Müraandmete kaardirakenduse kirjeldus

Maa-ameti ja Keskkonnaministeeriumi Välisõhu ja kiirgusosakonna vahelises koostöös on loodud müraandmete kaardirakendus. Kaardirakendus on kättesaadav Maa-ameti geoportaalist.

Täpsem info mürakaardistamise tausta kohta Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Müra on juba väga kaua aega peetud elukvaliteeti ja heaolu mõjutavaks teguriks, kuid järjest enam tunnistatakse ka selle kahjulikku mõju elanike tervisele. Suurimaks müra tekitajaks kaasaja elutempo juures on maanteeliiklus. Ehkki müral on vaieldamatult kahjulik mõju, ei ole  müraga võitlemine lihtne, sest müra tekitamine kaasneb otseselt ühiskonna igapäevaste vajaduste rahuldamisega.

Mis üldse on müra? Ametlik definitsioon ütleb, et müra on inimtegevusest põhjustatud soovimatu või kahjulik heli. On väga raske tõmmata piiri, millal muutub heli müraks. Üldiselt iseloomustatakse müra negatiivsete omadustega -müra on kas liiga vali, ebameeldiv või segav.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kahjustab Euroopas ainuüksi liiklusmüra peaaegu iga kolmanda inimese tervist. Viiendik eurooplastest puutub öösiti regulaarselt kokku müratasemega, mis võib oluliselt tervist kahjustada.

Uuringud näitavad, et igal aastal on Euroopas mürast tingitult vähemalt 10 000 enneaegse surma juhtu, 43 000 juhul haiglaravi vajadust, ligi 20 miljonit inimest kannatavad mürast tingitud häiringut, millest 8 miljonit on unehäired.

Selleks, et hinnata piirkonna mürataset ja seda ka võrrelda teiste sarnaste piirkondade müratasemetega, tuleb kõigil EL liikmesriikidel koostada strateegilised mürakaardid üle 100 000 elanikuga linnadele, maanteedele, mida kasutab aastas üle 3 000 000 sõiduki, lennuväljadele, kus toimub aastas üle 50 000 õhkutõusmise-maandumise ja raudteedele, mida läbib aastas üle 30 000 raudteeveeremi.

Eri piirkondade mürakaartide kajastamine geoportaalis ühel kaardil annab hea ülevaate kõige mürarikkamatest aladest, sest on hästi näha erineva müratasemega alad. Mürakaartide andmed on heaks aluseks targale planeerimisele, et vältida hilisemaid konflikte müraallikate ja - vastuvõtjate vahel.

Mürakaartide koostamise õiguslik alus

• atmosfääriõhu kaitse seadus
• keskkonnaministri 20.10.2016 määrus  nr 39 "Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord"

Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti kohustatud iga 5 aasta järel koostama välisõhu strateegilised mürakaardid üle 100 000 elanikuga linnastu ja riigi territooriumil asuvate põhimaanteede, -raudteede, -lennuväljade põhjustatud müra leviku kohta. Eestis koostavad mürakaarte Tallinn, Tartu ja Transpordiamet, kelle hallata on põhimaanteed. Strateegilise mürakaardi mõistes põhiraudteesid ja -lennuvälju meil ei ole, samas Tallinna mürakaart arvestab ka lennuliiklusega. Strateegiline mürakaart annab üldhinnangu piirkonna pikaajalisele (aasta keskmine) mürasituatsioonile ning saab hinnata pidevast kõrge tasemega keskkonnamürast mõjutatud inimeste hulka.

Välisõhu strateegilise mürakaardi koostamisel loetakse:

1.  põhimaanteeks piirkondlikku, riigisisest või rahvusvahelist maanteed, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas;
2.  põhiraudteeks raudteed, mida kasutab üle 30 000 raudteeveeremi aastas;
3.  põhilennuväljaks tsiviillennuvälja, millel toimub üle 50 000 õhkutõusmise või maandumise aastas, välja arvatud kerglennukite kasutamine üksnes koolituseesmärgil.

Väljaspool tiheasustusega piirkonda leviva müra kohta koostab välisõhu strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava ning esitab Terviseametile ja Keskkonnaministeeriumile teadmiseks:

1. põhimaantee omanik;
2. põhiraudtee omanik;
3. põhilennuvälja omanik.

2022. aasta strateegilised mürakaardid on koostatud 2020-2021 aasta andmete alusel.

2017. aasta strateegilised mürakaardid on koostatud 2015 aasta andmete alusel.

Müraindikaatorite arvsuurused on saadud arvutuste teel. Auto-, trammi-, raudtee- ja lennuliikluse müratasemete arvutustulemused põhinevad detailsetel lähteandmetel liikluse intensiivsuse kohta. Tööstusmüra hinnangu koostamisel on kasutatud mürakaardi koostamise juhendis toodud soovituslikke müratasemeid ja tehtud mõõtmiste andmeid.

Mürakaartide alusel koostatakse seletuskiri, kus kirjeldatakse müra uurimis- ja mõjuala, müraallikate ning varasemate mürakaitsemeetmete kirjeldust, piirkonna maakasutuse ja müra normtasemete rakendamise temaatikat ning ülenormatiivse müraga piirkondade määratlemist ja kajastamist.

Mürakaartidel on esitatud:

• liiklusmüra (s.h auto-, rongi-, trammi- ja lennuliikluse müra) tase,
• tööstusmüra (sh sadamate ja depoode müra) tase;
• summaarne müratase.

Müra iseloomustavate suurustena kasutatakse järgmisi müraindikaatoreid

• päeva-õhtu-öömüraindikaator ehk L_den - aasta kõikide päeva-, õhtu- ja ööaja helirõhutasemete arvsuuruste alusel kindlaks määratud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on müra üldise häirivuse indikaator
• öömüraindikaator ehk L_night - aasta kõikide ööaegade alusel kindlaks määratud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on unerahu rikkuva müra indikaator ja iseloomustab unerahu häirimist öösel kell 23.00 - 7.00

Siseriiklikud mürakaardid

Paralleelselt strateegiliste mürakaartidega koostatakse ka siseriiklikud mürakaardid, mis on koostatud müraindikaatoritele Ld ja Ln arvutuskõrgusel 2 m. Mürakaardistamise tulemused on esitatud graafiliste mürakaartidena kus on esitatud:

• maanteeliikluse müra, 
• raudteeliikluse müra, 
• tööstusmüra, 
• summaarne müra. 

Arvutuslik müratase on kaartidel kajastatud järgmiste müravahemikena: 40-45, 45-50, 50-55, 55-60, 60-65, 65-70, 70-75 ja >75 dB.

Rohkem infot:

• Tallinna mürakaart 2022
• Tartu mürakaart 2022
• Põhimaanteede mürakaart 2022
• Tallinna strateegiline mürakaart 2017 koos seletuskirjaga
• Tartu strateegiline mürakaart 2017 koos seletuskirjaga
• Transpordiameti strateegiline mürakaart koos seletuskirjaga
• Kõik mürakaardid on avaldatud ka Terviseameti kodulehel