Andmete õpituba (artikleid: 13)

Ruumiandmed on andmed, mille üheks komponendiks on koordinaadid. See tähendab, et ruumiandmed iseloomustavad nähtusi, mis on seotud asukohaga. Neid saab visualiseerida kaardina või näidata kaardi taustal.

Ruumiandmed on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis (Ruumiandmete seadus).

Ruumiandmeid kujutatakse:

Ruumiandmeid, sh kaarte, kasutatakse iga päev. Näiteks:

  • juhtimisotsuste tegemisel, ruumilises planeerimises;
  • transpordis, sidepidamisel, energeetikas, ehituses, tööstuses, põllumajanduses, keskkonnakasutuses ja -kaitses, õppe- ja teadustegevuses;
  • riigikaitses, siseturvalisuse tagamisel.

Paremate otsuste tegemiseks vajatakse võimalikult ajakohaseid ja mitmekülgseid ruumiandmeid.

Millised on maa-ameti põhiandmed?
Mis andmeid saab maa-ametist?


Maa-ameti ruumiandmekogud ja nendele ligipääs on kirjeldatud ruumiandmete kataloogis ning geoportaali veebilehel.

Maa-ameti põhiandmetena saab välja tuua:

  1. maakatastri andmed (näiteks katastriüksuste piirid, katastriüksuse kitsendused, haldus ja asustusüksuste piirid)
  2. aadressiandmed ja kohanimed
  3. topograafilised andmed (näiteks aeropildid ja ortofotod, kõrgusandmed, ruumiandmed pinnamoe, veekogude, ehitiste, teede ja kõlvikute kohta, erinevad kaarditooted)
  4. erinevad geodeetilised andmekogud (geodeetilised punktid, geodeetiline süsteem, geodeetilised võrgud)
  5. erinevad geoloogilised andmekogud (maardlad, puursüdamikud, geoloogilised uuringud)

Maa-ameti poolt koostöös teiste asutusega loodud kaarditeenuste (XGIS temaatilised kaardirakendused või INSPIRE teenused) kaudu saab kasutada ka paljude teiste asutuste ruumiandmeid.

Avatud ruumiandmete litsents

Kõik maa-ameti kogutavad ruumiandmed (näiteks katastriandmed, topograafilised andmed, aadressiandmed, geoloogilised andmed) on avaandmed ja neid saab igaüks temale sobival ajal ja viisil tasuta kasutada (vaadata, alla laadida, kombineerida oma andmetega, jne). 

Litsentsi osta ei ole tarvis, eraldi luba küsida ei ole samuti tarvis, kuid andmete kasutamisele kohaldub Maa-ameti avatud ruumiandmete litsents, mille järgi võib andmeid tasuta kasutada mistahes seaduslikul (isiklikul või ärilisel) eesmärgil, viidates alati andmete päritolule.

Viitamine on oluline, sest lõppkasutajaid tavaliselt huvitab, kui usaldusväärsed on andmed (millisest allikast andmed pärinevad ja milline on nende vanus). Seetõttu palume maa-ameti andmete või andmetest tehtud tööde avalikkusele esitlemisel viidata maa-ametile ja andmete vanusele. Juhul, kui lisaks maa-ameti kaardiandmetele kujutatakse kaardil ka andmeid teistest allikatest, siis on soovitav täpsustada, milline osa kaardist pärineb maa-ametist. Näiteks Ortofoto aluskaart: Maa-amet 2022

Ruumiandmete kasutamine teenuste kaudu

Andmete isiklik või äriline kasutamine ruumiandmeteenuse kaudu on samuti tasuta. Luba küsida ei ole vaja, kui viidata teenuste kasutamisel ning nende alusel koostatud toodetel algallikale. Täpsemate kasutustingimustega palume siiski tutvuda veebilehel Maa-ameti kaarditeenuste kasutustingimused.

Maa-amet pakub ruumiandmeid Eestis ja maailmas enim kasutust leidvates vormingutes. Osa neist on avatud vormingud (vektorandmete puhul näiteks Geopackage, ESRI Shape, DXF), teised mitteavatud, kuid siiski Eestis väga levinud (näiteks ESRI geoandmebaas, Mapinfo TAB, Bentley DGN v8). Mõlemat tüüpi vormingute puhul ei ole tavaliselt takistuseks sellise tarkvara leidmine, millega huvilisel endal on võimalik meie andmeid teisendada omale sobivasse vormingusse . 

