Ristipuude kaardirakenduse kirjeldus

Ristipuud on oluline osa meie kultuuripärandist, mille kohta on kirjalikke allikaid juba 17. sajandist. Ristipuid hoiti ja austati.  Eesti on 2006. aastal liitunud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga (vastu võetud 2003) ja sellest tulenevalt on tal kohustus kaitsta elavaid kultuurinähtusi. Ristide lõikamine puusse Lõuna-Eesti matusekombestiku osana, kui elav tradistioon, on kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse https://rahvakultuur.ee/2020/03/28/vana-voromaa-matusekombestik/

 Ristimetsad, tavaliselt okaspuu- või segametsad, asuvad kalmistute vahetus läheduses või kirikuteedel ehk küla ja surnuaia vahele jääva metsa ääres.

Ristipuude kaardirakendus on mõeldud neile, kellest võib sõltuda ristidega puude säilimine. Kaart on oluline kohalikele elanikele, kes saavad veenduda, kas nende lahkunud lähedaste ristidega puud on kaardile kantud. Täpsustusi ristipuude kohta saab saata kasutades kaardirakenduse "Tagasiside” nuppu või kirjutades Keskkonnaametile e-posti aadressil: Lilian.Freiberg@keskkonnaamet.ee.

Hävinud ristipuud ja -metsad kuvatakse kaardil hallis toonis varjuna, et nende kunagist olemasolu meeles pidada.

Et ristipuud ei jääks metsamajandamise käigus tuultele avatuks, on ristipuude ümber  märgitud 50 meetri laiune puhvertsoon.

2016. aastal valminud Maa-ameti ristipuude kaardikihi andmed pärinevad Marju Kõivupuu 2000. aastal koostatud ristipuude andmebaasist ja 2015. aastal koostöös Keskkonnaministeeriumi ning Keskkonnaametiga toimunud välitöödelt. 2021. aasta kaardikihti on täiendatud kohalike elanike vihjete ning RMK pärandkultuuri ja SA Hiite Maja pühapaikade kaardilt saadud andmetega.

Ristipuude info täpsustamisega tegeleb Keskkonnaamet koostöös Muinsuskaitseametiga.

Kaardirakendus on valminud Keskkonnaameti tellimusel.

Kaardirakenduse kihid ja otsingud