Liigu edasi põhisisu juurde

ALS II ring 2012—2015

Aerolaserskaneerimise teise ringi andmed koguti aastatel 2012—2015, kus iga aasta kevadel mõõdistati ligikaudu 13 000 km2. Lisandusid eraldi tiheasustusalade mõõdistuslennud, mille eesmärk oli saavutada suurem punktitihedus, et neid alasid paremini kaardistada. ALS-i teostati ka teisel ringil paralleelselt aeropildistamisega ehk samast hetkest on valdavalt olemas nii kõrgusandmed kui ka ortofoto.

Teise ringi mõõdistused teostati seadmega Leica ALS50-II.

Lennukõrgus 1300 m 2400 m 3800 m
Lennu otstarve Tiheasustus alade kaardistamine Üle Eestiline kaardistamine Metsanduslik kaardistamine
Keskmine punktitihedus 2,3 p/m² 0,45 p/m² 0,14 p/m²
Maksimaalne punktivahe 1 m 2,5 m 3,9 m
Punkti diameeter maapinnal 0,33 m 0,54 m 0,86 m

Laserpunktide asukoht on arvutatud L-EST97 süsteemis. Punktikõrgused arvutati BK77 süsteemi kasutades geoidi mudelit EST-GEOID2011.

 Seoses kõrgussüsteemi muutusega 01.01.2018, transformeeriti kõrgusväärtused uude EH2000 süsteemi, kasutades EST-GEOID2011 vahetust EST-GEOID2017-le läbi ellipsoidile GRS80 taandamise. Kõik andmed, mida antakse välja alates 1. jaanuarist 2018, on Euroopa kõrgussüsteemis EH2000.

Kõik punktipilved läbisid ka automaatse klassifitseerimise, kus algoritmi poolt omistati igale punktile klass, mis näitab, kas tegemist on maapinna või mõne muu nähtusega.

ALS-i teise ringi punktipilved on klassifitseeritud järgmiselt:

1 - klassifitseerimata
2 - maapind, mis ei sisaldu klassis 8
5 - esimesed ja keskmised peegeldused (valdavalt puistud)
6 - Eesti topograafia andmekogu (ETAK) ehitise ruumikujude sisse langevad punktid
7 - müra
8 - maapinna iseloomulikud punktid (plaaniline kaugus >20 või kõrgusvahemik +/-0,3)
9 (14)1- Eesti topograafia andmekogu (ETAK) veekogude ruumikujude sisse langevad algselt maapinnaks klassifitseeritud punktid)

1Seoses Euroopa kõrgussüsteemile üleminekuga 01.01.2018 viidi ka senine vett sümboliseeriv klass 14 uude klassi 9.

Klass 8 ehk maapinna iseloomulikud punktid on loodud programmide ja rakenduste jaoks, mis ei suuda või ei vaja täistihedaid maapinna punkte.

Tiheasustusalade puhul on klass 6 ehk hooned saadud kasutades nii hoonete klassifitseerimise algoritmi kui ka ETAK-i hoonete kujusid.

Lisaks automaatsele punktipilvede klassifitseerimisele teostati ka punktipilvede manuaal-visuaalset korrigeerimist, kus vajadusel muudeti automaatse tulemuse klassifikatsiooni. Selle käigus keskenduti ainult maapinda kujutavate punktide võimalikult õigele klassifikatsioonile.

  1. aastal klassifitseeriti Loode-Eesti samadel alustel nagu teine ring.
Teise ringi raames lennatud alad (2012—2015)

Kontakt

Erkko Grünthal


Viimati muudetud: 18.11.2019 19:05
Tagasi algusesse