Maa-ameti pakutavate vormingute (ning ruumiandmeteenuste) valik muutub ja käib ajaga kaasas, kuid tellimustööna andmete konverteerimise teenust me pakkuda ei saa. Kui kasutaja pärib andmeid allalaadimisteenusest (näiteks WFS, või rasterandmete puhul WCS), siis saab ta ise määrata, millises väljundvormingus ta andmeid teenusest välja võtta soovib (levinumad on näiteks GML, GeoJSON, CSV, KML, rasterandmete korral GeoTIFF).

Kuidas on võimalik Eesti topograafia andmekogu avaandmete portaalist ortofotode või kõrgusandmete puhul palju kaardilehti korraga alla laadida?


Ortofotode, kõrgusandmete ning põhikaardi kaardilehtede massiline alla laadimine on võimalik standardsete vahenditega:

Esiteks tuleb omal riisikol internetist alla laadida wget.exe tarkvara ning teiseks koostada huvipakkuvate kaardilehtede jaoks kindla struktuuriga käsufail (BAT). Kui wget.exe ja BAT fail on paigutatud samasse kataloogi, siis BAT faili käivitades laaditakse järgemööda alla selles kirjeldatud kaardilehed. Piirangut kaardilehtede arvus ei ole.

BAT faili loomine

BAT faili sisu võib valmis teha excelis. Esimesse veergu kopeerida kaardilehtede jaotuse kartogrammist huvipakkuvad kaardilehtede numbrid ning teises veerus on juba valem, mis tekitab BAT faili jaoks käsuread konkreetse andmestiku tarbeks. Erinevat tüüpi andmestike jaoks on loomullikult erineva struktuuriga käsuread, milles muutujateks on faili nimi, kaardilehe number, andmetüüp ning veebilehe number (page_id).

Teile huvipakkuva andmestiku jaoks süntaksi teada saamiseks tuleb üks kaardileht andmete alla laadimise lehel nö käsitsi üles otsida. Leitud kaardilehe peal hiirekursoriga olles kuvatakse veebilehitseja allserva staatusreal viide (URL). URL struktuuri paremaks uurimiseks võib selle kopeerida tekstifaili (parem hiireklõps -> Kopeeri lingi aadress) ja sealt edasi juba vajalikud osad excelisse.

Üksiku faili alla laadimise URL-i vaatamine ja kopeerimine andmete alla laadimise lehel

Toome näite BAT failist, milles on kolm käsurida ja millega saab alla laadida kolm kaardilehte aerolaserskaneerimise andmeid 2020 aasta tavalennust.

wget --content-disposition https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&plugin_act=otsing&kaardiruut=618641&andmetyyp=lidar_laz_tava&dl=1&f=618641_2020_tava.laz&page_id=614
wget --content-disposition https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&plugin_act=otsing&kaardiruut=633632&andmetyyp=lidar_laz_tava&dl=1&f=633632_2020_tava.laz&page_id=614
wget --content-disposition https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&plugin_act=otsing&kaardiruut=634632&andmetyyp=lidar_laz_tava&dl=1&f=634632_2020_tava.laz&page_id=614

Kõrgusandmete ja põhikaardi lehtedega on BAT fail igaühel võimalik tekitada iseseisvalt, sest faili nimes muutub ainult aasta ning kaardilehe number ja viimase saab kätte alla laaditavast kaardilehtede jaotuse kartogrammist.

Ortofotode puhul sisaldub failide nimedes ka lennukuupäev ja seda inimene oletada ei saa. Seetõttu lisame siia juurde abistava exceli faili (tomba_etak_avaandmed.xlsx), milles on erinevatel lehekülgedel juba valmiskujul käsuread erinevate andmestike, sh ortofotode (alates aastast 2016) alla laadimiseks. Sõltuvalt andmestikust tuleb selles mittevajalik kustutada või lehtede numbrid juurde lisada. Excelit avades leiab sellest täpsemad juhtnöörid.

X-GIS kaardirakendustes on mõned kaardikihid alla laetavad, need tunned hõlpsasti ära rakenduste legendis   tähistusega. 

  1. Avatud kaardirakenduses (nt Maainfo) suurenda kaardipilt huvipakkuvasse asukohta.
  2. Lülita sisse/ linnuta huvipakkuv kiht ning kliki andmekihi juures oleval seadete nupul  .
  3. Nähtavale ilmub andmete alla laadimise nupp  , millel klikkimine avab ekspordiakna, kus saab valida omale sobivad tingimused.
Kohapärimuse teksti kihi andmete alla laadimine

4. Alla laaditavate objektide määramiseks on võimalik välja valida erinevate funktsioonide vahel, nt kaardiaknas parasjagu nähtaval olevate objektide alla laadimine.

