Aadressiandmed rahvaloendusel

Statistikaamet korraldab regulaarselt rahvaloendusi, mille eesmärgiks on kaardistada Eesti elanikkonna hetkeseis. Lisaks inimeste haridusele, tööhõivele, päritolule, elamistingimustele jms saame loendusest teada, kus inimesed elavad ning millised on Eesti leibkonnad ja pered. Viimasel, 2021. aasta rahvaloendusel koguti infot valdavalt registritest, mida täiendas valikküsimustik. Kuigi järgmine rahvaloendus toimub alles aastal 2031, siis veidi väiksemas mahus rahvastikustatistikat pannakse kokku iga-aastaselt. See tähendab, et elanikkonnale arvutatakse vaid põhilised tunnused, millest üheks olulisemaks on elukoht.

Inimeste peamiste elukohtade kindlakstegemiseks ei piisa ainuüksi rahvastikuregistri ütluspõhistest andmetest – paljudel inimestel ei ole seal ajakohast või peamise elukoha aadressi. Ebatäpsed andmed moonutavad statistikat. Näiteks registreeritud elukohtade alusel koostatud leibkondade statistika jätab mulje, et Eestis elab ebaproportsionaalselt palju üksikvanemaid.

Seetõttu kasutatakse leibkondade ja elukohtade kindlakstegemiseks lisaks rahvastikuregistrile ka teisi andmekogusid. Vaadatakse nii inimeste seoseid teiste inimestega (abielu, teisele retseptiravimi ostmine, ühine kodulaen jne) kui ka inimeste seoseid kohtadega, näiteks kinnisvara või töökohaga.

Elukoha andmete kokkupanekul on võtmetähtsusega aadressidega töötlemine. Kuidas tuvastada, et Lai tn 10 ja Pikk tn 11 on tegelikult sama maja? Kuidas ära tunda ja ühtlustada kümned sama aadressi erinevad kirjapildid (nt I-Viru, Ida-Viru, Ida-Virumaa, IDA-VIRU)? Või mida teha, kui küla on vahepeal liikunud teise valla alla? Sama aadressi ära tundmine erinevates allikates oleks äärmiselt keeruline ja vearohke ettevõtmine, kui poleks aadressiandmete süsteemi (ADS). Tänu ADS-ile saame töötada aadressiobjektidega. Need jäävad samaks isegi siis, kui aadress muutub, näiteks haldusreformi või tänavanime muutuse tõttu. Samuti pole probleem, kui ühel majal on mitu aadressi.

Aadressiandmed jõuavad andmekogudest statistikaametisse väga mitmesugusel kujul. Need võivad olla nii koodid, aadressi komponendid kui ka vabatekstilised sisendid. ADS-iga liidestumata andmekogudest saabuvad aadressiandmed tuleb normaliseerida ja ADS-i ajakohase info alusel kodeerida. Tihtilugu tuleb andmestikes juba olemasolevaid aadressiobjekte ajakohastada. Nii nagu inimestel on isikukoodid, on igal eluruumil on aadressiandmete süsteemis oma kindel kood ja kui näiteks oma korter naaberkorteriga kokku ehitada, saab see täiesti uue koodi.

Statistika kokkupanemist teeb keerukamaks see, et lisaks erinevale kujule võivad sisendandmed meieni jõuda nii korteri, hoone, asustusüksuse kui kohaliku omavalitsuse täpsusega. Seetõttu on äärmiselt oluline aadressiobjektide omavaheline seostamine. ADS-i abil on lihtne siduda korterid hoonetega, hooned katastriüksuse ja omavalitsustega. Kasulikud on ka ADS-ist saadavad aadressiobjektide koordinaadid, mille abil saame arvutada objektide vahelisi kauguseid. Näiteks kui pere käsutuses on mitu elamist, siis tõenäolisemalt elavad nad selles, mis on lähemal lapse lasteaiale või koolile ja vanema töökohale.

Elukohtade statistikat avaldatakse erinevates ruumilõigetes, nt asulad, kohalikud omavalitsused ja ka ruutkaart. Kui on olemas elukohtade aadressid, mis viitavad kindlale asukohale, on kõike seda lihtne arvutada.

Vaata 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi kaardil: