[Maa-ameti geoportaal]  
  EST ENG
 Sisukaart  

Otsi
      
oota...

 Maa-amet
 

Maaomaniku meelespea

Video: Maa-amet ja maakataster

 

Mis on maakataster ja katastriüksus?

Maakataster (kataster) on riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on kinnisasja piiri ruumilist ulatust, maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine ning ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Maakatastrisse on kantud kõik Eesti Vabariigi katastriüksused koos katastritunnuse, pindala, sihtotstarbe jm tehniliste andmetega.

Mis on katastriüksus?

Katastriüksus - katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk.
Katastritunnus - igale katastriüksusele antav numbriline kood.
Piiripunkt - looduses tähistatud või tähistamata maaüksuse välispiiri punkt.
Piirimärk - piiripunkti tähis looduses.

Katastripidaja on Maa-amet.
 



Mis on kinnistusraamat ja kinnistu?

Kinnistusraamat - riiklik andmekogu, kuhu on kantud kõik Eesti Vabariigi kinnistud koos kinnistu numbri, omaniku andmete, asjaõiguste ja märgetega. Seega sisaldab kinnistusraamatu kanne lisaks omaniku andmetele infot kinnistule seatud kitsenduste ja piiratud asjaõiguste (nt hüpoteekide, servituutide, kasutusõiguste, reaalkoormatiste, hoonestusõiguse, ostueesõiguse), samuti märgete (nt keelumärge, eelmärge) kohta. Kinnistu võib olla nii kinnisasi (maatükk) kui ka hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Kinnistu number - igale kinnistusraamatusse kantud kinnisasjale antav number.

Kinnistusraamatu pidaja on Tartu Maakohtu kinnistusosakond, avalikku rakendust haldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus
RIK

Kinnistusraamatu avalehele saab järgmise lingiga:
https://kinnistusraamat.rik.ee/


Kinnistuportaal on veebipõhine portaal, mille  kaudu saab esitada kinnistamisavaldusi.
https://kinnistuportaal.rik.ee

 



Katastriüksuse moodustamine

Katastriüksuse moodustamine on protsess, mille käigus määratakse moodustatava katastriüksuse piir,  pindala ja kõlvikuline koosseis, tehakse kanne maaregistrisse ning kinnistusraamatusse.

Katastriüksuse esmamoodustamine toimub maareformi käigus, seejuures on maaüksuse piiride määrajal  piiri määramisel aluseks erinevad skeemid, plaanid ja planeeringud. Maareformi käigus võib katastriüksuseid moodustada katastrimõõdistamisega või kaardimaterjali alusel.

Maareformi järgselt on kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks omaniku taotlusel võimalik  läbi viia lihtsaid maakorraldustoiminguid.  Maakorraldustoimingu käigus moodustatakse uued katastriüksused katastrimõõdistamisega. Lihtsad maakorraldustoimingud on:

  • jagamine
  • liitmine
  • kinnisasjade osade vahetamine
  • kinnisasja piiri muutmine
  • kinnisasja piiri kindlakstegemine

 

Kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamine

  • Kaardimaterjali alusel on katastriüksuseid lubatud moodustada maareformi käigus.
  • Maaüksuse piirde määraja taotleb katastripidajalt loa ja tingimused maaüksuse piiride määramiseks kaardimaterjalil. Katastripidaja võib keelduda loa ja tingimuste väljastamisest, kui puudutatud katastriüksuste andmed on ebakvaliteetsed.
  • Maaüksuse piiride määraja koostab vajaduse korral maaüksuse plaani ja piiri kulgemise kirjelduse.
  • Maaüksuse piiride määraja näitab maa taotlejale maaüksuse plaanil kätte  maaüksuse piirid ja võtab temalt kirjaliku nõusoleku plaanil määratud maatüki piiridega nõustumise kohta. Vajaduse korral näidatakse piirid plaanil kätte ka piirinaabritele.
  • Piiriprotokolli üldjuhul ei koostata. Piiriprotokoll koostatakse juhul, kui keegi piiride kättenäitamisele ilmunud isikutest seda nõuab või kui piiriprotokolli koostamine on kohustuslik (juhul, kui isiku kasutuses oleva maaüksuse piiri muudetakse või juhul, kui maa erastatakse ehitise teenindamiseks). Piiriprotokollis kirjeldatakse piiri, piirimärke  ja piiripunkte ning nende asukohti püsiobjektide suhtes.
  • Kui piiride kättenäitamisele või piiriprotokolli koostamisele kutsutud isik kohale ei ilmu või ei nõustu kaardimaterjalil näidatud piiridega või keeldub piiriprotokollile alla kirjutamast, loetakse piirid kätte näidatuks maaüksuse plaanil märgitud piirides. Sel juhul edastab plaani koostaja katastripidajale informatsiooni allkirja puudumise põhjuste kohta.
  • Maaüksuse piiride määraja esitab katastripidajale andmed ja dokumendid katastriüksuse moodustamiseks elektroonilises katastris.
  • Katastripidaja kontrollib, kas kõik kande tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid on esitatud ja vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele ning kas esitatud andmed on kooskõlas varem registreeritud katastriüksuste andmetega.
  • Katastripidaja määrab katastriüksuse piiri ja pindala kaardimaterjalil esitatud katastriüksuse moodustamise andmete alusel. Katastriüksuse kõlvikulise koosseisu määrab katastripidaja kõlvikute kaardi alusel.
  • Katastripidaja registreerib maaregistris katastriüksuse sihtotstarbe ja lähiaadressi.
  • Teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse kandeavalduses näidatud elektronposti aadressile. Posti teel saadetakse teade vaid juhul, kui elektrooniliselt ei ole võimalik otsusest teavitada.
  • Katastriüksuse kohta tehakse katastrisse märge "Pindala on ebatäpne".

