Geodeesiaettevõtte töö tõhustamine

Teema	Avalike kaardi- jm teenuste kasutamine
Asutus/isik	Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo (REIB) OÜ
Maa-ameti andmed, mida kasutati	ortofotod, maakatastri andmed, geodeetiliste punktide andmekogu,  kõrgusandmed  (ALS punktipilved), ETAK vektorandmed, WMS/WFS-teenus, geodeesia kalkulaatorid
Kirjeldus	Geodeetiliste tööde tegemisel kasutatakse maa-ameti poolt kogutud või loodud lähte- ja abiandmeid.

Geodeetiliste punktide andmekogu kasutamine

Riigi ja kohalik geodeetiline võrk on kõigi Eestis tehtavate geodeetiliste mõõdistustööde geodeetilise süsteemiga sidumise alus – ilma selleta ei ole geodeetiliselt täpne õiges koordinaat- ja kõrgussüsteemis töötamine võimalik.

Geodeetiliste punktide andmekogu (GPA) andmed on kõigile vabalt kättesaadavad. Edulugu algab sellest, kui nutikalt me neid andmeid kasutame. GPA-st saab igaüks vaadata geodeetiliste punktide asukohti ja andmeid üksikute punktide kaupa. Kõik geodeedid kasutavad rakendust ka välitööl nutiseadme abil.

Mida suuremat hulka punkte vaja läheb, seda olulisem on seda protseduuri tõhustada. Näiteks on võimalik CAD-tarkvaras luua geodeedi töölauale rakendus, mis pöördub GPA poole joonisel oleva suletud kontuuri alusel ja impordib CAD-faili kõik kontuuri sisse jäävad geodeetilised punktid, kasutades kehtivaid geodeetilise plaani leppemärke ja lisades muud vajalikud tähistused nagu punkti number ja kõrgus. Samuti saab inportida andmeid geodeetilisse instrumenti. Piisava võrguühenduse olemasolul on võimalik importida endale sobiv hulk punkte veatult, hetkega ja ilma nende andmete või numbrite eelneva väljaotsimiseta. Kui huvialasse jääb liiga vähe punkte, on võimalik küsida andmeid lisaks ka etteantud puhvertsooni ulatuses.

Rakenduse kasutamine tagab ka selle, et topo-geodeetilistele alusplaanidele ei unustata mõnda geodeetilist punkti peale kanda. See omakorda kindlustab, et ehitusprojektide realiseerimisel arvestatakse punktide olemasolu ja nende kitsendustega. Kui mõni punkt jääbki ehitustöödele ette, siis tööde käigus taastatakse see uues asukohtas. Nii tagatakse, et ehitustegevus ei kahjusta geodeetilise võrgu terviklikkust. 

Maakatastri andmete import

Kõigile geodeetistele alusplaanidele ja ka hoonevälistele teostusjoonistele tuleb kanda maakatastri kaardil olevad maaüksuste piirid koos katastriüksuste nimede ja tunnustega. CAD-failid saab alla laadida geoportaalist. Aga sel juhul tuleb sealt mittevajalikke andmeid kustutada ja andmeid käsitsi "värvida". Viimane on vajalik selleks, et geodeetilisi töid reguleeriv määrus nõuab piiriandmete kujutamist neljavärviliselt vastavalt katastriüksuse mõõdistusviisile.

REIB-is on loodud rakendus, mis laeb maakatastrist piiriandmed alla just meid huvitava ala kohta koos mõõdistusviisi kirjeldavate atribuutidega. See võimaldab nõuetele vastava neljavärvilise esitusviisi saavutada automaatselt. See väike rakendus hoiab oluliselt kokku geodeedi aega, sest suuremates töödes läheb tarvis sadu katastriüksuste piiriandmeid, mis oleksid plaanile kantud vastavalt nõuetele. 

Maa-ameti kõrgusandmete kasutamine

Geodeetidel tuleb mõõdistada palju alasid, kus traditsioonilise punktiviisilise mõõdistustöö läbiviimine või ligipääs on raskendatud. Näiteks tihedad metsad, sood-lodud, kasvava viljaga põllud, ligipääsmatud erakinnistud. Sageli vajab tellija nende alade kohta vaid mittetäielikku topo-geodeetilist informatsiooni. Nõudmised maapinna kõrguste täpsuse osas (10…15 cm) on seal leebemad kui näiteks katendiga teedel ja sageli on maapind ise veelgi suurema ebamäärasusega. Tellija soov võib tekkida ka näiteks keset talve, kui lumega mõõtma minek on mõttetu, või siis südasuvel, mil lehed ja alustaimestik on samuti raskendav asjaolu.

