Metsamuutuste kaardirakenduse kirjeldus

Metsa kõrguste muutused läbi Maa- ja Ruumiameti lidar sensori

Alates 2008. aastast on maa- ja ruumiamet teinud regulaarseid mõõdistuslende ortofotode ja lidar andmete kogumiseks. Peaaegu 10 aasta jooksul on Eestimaa mõõdistatud 3 korda, mis loob hea alusmaterjali muutuste tuvastamiseks. Üheks selliseks näiteks on inim- ja loodustekkeliste muutuste leidmine taimkatte kõrguses.

Maa- ja ruumiameti lidar seade (aeorlaserskanner) kogub andmeid, mis koosnevad miljarditest mõõdistuspunktidest, mida kokku nimetatakse punktipilveks (ka punktiparv). Igal sellisel mõõdistuspunktil on olemas asukoht ja kõrguslik info, mida saab kasutada näiteks taimkatte kõrgusmudeli arvutamisel. Taimkatte kõrgusmudel iseloomustab taimkatte kõrgust maapinnast.

Kui erinevatel aegadel lennatud lidar andmetest arvutatud taimkatte kõrgusmudeleid omavahel võrrelda, saab leida kohad, kus taimkatte kõrgus on muutunud. Maa- ja ruumiameti avaldatud taimkatte kõrguste muutuste kihis on võetud kriteeriumiks, et taimkatte kõrgus peab olema vähenenud kahe lidar mõõdistuslennu vahel enam kui 5 meetrit ja minimaalne ala suurus, mida kuvatakse, peab olema vähemalt 2500 m². Antud kihi arvutamisel vaadeldi ainult taimkatte kõrguse vähenemist, mitte juurdekasvu.

Kui kaardikihil kuvatud ala peale vajutada, ilmub infoaken, kus näidatakse ala suurus hektarites ning kuupäevad, mille vahel on muutus tuvastatud.

Pilt 1. Näide taimkatte kõrguste muutuste tuvastamisest. Ala peal vajutades ilmub nähtavale infoaken, kus leiate tuvastatud ala suuruse hektarites ning esimese ja teise mõõdistuse kuupäevad, mille vahel antud muutus on tuvastatud.

Toodud näite puhul viitab esimese mõõdistuse kuupäev varasemale lennu kuupäevale 2017. aastal (6. aprill 2017) ja teise mõõdistuse kuupäev 2019. aasta hilisema lennu kuupäevale (5. juuni 2019). Seega on muutus toimunud nende kahe kuupäeva vahelisel ajal, umbes 2 aasta jooksul. Toodud näite puhul oli 2017. aasta lennul kogutud lidar andmete põhjal arvutatud taimkatte kõrgusmudelis taimkate vähemalt 5 meetrit kõrgem kui 2019. aasta lennul kogutud lidar andmete põhjal arvutatud taimkatte kõrgusmudelis. Alates 2016. aastast kasutab maa- ja ruumiamet uut aerokaamerat, mis võimaldab lennata kõrgemalt ja katta suuremat ala korraga, kuid teha samaväärse kvaliteediga pilti nagu varem. Kuna aeropildistamist - ja laserskaneerimist tehakse korraga, siis olid 2016. aastal lidar andmed väiksema mõõdistustihedusega ning polnud sobilikud taimkatte kõrgusmudeli arvutamiseks. Seetõttu on ka taimkatte kõrguste muutuste tuvastamine 2016. aasta andmete põhjal tegemata.

Maa- ja ruumiamet soovib rõhutada, et tegemist pole ametliku metsaraie statistikaga vaid automaattöötluse tulemusena arvutatud informatiivse andmekihiga, kus esineb vigu ning ebatäpsusi. Ebatäpsused ja vead on tingitud erinevates tingimustes kogutud lidar andmetest ning andmetöötlusest tingitud eripärast (andmete klassifitseerimine, filtreerimine ja silumine).

Selleks, et saada infot mingi ala kohta, tuleb rakenduses vajutada ala peale. Nähtavale ilmub infoaken, kus tuleb valida "Metsa muutused" ning sinna peale klõpsata. Avaneb kiht, kus on toodud ära ala suurus hektarites, esimese ja teise mõõdistuslennu ajad.

Parema ülevaate saamiseks, millist ala mingi kaardikiht katab, on abiks allolevad kartogrammid. Näiteks katab 2012. aasta kaardikiht Lääne-Eestit ja kogu mandri-Eesti rannikuala ning 2017. aasta kevadise lennu ala katab Saaremaad, Pärnu- ja Viljandimaad. Seega on kohti, kus kaardikihid kattuvad ning ka rakenduses kuvatavad alad kattuvad.

Lisainfo: Sulev Õitspuu, sulev.oitspuu@maaruum.ee

Maa- ja Ruumiamet, geoinformaatika osakond, geoinfosüsteemide büroo juhataja

Kaardirakenduse kihid ja otsingud