Pane tähele!

  • Katastriüksuse moodustamine kaardimaterjali alusel on üldjuhul kõige ebatäpsem katastriüksuse moodustamise viis. 
  • Katastriüksuse piiri asukoht katastrikaardil võib olla ebatäpne.
  • Moodustatud katastriüksuse pindala on ligilähedane.
  • Täpne piiride asukoht katastrikaardil  ja pindala selgub alles pärast piiride tähistamiseks või piirimärkidega tähistatud piiri taastamiseks  teostatavat katastrimõõdistamist maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poolt.

 

Katastrimõõdistamise teel katastriüksuse moodustamine

  • Katastrimõõdistamine on maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poolt maastikul katastriüksuse piiride määramine, kindlakstegemine, tähistamine, mõõdistamine ja kättenäitamine ning on üheks osaks katastriüksuse moodustamise protsessist. Katastrimõõdistamine on vajalik teostada ka katastrimõõdistamise kontrollimiseks, täpsemate piiriandmete saamiseks  ja piirimärgi taastamiseks.

  • Katastrimõõdistamist kasutatakse ühe võimalusena katastriüksuse moodustamiseks maareformi käigus.
  • Maareformi läbinud katastriüksustest uute  katastriüksuste moodustamine on võimalik üksnes läbi katastrimõõdistamise.
  • Katastrimõõdistamise läbiviimiseks tuleb esmalt pöörduda maa asukohajärgse linna- või vallavalitsuse poole asendiplaanil maaüksuse piiride määramiseks (maareformi käigus) või maakorraldustoimingu käigus tekkivate katastriüksuste piiride kooskõlastamiseks.  Kooskõlastamise käigus saadakse teavet kehtivate või vajalike planeeringute , vajalike kooskõlastuste ja nõusolekute kohta.
  • Õigus paigaldada ja taastada piirimärke ning teostada katastrimõõdistamisi on ainult maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval maamõõtjal.
  • Omanik või seaduses sätestatud isik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes maaomaniku volituse alusel taotleb elektroonilise katastri kaudu katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused. Vali maamõõtja Maakorraldustööde litsentsiomanike nimekirjast.
  • Pärast katastripidaja poolt katastrimõõdistamise tingimuste väljastamist määrab maamõõtja katastriüksuse piiri asukoha maastikul, tähistab selle nõuetekohaste piirimärkidega  ja mõõdistab katastriüksuse piirid maastikul.
  • Paigaldatava piirimärgi vorm, materjal ja paigaldus peavad tagama piirimärgi kohtkindla ühenduse maapinnaga ning pikaajalise säilimise välitingimustes. Piirimärgi võib paigaldada maa alla.  Piirimärgi võib jätta paigaldamata, kui see takistab maa põllumajanduslikku kasutamist. Maastikule paigaldatud piirimärgi võib ümbritseda kuni kahemeetrise läbimõõduga kupitsaga. Igast katastrimõõdistamise käigus paigaldatud või kontrollitud piirimärgist teeb maamõõtja geokoordineeritud foto.
  • Piirimärgid, mis ei jää pärast maakorraldust piiri tähistama, tuleb maamõõtjal pärast katastrimõõdistamist maastikult eemaldada.
  • Puittaimestikuga kaetud alal on katastriüksuse piiri tähistamisel või mõõdistamisel lubatud maamõõtja juhendamisel rajada kuni kahe meetri laiused piirisihid. Piirisihtide rajamise korraldavad puudutatud kinnisasjade omanikud.
  • Kui katastrimõõdistamise käigus selguvad vastuolud kõlvikukaardi andmete ja maa loodusliku seisundi vahel või kitsendust põhjustava objekti asukoht maastikul ei ole kooskõlas kitsenduste kaardi andmetega, teavitab maamõõtja katastripidajat erinevusest. Vajadusel mõõdistatakse situatsioon maastikul.
  • Kui katastrimõõdistamise käigus selguvad vastuolulised piiriandmed või on tuvastatud, et piirimärkide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega või maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki, tuleb kinnisasja piir kindlaks teha maakorraldusseaduse § 15 alusel.
  • Maamõõtja on kohustatud piiride kättenäitamisele kutsuma kõikide kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjal on mõõdistatava piiriga ühine piiripunkt. Omanike elukoha või asukoha ja elektronposti aadressid saab maamõõtja katastripidajalt.
  • Puudutatud katastriüksuste omanikel tuleb esitada märkused , taotlused ja seisukohad piiride kohta hiljemalt piiri maastikul kättenäitamisel.
  • Maamõõtja koostab piiride kulgemise ja kättenäitamise kohta piiriprotokolli, mille allkirjastamisega piiride kättenäitamisele kutsutud isikud kinnitavad oma nõustumist piiride asukoha ja piirimärkide alalhoiukohustusega.
  • Kui kinnisasja omanik, kes on kutsutud piiride kättenäitamisele, ei ilmu kohale , loetakse  kutse saatmisega piirimärkide asukohad ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks ja omanik piiride asukohaga nõustunuks.
  • Kui kinnisasja omanik tuleb piiride kättenäitamisele, kuid ei allkirjasta piiriprotokolli, loetakse piirimärkide asukoht ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks.
  • Maamõõtja esitab elektroonilise katastri kaudu mõõdistamise andmed ning dokumendid. Esitatud andmed ja dokumendid moodustavad digitaalse katastrimõõdistamise toimiku. Mõõdistamise andmete õigsuse ja katastrimõõdistamise seaduslikkuse eest vastutab maamõõtja.
  • Katastripidaja kontrollib, kas kõik kande tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid on esitatud ja vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele,  katastrimõõdistamine vastab nõuetele ning esitatud andmed on kooskõlas katastrimõõdistamise tingimuste taotluses esitatud piiriga   ja maakatastri või kontrollmõõdistamise andmetega.
  • Katastripidaja määrab katastriüksuse piiri ja pindala nõuetekohaste katastrimõõdistamise andmete alusel. Katastriüksuse kõlvikulise koosseisu määrab katastripidaja kõlvikute kaardi alusel.
  • Katastripidaja registreerib maaregistris katastriüksuse sihtotstarbe ja lähiaadressi.
  • Teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse kandeavalduses näidatud elektronposti aadressile. Posti teel saadetakse teade vaid juhul, kui elektrooniliselt ei ole võimalik otsusest teavitada.


