Reaalsusmudel

ETAK reaalsusmudelis on  kirjeldatud ja süstematiseeritud need reaalse maailma nähtused ja nende omadused, mida andmekogus talletatakse.

ETAK reaalsusmudelis on definitsioonid nii nähtusklassil kui nähtuse tüübil.
Definitsioonid koos tunnetuskriteeriumitega moodustavad äratundmisjuhise.
Piiritluskriteeriumites sätestatakse piirid mõõdetavate omaduste alusel. Piiritluskriteeriumid on mõõtkavaspetsiifilised. Hetkel on toodud väärtused, mis kehtivad mõõtkavas 1:10 000.

ETAK kataloog

02 - Veekogud ja hüdrograafilised rajatised

201 Meri   Vaata

Eesti maismaaga piirnev Läänemere osa.

Tunnetuskriteeriumid

1. Lahed, mis on merest eraldunud kaardistatakse vastavalt Keskkonnaregistrile järvedena.

Piiritluskriteeriumid

  Nähtusklassil puuduvad atribuudid

202 Seisuveekogu   Vaata

Magedaveelised veekogud, kus vee voolamine ei ole keskmise suvise veeseisu juures märgatav. Seisuveekoguks loetakse ka allikas.

Tunnetuskriteeriumid

1. Seisuveekogude alla loetakse allikad. Kaardistatakse ka teise veekogu sees olevad allikad.

Piiritluskriteeriumid

1. Kaardistatakse seisuveekogu, mille pindala on vähemalt 20 m2, erandina kaardistatakse laugas alates pindalast 100 m2.
2. Alla 20 m2 pindalaga allikad kaardistatakse punktobjektina, suurema pindalaga allikad kaardistatakse muu veekoguna ning lisatakse punktobjekt allikas.

Seisuveekogu nimetus - Seisuveekogu nimi koos liiginimega Keskkonnaregistris.

Väärtuse tüüp: piiramata

Seisuveekogu mitteametlik nimi - Seisuveekogu mitteametlik nimi koos liiginimega.

Väärtuse tüüp: piiramata

Seisuveekogu tüüp - Seisuveekogu tüüp Keskkonnaregistri alusel.

Väärtuse tüüp: loend

 järv - Keskkonnaregistris tüüp looduslik järv.

 paisjärv - Keskkonnaregistris tüüp paisjärv.

 tehisjärv - Keskkonnaregistris tüüp tehisjärv.

 laugas - Rabades esinev väike loodusilmeline seisuveekogu.

 biotiik - Reovee puhastamise tiik või veepuhastusjaama lahtine bassein.

 tiik - Ülejäänud inimtekkelised seisuveekogud.

 allikas - Põhjavee loodusliku väljavoolu koht maapinnal.

 muu - Ülejäänud loodusilmelised seisuveekogud.

203 Vooluveekogu   Vaata

Looduslik või inimtekkeline vee vool.

Tunnetuskriteeriumid

1. Turbaväljadel kaardistatakse vaid piirde- ja kogujakraavid, settetiigid kaardistatakse vooluveekoguna.
2. Laiust mõõdetakse vooluveekogul veeseisu järgi, kaeve servaga veekogul ümbritseva maapinna tasandil.
3. Kui looduses on tunnetatav maa-aluse voolveekogu ajutiselt veega täituv säng, kaardistatakse vooluveekogu ajutise sängi asukohta.
4. Kaardistatakse vetevõrgu osaks olevad küvetid.
5. Vooluveekogu mõtteline telg kaardsitatakse võimalikult sirgjoonelisena.

Piiritluskriteeriumid

1. kaardistatakse vooluveekogu, mille pikkus on vähemalt 20 m ja laius vähemalt 1 m.
2. Vooluveekogu, mis on vähemalt 8 m lai, kaardistatakse mõõtkavalisena.
3. Vooluveekogu laiuse muutumisel eristatakse erineva laiusega vooluveekogu lõigud, kui tekkivate lõikude
pikkused on vähemalt 200 m.
5. Lühim lubatud vooluveekogu lõik on pikkusega 1 m.

Vooluveekogu tüüp - Vooluveekogu tüüp Keskkonnaregistri alusel.

Väärtuse tüüp: loend

 jõgi - Keskkonnaregistris tüüp jõgi.

 kanal - Keskkonnaregistris tüüp kanal.

 oja - Keskkonnaregistris tüüp oja või loodusilmelise lookleva voolusängiga vooluveekogu, mis pole kantud Keskkonnaregistrisse.

 peakraav - Keskkonnaregistris tüüp peakraav.

 kraav - Keskkonnaregistris tüüp kraav või inimtekkeline, sirge voolusängiga vooluveekogu, mis pole kantud Keskkonnaregistrisse.

Vooluveekogu nimetus - Vooluveekogu nimi koos liiginimega Keskkonnaregistris.

Väärtuse tüüp: piiramata

Vooluveekogu mitteametlik nimi - Vooluveekogu mitteametlik nimi koos liiginimega.

Väärtuse tüüp: piiramata

Vooluveekogu laius - Vooluveekogu laiusklass.

Väärtuse tüüp: loend

 1-2 - Laius 1-2 m.

 2-4 - Laius >2-4 m.

 4-6 - Laius >4-6 m.

 6-8 - Laius >6-8 m.

 telg - Mõõtkavaline vooluveekogu,mõtteline või maa-alune telg.

 torus - Kahe mõõtkavalise veekogu vaheline ühendus truubis või mõõtkavalise veekogu truubiga algav või lõppev lõik.