5. Vali formaat, mida soovid alla laadida ja ekspordi objektid.

 

NB! Täpsema juhendi leiad X-GISi õpitoas.

Tegemist on tõenäoliselt  olukorraga, kus kinnistu nime on hiljuti muudetud (näiteks saab uut nime juba otsida X-GIS kaardirakenduse aadressiotsinguga), kuid aluskaardil hoonete lähedal kuvatakse endiselt vana talunime. Sellisel juhul on kaks võimalust:

  1. Esiteks oodata käesoleva aasta lõpuni, sest talunimede ajakohasust võrreldakse süstemaatiliselt üks kord aastas (novembris-detsembris), pärast mida jõuab muutunud talunimi ka kõikidele meie aluskaartidele „Kaart“, „Hübriidkaart“ ning kõige uuem Eesti põhikaart.
  2. Kui oodata ei kannata, siis palume muutmise soovist meile teada anda näiteks kaardirakenduse tagasiside paneeli kaudu. Seejärel püüame nädala-kahe sees aluskaardile jõudvate kohanimede andmebaasis muudatuse käsitsi sisse viia ning muudatusele järgneval nädalavahetusel levib parandus juba veebis olevatele aluskaartidele „Kaart“ ja „Hübriidkaart“. Põhikaardil muutub nimi siiski üks kord aastas, sest põhikaardi uuendamise sagedus on üks aasta ning vahetult enne seda toimubki süstemaatliline kohanimede (sh talunimede) parandamine.

Talunimi vs katastriüksuse nimi

Meie ise teeme vahet nn talunimel ja katastriüksuse (kinnistu) nimel.

Katastriüksuse nimi on registreeritud maakatastris iga katastriüksuse kohta ja seda saab küsida näiteks X-GIS infopäringuga tehes hiirekliki kaardiaknas katastriüksuse sees (eeldusel, et katastriüksuste piirid on kaardiaknas sisse lülitatud). Alternatiivse võimalusena saab kõikide Eestis registreeritud katastriüksuste nimed kujutada automaatsete tekstidena kaardile, asendades vaikimisi katastriüksuse keskel kuvatava katastriüksuse tunnuse katastriüksuse nimega (Lähiaadress).

Katastriüksuse nime (Lähiaadress) ja talunimede paigutus

Meie aluskaartidel kujutatud talunimed on küll needsamad katastriüksuste nimed, kuid tegemist on valikuga katastriüksuste nimedest, mis on aluskaardile paigutatud käsitööna ja mis aitavad kaardi kasutajal orienteeruda ning kaardil navigeerides huvipakkuva koha hõlpsamini üles leida. Aluskaardil kuvatavate kohanimede valik ja paigutamine on käsitöö, sest teisiti on raske tagada, et kaart oleks ilus ja loetav, nimesid ei oleks üleliia, et nimed ei varjaks ära teisi kaardil kujutatud nähtusi ning oleks võimalikult üheselt aru saada, millise nähtuse või objekti juurde nimi kuulub.

Talunimi kuulub lähima eluhoone või talukohas säilinud kõrvalhoonete grupi juurde. Hoonete varemete juures näitame me talunime ainult juhul, kui talunimi on juba olemas varasemast ajast. Uusi talunimesid lisame olukorras, kus hajaasustusalale on ehitatud uus eluhoone või on talukohas taastatud eluhoone.

Talunimede paigutamisel on omajagu reegleid, kuid probleem on selles, et küllalt sageli ei mahu talunimi õige katastriüksuse sisse ära ilma, et see ei kataks/varjaks ära muid kaardil kujutatud nähtusi või objekte (näiteks hooneid, teid, veekogusid). Kaardi loetavuse huvides üritame kindlasti kattumisi vältida. Samuti ei paiguta me reeglina kaardi-ilu huvides talunimesid õuealadega kattumisse, kuid selliseid talukohtasid, kus katastriüksuse piiridesse on kaardistatud ainult õueala kõlvik, on väga arvukalt. Kui õueala ümbritsevad teised katastriüksused, kus on kas põld, mets või heinamaa, siis seal talunime paigutamiseks piisavalt ruumi ja nime saab selgelt ja loetavalt paigutada just kõrvalkrundile hoonete lähedale.