Katastriüksuse mõõdistamisel kasutatud ja kasutatavad mõõdistamisviisid

 

Aerofotogeodeetiline mõõdistamine

  • Aerofotogeodeetilist mõõdistamisviisi kasutati hajaasustusega aladel maareformi algusest kuni Vabariigi Valitsuse määruse "Katastrimõõdistamise kord” kehtestamiseni 05.01.1999.
  • Piirilõikude joonepikkused mõõdeti tavaliselt mõõdulindiga, piiripunktide koordinaate ega sisenurki tavaliselt ei mõõdetud.
  • Piiripunktide kandmiseks aerofotoplaanile mõõdeti piiripunktidele sidemed aerofotol olevatest  ja maastikul tunnetatavatest looduslikest või tehislikest situatsioonielementidest. Kui piir määrati esmalt aerofotoplaanil, märgiti piiripunktid maastikule samuti aerofotoplaanilt mõõdetud piiripunktide sidemete järgi.
  • Pindalad määrati aluskaardilt planimeetriga või paletiga ja on ligilähedased.
  • Katastriüksuse piiri asukoht katastrikaardil võib olla ebatäpne.
  • Katastriüksusele on katastris lisatud märge "Pindala on ebatäpne"
     

Suvalises koordinaatide süsteemis mõõdistamine

  • Mõõdistamisviisi kasutati maareformi algusest kuni Vabariigi Valitsuse määruse "Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord” kehtestamiseni 23.10.2003.
  • Rajati vabas süsteemis geodeetiline mõõdistamisvõrk, mis orienteeriti asimuudi järgi.
  • Mõõdistati katastriüksuse sisenurgad ja joonepikkused, mille järgi määrati piiripunktide koordinaadid.
  • Katastriüksus on moodustatud aluskaartidega seotud situatsioonielemente (nt teed ja teede ristmikud, kraavid, metsasihid, ehitised vms) arvestades.
  • Tagatud on katastriüksuse kuju ja täpne pindala.
  • Kuna katastriüksuse piiripunktid ei ole seotud riikliku geodeetilise põhivõrguga, võib katastriüksuse asukoht katastrikaardil olla ebatäpne.
     

Kohalikus koordinaatide süsteemis mõõdistamine

  • Mõõdistamisviisi kasutati maareformi algusest kuni Vabariigi Valitsuse määruse "Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord” kehtestamiseni 23.10.2003.
  • Katastriüksuse piiripunktide koordinaadid mõõdeti kohalikus koordinaatide süsteemis.
  • Katastriüksuse piiri katastrikaardile kandmiseks on kohaliku süsteemi koordinaadid teisendatud riiklikusse (L-EST) koordinaatide süsteemi.
  • Kohalike geodeetiliste võrkude ülemõõtmisel L-EST süsteemis on sageli selgunud, et nende nõukogudeaegsetes andmetes olid piirkonniti kuni meetritesse ulatuvad vead.
  • Kohalike võrkude ebatäpsuse ja/või koordinaatide teisendamisest tulenevate vigade tõttu võib katastriüksuste asukoht katastrikaardil olla ebatäpne.

 

Riiklikus koordinaatide süsteemis mõõdistamine

  • Eesti Vabariigis kehtib tasapinnaliste ristkoordinaatide (x, y) süsteem L-EST97.
  • L-EST97 on praegusel ajal ainus lubatav katastrimõõdistamise viis.
  • Piiripunktid on seotud riikliku geodeetilise põhivõrguga. Piiripunkti koordinaatide määramise täpsus geodeetilise põhivõrgu punkti suhtes peab olema tiheasustusega aladel +/- 10 cm ja hajaasustusega aladel +/- 35 cm.
  • Katastriüksuste asukoht on katastrikaardil kõige täpsemini määratud, juhul kui ei ole tehtud mõõtmisvigu.
     


