Liigu edasi põhisisu juurde

ALS III ring (2016) 2017—2020

Aerolaserskaneerimise (ALS) kolmandat ringi alustati 2016. aastal seadmega Leica ALS50-II.

Samal aastal hakkas Maa-amet kasutama uut aerokaamerat Leica ADS 100, millega seoses tõusis tollel aastal lennukõrgus senise 2400 m pealt 3000 m peale, saavutades 25 cm pikslilise (GSD 25cm) ortofoto. Sellest tulenevalt muutus ka üle-eestilise kaardistuse tarbeks kogutav ALS punktipilv hõredamaks, sest varem lennati sama LiDAR seadmega madalamalt. Senise keskmise punktitiheduse 0,45 p/m2 asemel saadi 2016. aastal punktitiheduseks 0,15 p/m2.

Alates 2017. aastast võttis Maa-amet kasutusele uue aerolaserskanneri Riegl VQ-1560i. Tegemist on uue põlvkonna ALS-i seadmega, mis parandab tunduvalt punktitihedust ja andmete kvaliteeti.

Riegl VQ-1560i töövoog

Seoses uue aerolaserskanneri kasutuselevõtuga muutusid lennuparameetrid.

Tiheasustusalade puhul oli eesmärk saavutada aerolaserskaneerimise punktitihedus, mis võimaldaks hakata tegelema 3D mudelitega. Sellest lähtuvalt sai lennukõrguseks valitud 1200 m maapinnast, mis tagab keskmise punktitiheduse 18 p/m2 kohta. Üle-eestilise kaardistuse puhul tuli leida kõrgus, kust oleks optimaalne teha korraga nii aeropildistamist kui ka aerolaserskanneerimist. Antud kõrguseks sai 2600 m maapinnast eelkõige laseri pärast, tagamaks üle-eestilise punktitiheduse 2,1 p/m2 (vana laserskanneriga 0,45 p/m2).

Kõrgusandmete kogumine ei ole kõikide lennuprojektide puhul prioriteetne. Näiteks kevadise 2000 m kõrguse lennu ja suvise metsandusliku lennu puhul on laserskanner teisejärguline, kuid kuna seade on niikuinii lennukis, kogub see siiski kõrgusinfot.

ALS-i lennuprojektide parameetrid uue aerolaserskanneriga Riegl VQ-1560i
Lennukõrgus 1200 m 2000 m 2600 m 3100 m
(KEVAD) (KEVAD) (KEVAD) (SUVI)
Lennu otstarve Tiheasustusalade kaardistamine Pildistuse prioriteediga kaardistamine Üle-eestiline kaardistamine Metsanduslik kaardistamine
Keskmine punktitihedus 18 p/m² 3,5 p/m² 2,1 p/m² 0,8 p/m²
Keskmine punktivahe 0,26 m 0,64 m 0,72 m 1,64 m
Impulsisagedus 2×1000 kHz 2×350 kHz 2×350 kHz 2×150 kHz
Lennukiirus 203 km/h 241 km/h 278 km/h 278 km/h
Laseri võimsus 100% 100% 100% 100%

Kolmanda ringi kõrguspunktide asukoht on arvutatud L-EST97 süsteemis. Punkti kõrgused on EH2000 süsteemi arvutatud kasutades geoidi mudelit EST-GEOID2017.

 Kõik kõrgusandmed (sh varasemate aastate andmed) on alates 1. jaanuarist 2018 EH2000 kõrgussüsteemis.

Andmete levitamise formaadid ja kuju muutusid alates 2017. aasta andmetest. Oluliseim muutus toimus klasside numbrites — punktipilvede klassifitseerimisel hakati lähtuma üldtunnustatud American Society for Photogrammetry and Remote Sensing (ASPRS) LAS failide klassifitseerimise spetsifikatsioonist. Vesi on nüüd klassis 9 (varem klass 14). Taimestiku esimesed ja keskmised peegeldused on klassis 5. Lisaks klassifitseeritakse maapinnast madalamal ja kõrgemal olevad müra punktid vastavalt klassi 7 või 18. Hõrendatud maapinnapunkte enam eraldi klassi ei panda, vaid lisatakse maapinnapunktile juurde "extra byte" ehk ekstra bit, mis määrab, et tegu on maapinna iseloomuliku punktiga (keypoint).