Fragment Eesti põhikaardist
Paigutatud talunimed Eesti põhikaardil. Kuigi "Männimäe" talunimi on asetatud naaberkinnistu põllule, on seos Männimäe hooneterühma ja nime vahel ilmne.

Peaaegu pooled talunimedest ongi paigutatud vähemasti osaliselt naaberkinnistu pinnale (pildil näide „Männimäe“ kohta) ja kui inimene vaatab kaarti ilma katastripiirideta, siis me väga loodame, et üldjuhul ei teki segadust, millise nähtuse või objektiga kohanimi seotud on - ikka lähima talukoha hoonete grupiga. Me kindlasti üritame saavutada olukorda, et iga talunimi hoiaks kaardipilti suurendades ja vähendades võimalilkult lähedale sellele hoonele või hoonete grupile, mille juurde ta kuulub, ning oleks ka kinnistu piirides ja õigel pool teed, kuid paljudel juhtudel ei ole see võimalik.

Kui teid kinnistu omanikuna konkreetse talunime paigutus häirib, siis palun andke sellest ikka teada, sest kindlasti annab paljude talude nimesid paigutada paremini ja sellega me pidevalt muutuvas keskkonnas ka jõudumööda tegeleme.

Tihti pöördutakse maa-ameti poole, et teada saada, kes on konkreetse maa omanik. Maa-ametil ega meie kaartidel ei ole infot maaomaniku isiku kohta.

Katastrikaardil on võimalik kuvada infot maa omandivormi kohta, st kas katastriüksus (sh teed) on eraomandis, riigi omandis või munitsipaalomandis. Selleks tuleb katastrikaardil sisse lülitada KÜ omandivormi kiht. Katastrikaart on vaikimisi enamike kaardirakenduste kihiloendis olemas.

Vaade objektile Fotoladu API vaates
Katastriüksuste kaart omandivormi järgi - riigimaad, eramaad ja KOVile kuuluvad maad

Maa omaniku info on väikese tasu eest leitav e-Kinnistusraamatust.

E-kinnistusraamatusse sisenemine Registrite ja Infosüsteemide ameti veebilehelt

Maatüki piiripunktide koordinaadid saab txt-failina alla laadida Maainfo kaardirakenduses. Piiripunktide detailsema info (koordinaadid, piiripunkti liik, moodustamise viis ja aeg) leiab minu.kataster.ee.

1. Piiripunktide alla laadimine Maainfo kaardirakenduses

  1. Otsi aadressi või katastriüksuse tunnuse abil soovitud asukoht või suurenda kaardiakna pilt soovitud kohta.
  2. Legendis lülita sisse andmekiht "Katastrikaart".
  3. Kliki hiirega välja valitud katastriüksusel.
  4. Avanenud infopäringu aknas andmekihi "Registreeritud KÜ" real on nupp "Lae alla", kliki sellel ja teie arvutisse laaditakse alla katastritunnuse-nimeline txt-fail.
  5. Ava arvutis valitud katastriüksuse tunnusega txt-fail (näiteks programmiga Notepad). Fail sisaldab katastritunnust ning selle katastriüksuse piiripunktide koordinaate.
Tegevused 3-4-5 visuaalselt

2. Piiripunktide info ja alla laadimine Minu katastris

  1. Otsi aadressi või katastriüksuse tunnuse abil soovitud asukoht või suurenda kaardiakna pilt soovitud kohta.
  2. Kliki hiirega välja valitud katastriüksusel.
  3. Avanenud infopäringu aknas vali "Moodustamise ja piiripunkti info" - kasutaja näeb punktide koordinaate, piiripunkti liike ja moodustamise viisi ja aega.
  4. Valitud maatüki info saab salvestada PDF-väljavõttena või alla laadida.
Piiripunktide väljavõte ja alla laadimine Minu katastris
Piiripunktide väljavõte ja alla laadimine Minu katastris

Kõigi rakenduste baasfunktsionaalsuseks on Metainfo infopäring, mis annab kasutajale kiirülevaate, millised aluskaardid on kaardil klikitud asukohas saadaval. Lisaks on kasulik teadmine, et kõige suurem valik aluskaarte on kirjeldatud kaardirakendusse "Ajaloolised kaardid", mille sisu aeg-ajalt täieneb. Seal huvipakkuva aluskaardi valiku tehes ja sellel klikkides esitatakse antud aluskaardilehe detailne info.