Maareformi järgsed toimingud


Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine

  • Katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks esitab maaomanik maa asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele vastavasisulise avalduse.
  • Linna- või vallavalitsus selgitab välja õigusaktidest tulenevad piirangud ja muud asjaolud.
  • Ehitiseta katastriüksustele sihtotstarbe määramisel lähtub linna- või vallavalitsus  maa tegelikust kasutusest või kehtivatest planeeringutest.
  • Ehitist teenindavale katastriüksusele määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel.
  • Katastriüksuse sihtotstarbe määramise ja muutmise otsustab linna- või vallavalitsus oma korraldusega.
  • Linna- või vallavalitsus esitab sihtotstarbe määramist käsitleva akti koos vastavasisulise avaldusega katastripidajale (Maa-ametile), kes kandeavalduse rahuldamise korral teeb kande maakatastrisse.
  • Katastripidaja teavitab katastriüksuse sihtotstarbe muutumisest kandeavalduse esitajat ja kinnistusraamatu pidajat.

 

Katastriüksuse aadressi muutmine

  • Katastriüksuse aadressi muutmiseks ja teiste aadressiga seotud küsimustega tuleb pöörduda katastriüksuse asukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse.
  • Linna- või vallavalitsus määrab korraldusega katastriüksuse aadressi ja seejärel sisestab aadressiandmed aadressiandmete süsteemi infosüsteemi (ADS) menetlusrakendusse.
  • Pärast aadressi kinnitamist ADS menetlusrakenduses registreeritakse aadress maakatastris ja seejärel kinnistusraamatus.

 

Lihtsad maakorraldustoimingud

Lihtsate maakorraldustoimingute käigus toimub kinnisasjade  (katastriüksuste) jagamine, liitmine, osade vahetamine, piiri muutmine, piiri kindlakstegemine.

Maakorraldustoimingute läbiviimsel tuleb tekkivate katastriüksuste piiride määramisel lähtuda :

  • maakorraldusnõuetest, milleks on eelkõige võimaluste loomine kinnisasja otstarbekaks ja sihtotstarbeliseks kasutamiseks, kinnisasjale otstarbeka juurdepääsu tagamine, lihtsate ja selgete ning looduslike piiridega arvestamine, kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine.
  • kehtestatud planeeringutest
  • avalikest huvidest
  • maaomaniku õigustest

Maakorraldust finantseerib kinnisasja omanik, kui seaduse või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

Maakorraldusseaduse alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasja käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses, see tähendab ei sõlmita notariaalseid lepinguid. Maakorraldustoimingute käigus ei tohi teha varjatuid tehinguid. Varjatud tehingu kahtluse korral on katastripidajal õigus nõuda notariaalse lepingu sõlmimist.

Maakorraldustoimingud loetakse lõpetatuks kande tegemisega kinnistusraamatus.

 

Katastriüksuste liitmine

Katastriüksuste liitmine on mitmest naaberkatastriüksusest ühe katastriüksuse moodustamine.

Katastriüksuste liitmiseks ehk uue katastriüksuse moodustamiseks:

  • pöördub maaomanik katastriüksuse asukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse, et selgitada katastriüksuste liitmise võimalusi ehk kas on vaja koostada planeering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);
  • kui liidetavad katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on hüpoteegi olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks hüpoteegipidaja nõusolek, samuti on vajalik kinnistusraamatust nähtuvate teiste puudutatud isikute nõusolekud.
  • maaomanik pöördub vajadusel kooskõlastuse või nõusoleku saamiseks vastava ameti poole (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt);
  • linna- või vallavalitsus kooskõlastab maakorralduskava ehk liitmise plaani, määrab tekkivale katastriüksusele aadressi  ja sihtotstarbe
  • maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes maaomaniku volituse alusel taotleb katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused.
  • maamõõtjale tuleb anda informatsioon oma kontaktandmete (telefon, kasutuses olev elektronposti aadress ja postiaadress) kohta. Toimivad kontaktandmed on vajalikud selleks , et täiendavate küsimuste korral saaks maamõõtja või katastripidaja maaomanikuga ühendust võtta ning katastripidaja edastada menetlusinfot
  • maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimiku;
  • maamõõtja esitab liitmisel moodustatud katastriüksuse toimiku katastripidajale (Maa-ametile) koos teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;
  • katastripidaja määrab katastriüksuse piiri, pindala ja kõlvikud ja  edastab vastavad andmed maaomanikule, kes andmetega nõustumisel esitab kandeavalduse katastriüksuse registreerimiseks maakatastris koos nõusolekuga kinnistusraamatusse kande tegemiseks.
  • Kui liidetavad katastriüksused asuvad kinnistusraamatu erinevates registriosades peab kandeavaldus sisaldama kinnistusraamatu registriosa numbrit millisesse kanne tehakse ja milline registriosa suletakse.
  • katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;
  • teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse kandeavalduses näidatud elektronposti aadressile. Posti teel saadetakse teade vaid juhul, kui elektrooniliselt ei ole võimalik otsusest teavitada
  • pärast katastriüksuse registreerimist maakatastris esitab katastripidaja avalduse kinnistusraamatu pidajale.

Pane tähele!

  • Kui liidetavad katastriüksused asuvad kinnistusraamatu erinevates registriosades , siis saab neid liita üksnes juhul, kui nad kuuluvad  ühele ja samale omanikule.

 

Katastriüksuse jagamine

Katastriüksuse jagamine tähendab ühe katastriüksuse mitmeks iseseisvaks katastriüksuseks (reaalosaks) jagamist.

