumeainest, siis ilmselt on Maailm veelgi suurem ja sisaldab oluliselt rohkem kui sellel kaardil on kujutatud.
Kaart on tehtud taevavaatluse atlasega Aladin.
Päev 15. Minu andmed.1. jaanuar 2025 on märgiline päev - Maa-amet tänasel kujul lakkab olemast ja sirgub Maa- ja Ruumiametiks (MaRu). Kaardil on näha, et uuest aastast hakkavad MaRu töötajad toimetama üle Eesti.
Päev 16. Horopleet, koropleet. Kaardi koostamisel on kasutatud ostu-müügi tehingute statistikat ajavahemikus 01.01-31.10.2024. Jooksvalt on võimalik kinnisvara tehingute andmeid pärida Maa-ameti kodulehel asuvast päringukeskkonnast Kinnisvara hinnastatistika päring.
Päev 17. Koostöökaart. Kas näed pildil autostereogrammi sisse peidetud ruumilist kujutist? Tarvis on kahe silma koostööd nii, et üks silm vaatab korduval mustril üht "tapeedipaani", teine silm teist. Selleks on vaja vaadata "pildist läbi" ja koondada pilk punkti, mis asub pildi taga. Silmadel on lihtsam kujutisele koonduda, kui vaadata pilti suurel ekraanil. Kui tundub, et näed üksteise peal mitut kujutist, siis aitab pildi suurendamine. Kui kujutise nägemine ei õnnestu, siis puhka silmi ning proovi hiljem uuesti.
Pildil kasutatud Maa-ameti kõrgusmudel on kõigile kättesaadav geoportaalis. Täpsemalt autostereogrammidest.
Päev 18. 3D. Kas tunned kaardil "mäed" ära? Kaart on hübriid uuest ja vanast, 2D ja 3D-st ehk kokku on pandud meie ajalooliste kaartide rakenduse kõige vanem kaart - Mellini Liivimaa atlas (1796) ja Maa-ameti maapinna kõrgusmudel. Tänud Tartu Ülikooli geograafia osakonnale, kes analüüsis ja ühtlustas atlase kaardilehti.
Vaata ajaloolisi kaarte. Vaata kõrgusmudeleid. PS Mellini atlasest oli meil põnev kaart ka Päev 7: Vintage.
Päev 19. Tüpograafia. Alguses oli Sõna. Aga enne veel olid tähed.
See Muhu saare ja ümbritsevate laidude ülevaatekaart koosnebki ainult tähtedest. Jättes kõrvale traditsioonilised kartograafilised kujutusviisid, nagu värvimine, viirutamine jne, on siin kasutatud ainult ladina tähestiku kirjatähti.
Erinevate nähtuste visualiseerimiseks on pruugitud sümboleid kuuest kirjastiiliperest, mis pärinevad portaalist www.dafont.com. Kõige täpsemad andmed Muhu ja teiste Eesti saarte kohta on leitavad Eesti topograafia andmekogust.
Päev 20. OpenStreetMap. Tartut nimetatakse tihti Eesti rattapealinnaks – aga millised piirkonnad ülikoolilinnas on jalgratturitele liiklemiseks eriti mugavad? See "jalgrattasõbralikkuse” kaart kombineerib vaba kasutusega OpenStreetMap’i andmed jalgrattateede, rohealade osakaalu ja jalgrattaparklate kohta. Inspiratsioon kaardi loomiseks pärineb Heidelbergi ülikooli uuringust, milles töötatakse välja erinevad "bikeability” indikaatorid linnaaladele.
Kaardil on lillakamates toonides kujutatud piirkonnad, kus jalgratturitel on mugavam liikuda, samas kui tumesinised toonid viitavad kohtadele, kus infrastruktuur vajab täiendamist. Tutvu kaardiga ja vaata, kuidas Tartu eri osad toetavad jalgrattasõitjaid! Kui soovid ka ise sarnast kaarti luua, vaata seda kaartide tegemise koolitust.