Liigu edasi põhisisu juurde

GNSS püsijaamade võrk

GNSS- ehk globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi püsijaam koosneb lihtsustatult kahest põhikomponendist: GNSS-vastuvõtjast ja -antennist koos paigalduskonstruktsiooniga. Püsijaama koordinaatide täpseks määramiseks kasutatakse satelliitgeodeetilisi mõõtmisi, mis põhinevad satelliitidelt saadetavate raadiosignaalide levikuaja määramisel. Vastuvõtjad salvestavad satelliitidelt saadetavaid andmeid ning arvutavad nende alusel GNSS-antenni täpsed asukoha koordinaadid. Püsijaamad on paigaldatud kohtkindlalt ning salvestavad andmeid pidevalt alates tööle lülitamise hetkest. GNSS-püsijaamade võrgustik on vajalik Eesti geodeetilise referentssüsteemi komponentide jälgimiseks, eelkõige koordinaatide ning maapinna liikumiste määramiseks. Samuti tagab moodne püsijaamade võrgustik ka täpse asukohapõhise info kättesaadavuse kogu riigis.

GNSS-antenn koos antennisambaga
GNSS-vastuvõtja

Suurupi GNSS-püsijaam

Helsingis 1994. a. juunis toimunud geodeesiaalasel nõupidamisel otsustati rajada Tallinna lähedale esimene Eesti riiklik GNSS-püsijaam, mille aparatuur tuleks Soome poolse abi korras. Püsijaama asukohaks valiti Suurupi tuletorn.

Samasse rajati ka I klassi gravimeetriline punkt - fundamentaalreeper.

1996. aastaks tööd tuletornis lõpetati ja novembris 1996 saabus Eestisse püsijaama aparatuur, mis monteeriti Suurupi tuletorni ja selle katusele. 29.11.1996. a. kell 11:14:30 UT aja järgi pärinevad GPS satelliitide esimesed vaatlusandmed Suurupi GNSS-püsijaamast.

Suurupi tuletorn ja selle katusel olev GNSS-püsijaama antenn 2017. aastal

GNSS-püsijaamade võrgu areng

2006. aastal paigaldati GNSS-püsijaam Maa-ameti peahoone (Mustamäe tee 51, Tallinn) katusele. 2007. aastal rajati viiest GNSS-püsijaamast koosnev võrk, kuhu kuulusid Suurupi, Kuressaare, Audru, Tõravere ja Toila püsijaamad. 2008. aastal rajati uued GNSS-püsijaamad veel ka Kärdlas, Mustvees ja Võrus ning aasta lõpuks oli Eestis üheksast GNSS-püsijaamast koosnev võrk.

Aastatel 2014-2016 toimus GNSS-püsijaamade võrgu rekonstrueerimine Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames. Rekonstrueerimise käigus vahetati välja 9 olemasoleva GNSS-püsijaama seadmestik ning rajati 19 uut GNSS-püsijaama. Samuti rajati Maa-ameti Tallinna hoonesse GNSS reaalaja mõõtmiste jaoks tarvilik juhtimiskeskus, tänu millele saab kasutajatele võimaldada reaalajalist asukohamäärangut paari cm täpsusega. Uuenenud võrk põhineb ühtsel Leica tehnoloogial. Kõikides püsijaamades on kasutusel Leica GR25 tüüpi GNSS-vastuvõtjaid ning AR25 Choke Ring tüüpi antennid koos antennikattega LEIS. Lisaks paigaldati 13 asukohas meteosensorid Vaisala WXT520, mis võimaldavad fikseerida täpseid ilmastikuolusid GNSS-püsijaama asukohas ning anda väärtuslikku infot troposfääri seisundi kohta. Rekonstrueeritud võrgu nimeks sai ESTPOS.

2019. aasta alguse seisuga on ESTPOS võrgus kokku 29 GNSS-püsijaama. Uusim GNSS-püsijaam rajati 2018. aasta sügisel Mõisakülla, et parandada võrgu kvaliteeti sealses piirkonnas. Maa-ametis toimub pidev püsijaamade võrgu jälgimine ning arendamine.

Eesti GNSS-püsijaamade võrk ESTPOS

Detailsemat infot ESTPOS püsijaamade kohta saab Maa-ameti geodeetiliste punktide andmekogust.

GNSS-püsijaamade võrgu rakendused

Maa-ameti struktuuriüksused kasutavad ESTPOS võrku katastriüksuste kontrollmõõdistamiseks, aeropildistamiseks ja laserskanneerimiseks vajaminevate märkide koordineerimiseks, välikaardistuseks, rannajoone kontrollmõõdistuseks, geodeetiliste punktide kontrollmõõdistuseks, jne.

Lisaks kasutavad püsijaamade infot erinevatel otstarvetel Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Keskkonnaministeerium, Riigi Metsamajandamise Keskus (RMK), Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI), Veeteede Amet (VTA), jt. riigiasutused.

Teaduslikel ja õppetööga seonduvatel eesmärkidel on püsijaamades kogutavale infole ligipääs ka Eesti kõrgkoolidel nagu Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Maaülikool jne.

Maa-ametil on toimiv koostöö ka Läti Ruumiandmete Informatsiooni Ametiga (LGIA) ja Soome Maamõõduameti Ruumiandmete Instituudiga (FGI), tänu millele on paremini kaetud reaalajalise RTK teenuse kvaliteet Eesti piirialadel Läti ja Soomega. Lisaks eelmainituile tihendab ESTPOS võrku ka Ristnas asuv Veeteede Ameti GNSS-püsijaam RISN.

Eesti GNSS-püsijaamade võrk koos teiste, väliste GNSS-püsijaamadega

EPN - Euroopa GNSS-püsijaamade võrk

Eesti GNSS-püsijaamadest on EPN (EUREF Permanent GNSS Network) koosseisu lülitatud 4 GNSS-püsijaama: Suurupi (SUR4) - alates oktoober 2006, Kuressaare (KURE), Toila (TOIL) ja Tõravere (TOR2) - alates aprill 2008.
Info EPN kohta on kättesaadav Euroopa GNSS-püsijaamade võrgu veebilehelt.

EPOS - European Plate Observing System

2019. aasta sügisest kuulub 9 Eesti GNSS-püsijaama ka EPOS võrku. Need jaamad on Audru (AUDR), Ikla (IKLA), Kärdla (KARD), Kuressaare (KURE), Roosna-Alliku (RALL), Suurupi (SUR4), Toila (TOIL), Tõravere (TOR2) ja Võru (VOR2).
Rohkem infot EPOS kohta võib leida EPOS veebilehelt.

Kontakt

Jaanus Metsar


Viimati muudetud: 27.11.2019 15:43
Tagasi algusesse