Alates 2018. aasta andmetest. Samasuguse ekstra bitiga määratakse ka ülekattuvusala punkt. Tegu on kasutajatele uue asjaga, mida varem pole punktipilvedega kaasa antud. Sisuliselt on tegemist ülekattuvusalasse jääva nn topelt punktiga, mis on valdavalt teise lennuriba poolt juba üles mõõdetud. Samas teatud juhtudel võib antud punktist kasu olla. Näiteks järskude reljeefi muutuste korral lennuriba ääres, kus teatud ala võib jääda n-ö pimedasse nurka. Lisaks saab ülekattuvusala punktide abil hinnata ka lennuribade omavahelist kokkusobitamist ja vajadusel seda ka parandada. Andmete kasutamisel soovitame ülekattuvusala punktid välja jätta!

Lisaks klassifitseerimisele uuendati ka levitatava LAS-i faili formaadi versiooni. Seniselt 1.2 versioonilt mindi üle uuele LAS 1.4 punkti tüüp 8 versioonile. (Levituses on kokkupakitud LAZ formaat!) Muutus toimus osalt uue aerolaskanneri andmete rohkuse tõttu, kuid samas ka sooviga täiendada andmetes sisalduvat metainfot. Uus andmete levitusformaadi versioon võimaldab muu hulgas ära kirjeldada kasutatud koordinaatsüsteemi (Euroopa kõrgussüsteemi tulekuga oluline info). Iga punkti kohta salvestatakse veel laseri kanali number ja täpne mõõdistuse kellaaeg "Adjusted GPS time". Tegu on "GPS Standard time"-iga, millest on maha lahutatud 1x109 sekundit. See tähendab, et nüüdsest on kasutajal võimalik täpselt teada saada, millal on andmed mõõdistatud. Varasemalt oli ajana kasutusel "GPS week time", mis oli mõõdistusnädalat teadmata üsna kasutu, kuna algas igal pühapäeval uuesti nullist.

Uuendusena hakatakse aerolaserskaneerimise punktitele külge lisama ka värve. Täpsemalt RGB ja lähiinfrapuna kanaleid, mida hakatakse võtma Leica ADS100 abil toodetud lõplikult ortofotolt.

Alates 2017. aastast levitatavate ALS-i andmete klassifikatsioon:

1 - klassifitseerimata punktid
2 - maapind
5 - multipeegeldusel tekkinud esimesed ja vahepeegeldused
6 - ehitised1
7 - anomaalsed maapinnast madalamad punktid
9 - veekogud2
17 - mitmetasandiliste ristmike teise tasandi maapinna punktid2
18 - anomaalselt kõrged punktid
keypoint bit - maapinna iseloomulikud punktid (plaaniline kaugus >20 või kõrgusvahemik +/-0,3)
overlap bit - Ülekattuvusala punkt3

1 Ehitised on automaatselt klassifitseeritud ning võib esineda klassifitseerimisvigu. Metsanduslikul lennul on hõreda punktipilve tõttu kasutatud ETAK-i ehitiste kontuure.

2 Klassifitseerimisel on kasutatud ETAK-i veekogude (klass 9) või sildade/viaduktide (klass 17) piire. Klassi on viidud ainult algselt maapinnaks klassifitseeritud punktid (klass 2).

3 Alates 2018. aasta aerolaserskaneerimise andmetest.

Kolmanda ringi raames lennatud alad (2017—2018)
Aerolaserskaneerimise kolmanda ringi ALS-i lendude ajakava. Kevad tähendab kaardistuslendu, suvi metsandusliku otstarbega mõõdistuslendu

Kontakt

Erkko Grünthal


Viimati muudetud: 18.11.2019 19:08
Tagasi algusesse