REIB-is tehtud kontrollmõõdistamised ja analüüsid näitavad, et maa-ameti viimaste aastate aerolaserskaneerimise (ALS) andmed on piisavalt täpsed tellijate ootuste täitmiseks suuremate taristuprojektide nn perifeersetel aladel. Oleme loonud rakenduse, mis analüüsib maa-ameti ALS andmeid ja koostab nende alusel maapinnamudeli arvestades ka käsitsi tehtud pistelise kontrollmõõdistuse andmeid ning võimaldab genereerida sobiva punktitihedusega 3D-maapinnamudeleid. Need mudelid tulevad maapinna reljeefi kujutamisel enamasti isegi täpsemad ja detailsemad, kui on võimalik saavutada punktiviisiliselt mõõtes. Geodeedi poolt vajavad need järeleaitamist ja täiendamist ainult kraavipõhjade, truupide ja muude üksikute maastikuobjektide osas, mida ALS ja ortofoto andmestikust kätte ei saa. See rakendus võimaldab kiiremini ja säästlikumalt koostada suuremate taristuprojektide geodeetilisi alusplaane ja maapinnamudeleid, väldib aeganõudvat ja liialt vähe väärtust loovat välitööd ja on lõppkokkuvõttes kasulik kogu ühiskonnale.

ETAK andmete kasutamine

Üldjuhul teevad geodeedid täpsemaid mõõdistusi kui on Eesti topograafia andmekogu (ETAK) ruumiandmed. Aga siiski on ka nendel olemas head kasutuskohad, mis hõlbustavad oluliselt geodeetiliste tööde majandamist ja juhtimist. Näiteks tuleb geodeesiaettevõtete juhtidel või projektijuhtidel tegeleda väga palju hinnapakkumistega. Pakkumiste edukuse ehk töösse minemise määr on enamasti madal - 15…25%. See tähendab, et 75…85% tööst pakkumiste koostamisel läheb tühja ja on otstarbetu ajakulu. Samas pakkumisi tegemata jätta ei saa, kuna muidu ei tule eraettevõttele ju tellimusi. Järelikult on põhjust ka seda tööd optimeerida.

Üks mahukamaid ülesandeid pakkumiste tegemisel on töömahtude ehk mõõdistusalade määratlemine. Suuremate taristuprojektide puhul on see üsna suur töö. Teede projektidele annab tellija mõõdistusala tingimused ette matemaatiliselt (mitte joonisena), sõltuvalt reaalsetest objektidest maastikul. Näiteks võib mõõdistusala olla kirjeldatud sellises kombinatsioonis: 50m põhitee teljest, millele lisaks tuleb mõõta ristuvad väiksemad teed ja ristuvad kraavid 100m kaugusele, kusjuures ristuvad teed tuleb mõõta 25m selle teljest ja kraavid kraavi ülaserva laiuses. Taolise mõõdistusala genereerimine kaardi või ortofoto alusel on töömahukas. Appi tulevad ETAK vektorandmed.

REIB-is on loodud rakendus, mille alusel saab ETAK-ist importida vajaliku põhitee telje ja muude ristuvate teede ning ristuvate kraavide teljed täpselt nõutava 100m kaugusele põhimaanteest. Seega oleme väga lihtsa vaevaga tekitanud nö "puu okstega", mille saab ümbritseda vajaliku mõõdistusalaga tellija poolt nõutud laiuste alusel. Mõõdistusala on üks kõige rohkem vaidlusi tekitav nähtus topo-geodeetilistel töödel. Antud rakendusega saab loetud minutitega visualiseerida mõõdistusala, millest saavad üheselt aru nii tellija kui geodeet, ja mida on pakkumise või töö käigus osapooltel väga keeruline vaidlustada. Kaardile käsitsi joonistades võib suurema ala puhul see töö võtta aega mitu tundi. Suuremad Eesti geodeesiaettevõtted teevad kõik iga päev 10…20 pakkumist, seega peitub siin oluline aja kokkuhoid. Praktika on kinnitanud, et selliselt loodud mõõdistusalade alusel tehtud töömahu kalkulatsioonid tulevad õiged ja tööde tegemisel on probleeme ning erimeelsusi minimaalselt. 

Geodeesiaettevõtte sisemise haldussüsteemi kasutamine maa-ameti avaandmete toel

Kui eelnevad punktid käsitlevad geodeetide tööd CAD keskkondades, siis maa-ameti avaandmed pakuvad abi ka ettevõtte juhtimissüsteemide ülesehitamisel. Näiteks saab eespool kirjeldatud mõõdistusala lisada skeemina hinnapakkumisele, kasutades taustana maa-ameti aluskaarti või ortofotot koos katastripiiridega. Kuna pilt ütleb enam kui 1000 sõna, on tellijal niiviisi üheselt selge, mida oleme talle pakkunud.

Lisaks oleme loonud oma GIS-süsteemi, kus iga mõõdistusala kannab endas ka muud infot - näiteks pakkumise number, töö number, tellija nimi, tegija nimi, töö tegemise aeg ja muu oluline info. Kõike seda saab esitleda koos maa-ameti erinevate infokihtidega nagu katastripiirid, geodeetilised punktid, KPO Infosüsteemi kantud tehnovõrgud liikide kaupa jne. Uue projekti korral on väga kergelt võimalik leida kattuvused ajaloost ehk saada infot, kes on mis töid teinud. See vähendab topelt tööde tegemist ja muudab tellimuste täitmise kiiremaks. Eriti oluline on see maa-aluste võrkude osas, mille andmete kvaliteet ja kättesaadavus infosüsteemide ja vastutuse hajutatuse tõttu on Eestis kehvapoolne. Teenuste kaudu saab väga kergelt esmase ülevaate alal paiknevatest tehnovõrkudest - tõsi küll, vaid nendest, mis on kantud kitsenduste infosüsteemi (KPO IS).