Katastriüksuse jagamiseks:

  • maaomanik pöördub katastriüksuse asukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse, et selgitada, katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);
  • maaomanik pöördub vajadusel kooskõlastuse või nõusoleku saamiseks vastava ameti poole (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt);
  • linna- või vallavalitsus kooskõlastab maakorralduskava ehk jagamise plaani, määrab tekkivatele katastriüksustele aadressid  ja sihtotstarbed
  • maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes maaomaniku volituse alusel taotleb katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused,
  • maamõõtjale tuleb anda informatsioon oma kontaktandmete (telefon, kasutuses olev elektronposti aadress ja postiaadress) kohta. Toimivad kontaktandmed on vajalikud selleks , et täiendavate küsimuste korral saaks maamõõtja või katastripidaja maaomanikuga ühendust võtta ning katastripidaja edastada menetlusinfot
  • maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud;
  • pärast katastrimõõdistamist esitab maamõõtja toimikud katastripidajale (Maa-ametile) koos teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;
  • katastripidaja määrab katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud ja  edastab vastavad andmed maaomanikule, kes andmetega nõustumisel esitab kandeavalduse katastriüksuste registreerimiseks maakatastris koos nõusolekuga kinnistusraamatusse kande tegemiseks.
  • katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;
  • teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse kandeavalduses näidatud elektronposti aadressile. Posti teel saadetakse teade vaid juhul, kui elektrooniliselt ei ole võimalik otsusest teavitada
  • pärast katastriüksuse registreerimist esitab katastripidaja andmed kinnistusraamatusse;
  • pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on jagamise tulemusena moodustatud uued katastriüksused ametlikult registreeritud.

Pane tähele!

  • Kui katastriüksuse jagamiseks ei ole detailplaneeringu koostamise kohtustust, siis rakendub katastriüksuse jagamise toimingule maakorraldusseadus.
  • Kui jagatav katastriüksus asub detailplaneeringu kohustusega alal, võib toimingule rakenduda planeerimisseadus.
  • Kui katastriüksuse jagamine on seotud katastriüksusel asuva(te) hoone(te) reaalosadeks jagamisega, tuleb arvestada, et hoone jagamine reaalosadeks on võimalik vaid siis, kui iga hooneosa saab eraldi kasutada.
  • Kui maaomanikul on soov avada mõne uue tekkinud katastriüksuse kohta kinnistusraamatus eraldi registriosa, siis on vajalik läbi kinnistuportaali esitada kinnistamisavaldus. Avaldust on võimalik teha ka notari juures.


Kinnisasja osade vahetamine

Kinnisasja osade vahetamine on maakorraldustoiming, milles kõrvuti asetsevad kinnisasjad annavad mingi osa ära ja saavad mingi  osa juurde. Kinnisasja osade vahetamise eesmärk on eelkõige maakasutuse korrastamine lähtudes looduslikest piiridest ja valduse tegelikust ulatusest.

Vahetatavate kinnisasjade osadest ei moodustata iseseisvaid kinnisasju.

Vahetatavad kinnisasjade osad peavad olema väärtuselt sarnased, väärtuste vahe hüvitamine lepitakse kokku omanike vahel.

Riigile kuuluva kinnisasjaga osade vahetamine toimub väärtuse põhiselt.

Kinnisasjade osade vahetamiseks:

  • pöörduvad maaomanikud maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes koostab maakorralduskava ehk kinnisasja osade vahetamise plaani.
  • maakorralduskava allkirjastatakse maamõõtja ja maaomanike poolt digitaalselt.
  • maakorralduskava kooskõlastatakse maa asukohajärgses linna- või vallavalitsuses.
  • maaomanikud pöörduvad vajadusel kooskõlastuse või nõusoleku saamiseks vastava ameti poole (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt);
  • kui toimingus osalevad kinnisasjad on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on hüpoteegi olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks hüpoteegipidaja nõusolek, samuti on vajalik kinnistusraamatust nähtuvate teiste puudutatud isikute nõusolekud.
  • linna- või vallavalitsus määrab tekkivatele katastriüksustele aadressi  ja sihtotstarbe
  • maamõõtja taotleb maaomanike volituste alusel katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused.
  • maamõõtjale tuleb anda informatsioon oma kontaktandmete (telefon, kasutuses olev elektronposti aadress ja postiaadress) kohta. Toimivad kontaktandmed on vajalikud selleks , et täiendavate küsimuste korral saaks maamõõtja või katastripidaja maaomanikuga ühendust võtta ning katastripidaja edastada menetlusinfot
  • maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud;
  • maamõõtja esitab kinnisasjade osade vahetamise tulemusena moodustatud katastriüksuste toimikud katastripidajale (Maa-ametile) koos teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;
  • katastripidaja määrab katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud ning  edastab vastavad andmed maaomanikele.
  •  andmetega nõustumisel esitavad maaomanikud kandeavaldused katastriüksuste registreerimiseks maakatastris ja kinnistusraamatus. Kandeavaldus peab sisaldama maaomanike kinnitusi, et neil puuduvad teineteise vastu rahalised nõudmised.
  • katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;
  • teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse kandeavalduses näidatud elektronposti aadressile. Posti teel saadetakse teade vaid juhul, kui elektrooniliselt ei ole võimalik otsusest teavitada
  • avalduse muudatuste registreerimiseks kinnistusraamatus esitab maakatastripidaja

 

Kinnisasja piiri muutmine

Kinnisasja piiri muutmine on maakorraldustoiming, mille käigus üks piirnevatest kinnisasjadest annab osa naaberkinnisasja koosseisu. Kinnisasja piiri muutmise eesmärk on eelkõige maakasutuse korrastamine lähtudes looduslikest piiridest ja valduse tegelikust ulatusest.