Vooluveekogu telje tüüp - Vooluveekogu telje alaliik.

Väärtuse tüüp: loend

 maa-pealne telg - Maapinnal kulgev vooluveekogu.

 maa-alune telg - Looduslikult maa all kulgev või maa-alusesse sängi suunatud vooluveekogu.

 mõtteline telg - Vooluveekogu terviklikkust tagav vooluveekogu lõik seisuveekogus, märgalal või rannaalal.

Vooluveekogu telje staatus - Kas tegu on Keskkonnaregistrisse kantud vooluveekogu põhiteljega või sekundaarse teljega.

Väärtuse tüüp: loend

 põhitelg - Vooluveekogu peamise voolusängi keskjoon, mis moodustab katkematu terviku.

 sekundaarne telg - Põhiteljele lisanduv telg (näiteks saare esinemisel pikem telg).

Voolusuund - Näitab vooluveekogu joone suuna vastavust vee voolamise suunale.

Väärtuse tüüp: loend

 arvatav - Kõrgusmudeli alusel leitud voolusuund on ebaselge.

 tõenäoline - Kõrgusmudeli alusel leitud voolusuund.

 kontrollitud - Ruumikuju digimise suund vastab vee voolamise suunale.

 ebaselge - Põhjalikul kontrollil pole suudetud voolusuunda tuvastada, joone suund ei pruugi vastata vee voolusuunale.

204 Kaldajoon   Vaata

Mere, seisuveekogu või vooluveekogu ja maismaa vaheline piir.

Tunnetuskriteeriumid

1. Mõtteline kaldajoon kaardistatakse ühenduses olevate veekogude eraldamiseks suurema veekogu
kaldajoone pikendusena.

Piiritluskriteeriumid

1. Ebamäärane kaldajoon eristatakse, kui see on pikem kui 200 m.
1. Muul, mis on vähemalt 8 m laiune, kaardistatakse kindlustatud kaldajoonena.

Kalda tüüp - Kaldajoone tüüp kajastab kaldajoone olemust ja asukoha määramise täpsust.

Väärtuse tüüp: loend

 selge - Veekogu ja maismaa vaheline piir on üheselt arusaadav.

 ebamäärane - Veekogu ja maismaa vaheline piir, mis ei ole määratletav kindlustatud või selge kaldajoonena.

 kindlustatud - Veekogu ja maismaa vaheliseks piiriks on ehitis.

 mõtteline - Eraldab ühenduses olevaid veekogusid, mis võivad olla ka samatüübilised.

Piiritletava veekogu tüüp - Näitab millist tüüpi veekogu kaldajoon piiritleb.

Väärtuse tüüp: loend

 meri - Kaldajoon piiritleb merd.

 seisuveekogud - Kaldajoon piiritleb seisuveekogusid.

 vooluveekogud - Kaldajoon piiritleb vooluveekogusid.

 mere ja seisuveekogu - Mere ja seisuveekogu vaheline mõtteline kallas.

 mere ja vooluveekogu - Mere ja vooluveekogu vaheline mõtteline kallas.

 seisu ja vooluveekogu - Seisu- ja vooluveekogu vaheline mõtteline kallas

Kallas halduspiiriks - Läänemere, Peipsi järve, Võrtsjärve ning Narva jõe vasaku kalda ja Eestile kuuluvate Narva jõe saarte kaldajoonte st Eesti maismaa kontuuri eristamiseks vajalik atribuut.

Väärtuse tüüp: jah/ei

205 Hüdrotehniline rajatis   Vaata

Rajatised siseveekogudel või merel.

Tunnetuskriteeriumid

1. Lagunenud muulid kaardistatakse kivise alana.
2. Paadisillana kaardistatakse ka kapitaalne ujumissild.

Piiritluskriteeriumid

1. Kaardistatakse paadisild, mille pikkus on vähemalt 10 m.
2. Paadisild, mis on vähemalt 8 m laiune, kaardistatakse muu rajatisena.
3. Muul, mis on vähemalt 8 m laiune, kaardistatakse kindlustatud kaldajoonega.

Hüdrograafilise rajatise tüüp - Hüdrograafilise rajatise tüüp kajastab rajatise otstarvet.

Väärtuse tüüp: loend

 muul - Kaldajoonega mitteesitatav rajatis, mis kaitseb sadamat või jõe suuet lainetuse ja uhtainete eest.

 pais - Vooluveekogu sängi rajatud ehitis, mille abil tõkestatakse veevoolu või tõstetakse veetaset.

 paadisild - Rajatis, mis on ehitatud paatide, laevade või vesilennukite vette laskmiseks, randumiseks ja kinnitamiseks ning lastimiseks ja lossimiseks.

206 Truup   Vaata

Toru, mis on kasutuses vee juhtimiseks või metsloomade liikumiseks tee või muu rajatise alt läbi.

Tunnetuskriteeriumid

Piiritluskriteeriumid

Truubi tüüp - Näitab kas tegu on vooluvetevõrku kuuluva või suurvete juhtimiseks mõeldud truubiga.

Väärtuse tüüp: loend

 ühendatud - Truup on vooluvetevõrgu osa.

 kuiv - Truup ei ole vooluvetevõrgu osa, vaid on paigaldatud hooajalise suurvee juhtimiseks või loomade liikumiseks.

  Samm tagasi ETAK'i avalehele