30 päeva kaardi väljakutse 2024
30 päeva kaardi väljakutse 2024 (#30DayMapChallenge) maa-ametis.
Sellele lehele ilmub novembri jooksul iga päev üks uus kaart. Kaartide autoriteks on maa-ameti kaardisepad, kes soovivad ennast proovile panna ja õppida juurde midagi uut.
Kaardid on näha ka: https://www.facebook.com/maaamet.ee ja https://twitter.com/maaamet.
Päev 4. Kuusnurgad. Eestis on üle 760 000 katastriüksuse, mille piirid on määratud täpsete piiripunktidega, mida on kokku üle 5,5 miljoni. Seoseid katastriüksuste ja piiripunktide vahel on Eestis kokku üle 11,7 miljoni. Katastriüksuste ja piiripunktide kohta hoitav andmestik pakub põhjalikku ülevaadet meie maa-aladest ja nende kasutusest. Kaardil on kujutatud kuusnurga suurusega punktide arvu kuusnurgas ning värvusega punktide mediaanvanust. Katastri andmetega saab lähemalt tutvuda leheküljel minukataster.
NB! Eelnevate päevade kaartide selgitused asuvad galerii all.
Päev 1. Punktid. Euroopa traditsiooni kohaselt antakse liikluspinnajärgsel adresseerimisel numberlisandid mõlemal pool liikluspinda ühesuunalises kasvavas järjekorras nii, et ühele poole tänavat jäävad paarisnumbrid ja teisele poole paaritud. Reegel, kas paarisnumbrid on vasakul või paremal, kui vaadata pikki tänavat numbrite kasvamise suunas, on piirkonniti erinev, kuid kõikjalt leiab üksikuid hooneid või terveid kvartaleid, mis kohalikku reeglit rikuvad. Põhjalikumalt antud teema kohta saab lugeda Maa-ameti aadressiandmete ja kohanimede käsiraamatu veebiraamatust.
Päev 2. Jooned. Rail Balticu trassikoridori ja selle teenindusrajatiste aluste maade omandamiseks tuleb vajalikud osad katastriüksustest välja jagada. Selle protsessi käigus on viimastel aastatel jooksul loodud nn ajutisi maaüksusi, mida plaanitakse hiljem liita üheks terviklikuks katastriüksuseks. Eesti kaardilt võib nüüd leida huvitava kujuga katastriüksusi - piklikke ja kitsaid, aga ka ümmargusi maatükke. Need moodustavad justkui suure pusle, mis katab kogu Eesti, võimaldades jälgida, kuidas kujuneb uus jooneline suurobjekt. Kui soovite teema kohta rohkem teada, külastage Maa-ameti kodulehte.
Päev 3. Polügoonid. Eesti linnad on oma rahvastikuarvult tagasihoidlikud, küll aga pindalaliselt võrreldavad mõnede oluliste metropolidega eri maailmapiirkondadest. Loodud kaart visualiseerib 2017. aasta haldusreformi tulemusena moodustunud kolme suuremat Eesti linna, millele on kõrvutuseks lisatud pindalaliselt võrreldav metropoli näide. Detailsemaks tutvumiseks saab lugeda haldusjaotuste kohta maa-ameti geoportaalis.