Kinnisasja piiri muutmisel ei moodustata naaberkinnisasja kooseisu antavast osast eraldi kinnisasja.

Üle antava osa väärtus lepitakse kokku omanike vahel.

Kinnisasja piiri muutmiseks:

  • pöörduvad maaomanikud maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes koostab maakorralduskava ehk kinnisasja piiri muutmise plaani.
  • maakorralduskava allkirjastatakse maamõõtja ja maaomanike poolt digitaalselt.
  • maakorralduskava kooskõlastatakse maa asukohajärgses linna- või vallavalitsuses.
  • maaomanikud pöörduvad vajadusel kooskõlastuse või nõusoleku saamiseks vastava ameti poole (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt);
  • kui toimingus osalevad kinnisasjad on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on hüpoteegi olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks hüpoteegipidaja nõusolek, samuti on vajalik kinnistusraamatust nähtuvate teiste puudutatud isikute nõusolekud.
  • linna- või vallavalitsus määrab tekkivatele katastriüksustele aadressi  ja sihtotstarbe
  • maamõõtja taotleb maaomanike  volituste alusel katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused.
  • maamõõtjale tuleb anda informatsioon oma kontaktandmete (telefon, kasutuses olev elektronposti aadress ja postiaadress) kohta. Toimivad kontaktandmed on vajalikud selleks , et täiendavate küsimuste korral saaks maamõõtja või katastripidaja maaomanikuga ühendust võtta ning katastripidaja edastada menetlusinfot
  • maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud;
  • maamõõtja esitab kinnisasjade piiri muutmise tulemusena moodustatud katastriüksuste toimikud katastripidajale (Maa-ametile) koos teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;
  • katastripidaja määrab katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud ning  edastab vastavad andmed maaomanikele.
  •  andmetega nõustumisel esitavad maaomanikud kandeavaldused katastriüksuste registreerimiseks maakatastris ja kinnistusraamatus. Kandeavaldus peab sisaldama maaomanike kinnitusi, et neil puuduvad teineteise vastu rahalised nõudmised.
  • katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;
  • teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse kandeavalduses näidatud elektronposti aadressile. Posti teel saadetakse teade vaid juhul, kui elektrooniliselt ei ole võimalik otsusest teavitada
  • Avalduse muudatuste registreerimiseks kinnistusraamatus esitab maakatastripidaja.

 

Kinnisasja piiri kindlakstegemine

Kinnisasja piiri kindlakstegemine on maakorraldustoiming , mille käigus lepitakse maaomanike poolt kokku, mõõdistatakse ja registreeritakse varem vastuoluliselt määratud ja/või registreeritud kinnisasjade piirid.

Kinnisasjade vahelise piiri teeb kindlaks  maakorralduse läbiviija (maamõõtja), kui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb.

Kinnisasja piir on vaja kindlaks teha kui:

  • maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki
  • on tuvastatud piirnevate katastriüksuste piiriandmete kattumine või vahe
  • piiriandmetes on tuvastatud mõõdistusviga
  • piiripunkti asukoht maastikul ei vasta mõõdistusandmetele
  • piirnevate katastriüksuste piiriandmed on vastuolulised
  • piirnevate katastriüksuste piirikirjeldused on vastuolulised
  • katastriüksuse piiriandmed on dokumentides kirjeldatud vastuoluliselt
  • katastriüksuse omaniku teadmine piiride asukohast on erinev katastris registreeritud piiride asukohast
  • piiriobjektiks olevat maastikuobjekti ei eksisteeri enam või selle asukoht on muutunud

Piiri kindlakstegemisel maamõõtja:

  • kaasab kõikide kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjade vaheline piir on vaja kindlaks teha
  • analüüsib kõiki varasemaid mõõdistamisandmeid, arvestab selgunud asjaolusid ja omanike seisukohti.
  • saadab kutse piiride kindlakstegemisele asjaosalistele vähemalt kümme päeva enne piiride asukoha maastikul kindlakstegemist
  • selgitab asjaosalistele piiri kindlakstegemise põhjuse
  • teeb piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel. Kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha,  võetakse aluseks valduse ulatus. Kui ka see pole võimalik, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa või määratakse piir muid asjaolusid arvestades.
  •  vajadusel kaasatakse piiride kindakstegemisse kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja ja tunnistajad
  • pärast piiride kindlakstegemist tähistab kindlakstehtud piiri nõuetekohaste piirimärkidega ja teeb katastrimõõdistamise
  • märgib piiriprotokolli piiride kindlakstegemise põhjuse ja  tulemuse, piiriprotokollile lisatakse piiride kindlakstegemise skeem

Avalduse muudatuste registreerimiseks kinnistusraamatus esitab maakatastripidaja.

Pane tähele!

  • Kinnisasja piiri kindlakstegemist ei takista see, kui maaomanik ei viibi maastikul piiride kindlakstegemise juures. Piir tehakse kindlaks ka ilma maaomaniku osavõtuta.
  • Kui puudutatud katastriüksuste omanikel on erinev teadmine ühisest piirist või ei saavutata omavahel kokkulepet, on piiri kindlakstegemisel määravaks maamõõtja seisukoht. Katastriüksuse piiri asukoha otsustab sellisel juhul maakatastripidaja maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise  dokumentide alusel
  • Piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti


Piirimärgi taastamine

Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise, ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada.

Piirimärkide taastamiseks:

  • tuleb pöörduda maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole;
  • piirimärgi taastamiseks taotleb maamõõtja maaomaniku volituse alusel katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused
  • piirimärgi taastamiseks teeb maamõõtja katastrimõõdistamise
  • olenevalt katastriüksuse moodustamisviisist on piirimärkide taastamise aluseks piiriprotokoll, katastriüksuse plaan, varasematel mõõdistamistel saadud andmed, joonepikkused, sisenurgad, alusandmetes näidatud piiripunkti asukoht maastikul oleva situatsiooni suhtes, maastikuobjektid.
  • vastuoluliste andmete puhul tehakse piiride kindlakstegemise toiming vastavalt maakorraldusseaduse § 15-le
  • maamõõtja peab piirimärgi taastamisse kaasama kõikide puudutatud katastriüksuste omanikud;
  • maamõõtja esitab katastrimõõdistamise tulemused registreerimiseks katastripidajale.
  • piirimärkide taastamise kulud kannavad naaberkatastriüksuste omanikud võrdsetes osades;

 

Kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride tähistamine maastikul

  • Kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamine, samuti piirimärkidega tähistatud piiride taastamine toimub katastrimõõdistamise teel.
  • Katastriüksuse piiripunktide maastikul tähistamisel lähtutakse piiriprotokollist ja/või katastrikaardi väljavõttest, katastriüksuse plaanist, maastikuobjektidest ning olemasolevatest piirimärkidest, puudutatud katastriüksuste alusandmetest ja nende kvaliteedist
  • Vastuoluliste andmete puhul tehakse piir kindlaks lähtudes maakorraldusseaduse §15 alusel
  • Eeltoodud materjale kasutades tähistab maamõõtja piiri maastikul ning määrab paigaldatud piirimärkidele koordinaadid.
  • Katastrimõõdistamise materjalid esitatakse katastripidajale.
  • Kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse omanik saab osaliselt oma täpse piiri asukoha teada juhtudel, kui mõõdistatakse naaberkatastriüksust, sest piiriprotokolli allakirjutamise juurde tuleb kutsuda ka piirneva katastriüksuse omanik.

 

Katastripidaja märked

1.juulil 2018 jõustusid Maakatastriseaduse muudatused. Maakatastriseaduse § 9 lõikele 2 lisandus punkt 17, millega lisati maaregistri andmete koosseisu katastripidaja märge.

Katastripidaja teeb katastriüksuse kohta katastrisse märke "Vajadus piiri asukoht kindlaks teha" juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega.

Katastripidaja teeb katastriüksuse kohta katastrisse märke "Pindala on ebatäpne" juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.

Katastriüksuse kohta võib teha mitu märget. Katastripidaja märge "Vajadus piiri asukoht kindlaks teha" ja märge "Pindala on ebatäpne" kantakse kinnistusraamatu esimesse jakku.

Katastripidaja tehtava märke eesmärk on anda olulist teavet katastriüksuse piiriandmete seisukorra ja katastriandmete kvaliteedi kohta ja teavitada katastris olevate andmete võimalikest puudustest.

Märge ei tekita õiguslikke tagajärgi ja on informatiivse tähendusega. Märge kinnistusraamatus ei takista kinnisasja võõrandamist. Info nähtavaks tegemise eesmärgiks on suunata kinnisasja omanik lahendama maatüki vastuoluliste piiriandmete probleemi, et oleks rohkem korrastatud ja tähistatud piiridega kinnistuid.

Katastripidaja märge  "Vajadus piiri asukoht kindlaks teha" kustutatakse, kui katastriüksuse piir on kindlakstehtud vastavalt maakorraldusseaduse   § 15-le ja katastrimõõdistamise andmed on registreeritud maakatastris.

Katastripidaja märge  "Pindala on ebatäpne" kustutatakse, kui kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil moodustatud või ebatäpsete või vastuoluliste piiriandmetega katastriüksusele  tehakse L-EST97 süsteemis  katastrimõõdistamine ja uued piiriandmed on registreeritud maakatastris.

 

Piirivaidlused

Katastriüksuse moodustamisel on vähemalt 5 osapoolt: kohalik omavalitsus, maamõõtja, maaomanik, piirinaaber, katastripidaja. Selleks, et moodustada katastriüksus, mille andmed on vastavuses ka maastikul oleva situatsiooniga, on vaja kõikide osapoolte tõhusat koostööd. Kui kas või üks neist ei suhtu või ei ole suhtunud oma ülesannetesse tõsiselt, on võimalus piiriprobleemi tekkimiseks.

Miks tekivad piirivaidlused?

  • Vastuolulised piiriandmed on põhjustatud erinevatest mõõdistussüsteemidest  ja -viisidest.
  • Maareformi käigus kasutati erinevaid mõõdistamisviise, mis ei taganud ühtset mõõdistamistäpsust, nt aerofotogeodeetiline mõõdistamisviis, mõõdistamine suvalises, kohalikus ja riiklikus koordinaatide süsteemis. Samuti on katastriüksusi moodustatud kaardimaterjali alusel, ehk katastriüksuse asukoht ja piirid on määratud kaardimaterjalil, mitte aga maastikul.
  • Maamõõtja ei ole esitanud piiripunktidele tegelikke mõõdistamisandmeid, vaid on "kohendanud andmed katastripidajale sobivaks" ehk ühitanud piiriandmed juba maakatastris registreeritud naaberkatastriüksuste ebatäpsete andmetega.
  • Sageli ei ole mõõdistatud maastikuobjektil (nt jõe või oja teljel) kulgevat piiri ja piiriandmed on määratud aluskaardi põhjal, mis ei ole olnud maastikul oleva situatsiooniga kooskõlas.
  • Maamõõtja ei ole arvestanud varem moodustatud piirneva katastriüksuse maastikul olevate piirimärkidega. Sageli on paigaldatud topelt piirimärgid näiteks katastrikaardil olevate koordinaatide järgi, mis ei vasta olemasolevate piirimärkide asukohtadele maastikul.
  • Piiripunktide asukohtade määramiseks on kasutatud Maa-ameti avalikus teenuses olevaid andmeid.
  • Piiripunktide määramisel on kasutatud ebatäpseid mõõtevahendeid (näiteks käsi-GPS).
  • Maamõõtja ei ole arvestanud varem moodustatud piirneva katastriüksuse piiriandmetega.
  • Maamõõtja on teinud mõõdistamisvigu.
  • Katastripidajal ei ole olnud piisavalt andmeid katastriüksuse asukoha määramiseks katastrikaardil.
  • Maakorraldus on olnud puudulik.
  • Maaomanike (piirinaabrite) huvipuudus piirimärkide paigaldamise vastu ja nende edasisel hooldamisel.
  • Maaomanikud ei ole teadlikud katastriüksuse piirimärkidest. Näiteks peetakse ekslikult piirimärgiks pärast katastrimõõdistamist loodusest leitud vana ristikivi, kuigi katastriüksuse piirimärgiks on määratud metalltoru.
  • Maaomanikud on hävitanud piirimärke või muutnud nende asukohta. Näiteks teisaldatakse piirimärke põhjusel, et need segavad maa harimist või muru niitmist. Piirimärke on ka tahtlikult hävitatud, et maad juurde hõivata.
  • Maaomanike teadmine piiri asukohast maastikul ei vasta katastriüksuse plaanil kujutatud piirile (kõige enam esineb seda kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuste puhul).

 

Piirivaidluste ennetamiseks pane tähele:

  • Maaomanik peab teadma temale kuuluva katastriüksuse piirimärkide asukohti maastikul. Maaomanik peab enne talle kuuluva katastriüksuse piiriprotokollile allakirjutamist kindlasti tutvuma piirimärkide asukohadega maastikul. Kui maaomanik kutsutakse piirneva katastriüksuse mõõdistamise käigus koostatud piiriprotokolli allakirjutamise juurde, peab ta samuti tutvuma piirimärkide asukohtadega maastikul ja vajadusel küsima selgitusi kutse saatnud maamõõtjalt. Sageli allkirjastatakse piiriprotokoll ilma maastikul piiri ja piirimärkide asukohaga tutvumata ja alles hiljem avastatakse, et maaomanikule teadaolev piiri asukoht ei ühti maastikul tähistatud piiriga. Pärast andmete maakatastris registreerimist on palju keerulisem vastuolusid lahendada.
  • Maaomanik vastutab piirimärgi säilimise eest. Piirimärgi parema säilimise tagamiseks peab maaomanik seisma hea selle eest, et piir tähistatakse maamõõtja poolt nõuetele vastavate piirimärkidega. Näiteks peab piirimärgi nõuetele vastaval metalltorul olema väljatõmbamist takistav tõke või ankur. Piirimärgi ümber tuleks võimalusel kaevata mullast kupits, mis sageli säilib ka piirimärgi hävimisel.
  •  Kui maaomanik näeb, et temale kuuluva katastriüksuse piiril on taastatud piirimärke või paigaldatud topelt piirimärke, aga teda ei ole sellest teavitatud, tuleb kohe pöörduda naaberkatastriüksuse omaniku poole, et koos välja selgitada piirimärgi tekkimisega seotud asjaolud.

 

Maa-ameti roll piirivaidluste korral

  • Vajadusel teeb Maa-ameti katastrimõõdistamise kontrolli osakond kontrollmõõdistamisi ja mõõdistamistulemuste analüüsi (kontrollib maastikul olemasoleva situatsiooni ja piirimärgistuse vastavust katastriüksuste algdokumentidega ning piiripunktide mõõdistamist ja koordinaatide määramise täpsust geodeetilise põhivõrgu punkti suhtes). Ehk teisisõnu - Maa-ameti pädevuses on anda hinnang, kas mõõdistatud piirimärgid maastikul ja situatsioon vastavad algdokumentidele või mitte.
  • Kui katastriüksused on moodustatud vaid kaardimaterjali alusel ilma katastrimõõdistamiseta, ei anna Maa-amet piiride asukohtade õigsuse suhtes maastikul üldjuhul ka hinnangut, kuna katastrimõõdistamise kontrolli osakond teeb kameraalset ja välikontrolli vaid mõõdistatud katastriüksustele.
  • Katastripidaja osaleb vajadusel piiride kindlakstegemise juures ja kujundab oma seisukoha piiriküsimustes. Katastripidaja seisukoht ei muuda automaatselt katastriüksuse piire maakatastris, sest piiride muutmiseks maakatastris on vajalik maaomaniku tahteavaldus ja uus katastrimõõdistamine.
  • Maa-amet ei lepita tülis olevaid maaomanikke, ei tegele üle piiri ulatuvate ehitiste/rajatiste (müürid, aiad jms) lammutamise ega legaliseerimisega ega lahenda kinnisasjadele juurdepääsu probleeme ja piirivaidlusi. 

 

Abimaterjalid

 
 
 
 
_