Võimalus 1 - Metainfo päring (kõikides rakendustes)

  1. Kursoriklikk kaardiaknas (võib vajada kaardiakna sisse suurendamist mõõtkavale < 1:300 000) avab infoakna.
  2. Otsingutulemustes kuvatakse ka "Metainfo" (tavaliselt infopäringu tulemustes kõige alumine valik).
  3. Metainfos kuvatakse kõigepealt ajakohasuse andmed - põhikaardistuse aasta, millal on toimunud viimatine aeropildistuse ülelend, mis aastast pärinevad LIDAR andmed ning kaardilehtede numbrid. Allpool kuvatakse kõik antud asukohas leiduvad aluskaardid, näiteks erinevate aastakäikude ortofotod ja muud aluskaardid alates põhikaardist, Nõukogude Liidu aegsetest topo- ja fotokaartidest välja kuni veel varasemate kaartideni esimese Eesti vabariigi aegadest 20. sajandi algusest.
  4. Kasutajal on võimalik samas Metainfo aknas nii huvipakkuv aluskaart kaardiaknasse lisada kui ka soovi korral see kaardilehe fail alla laadida.
Metainfo päring
Metainfo päring

 

Võimalus 2 - Kaardirakendus "Ajaloolised kaardid"

  1. Avame kaardirakendus "Ajaloolised kaardid".
  2. Suurendame kaardi sisse huvipakkuvas piirkonnas.
  3. Kursorikliki peale kaardiaknas kuvatakse infopäringu aknasse antud aluskaardi info - mis aluskaardiga on tegu, kaardilehe nimi ning ajakohasus.
  4. Kaardiakna alumises vasakus nurgas on võimalik kursoriga nupule "Aluskaardid" liikudes valida paljude erinevate ajalooliste aluskaartide vahel.
  5. Valides esmalt välja aluskaartide grupi (kliki nt grupil Põhikaart) kuvatakse kaardiakna paremasse serva aluskaartide eelvaated, kusjuures uuemad aluskaardid on üleval-, vanemad aluskaardid allpool. Eelvaate ribal hiirega kerides saad liikuda allpool olevate valikuteni. Kui teete ribal valiku, vahetatakse aluskaart kaardiaknasse. Klikk kaardil annab aluskaardi lehe kohta rohkem infot (kaardistuse aeg, kaardilehe nurmber, aluskaardi nimi).
Aluskaardi grupi valik ja eelvaated
Aluskaardi grupi valik ja eelvaated

Ajalooliste kaartide rakenduste abil on võimalik jälgida ajas muutusi objektide asukoha ja kaardistamise täpsuses jm. Uuri ka teiste kaardigruppide sisu ja valikuid!

Kasutajale on kaks kiiret võimalust teada saada katastriüksust puudutavate kitsenduste kohta. Mõlema puhul jõutakse sama tulemuseni.

Esimeseks võimaluseks on pöörduda otse Kitsenduste kaardirakendusse

  1. Ava otselingiga Kitsenduste rakendus.
  2. Sisesta oma katastriüksuse tunnus või aadress otsingureale kaardiakna ülaservas, nt 85101:001:0972, klõpsa otsingutulemusel.

Otsingutulemusena kuvatakse ruumianalüüsi tulemusena antud katastriüksuse kitsenduste loend ning vastavalt kuvatakse kaardiaknasse katastripiirid koos kitsendustega. NB! Pane tähele et kitsenduste loendiakna servas on kerimisnupp, et sirvida kõiki kitsendusi.

Katastriüksusega seotud kitsendused
Katastriüksusega seotud kitsendused

NB! Avalikus vaates ei näidata I ja II kategooria kaitseobjekte (Looduskaitseseadus). Logides sisse maaomaniku rollis on võimalik tutvuda kõigi piirangutega enda maatükil.

Sisselogimiseks 1) ava rakenduse vasakus ülemises nurgas asuvast nupust peamenüü ja 2) kliki "Logi sisse".

Kitsenduste peamenüü avamine
1) Kitsenduste rakenduses peamenüü avamine
Kitsenduste sisselogimine
2) Kitsenduste rakenduses sisselogimine

Sisselogimiseks avaneb autentimisaken, milles saab valida meelepärase sisselogimise viisi kas ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil.

Autentimisega päritakse Kinnistusregistrist, milliseid katastriüksusi omate. Saate näha nendega seotud kitsendusi ning ka I ja II kategooria kaitseobjekte näha.

Teine võimalus on läbi ükskõik millise X-GIS kaardirakenduse, kus parajasti viibite. Igasse X-GIS kaardirakendusse on läbivalt kirjeldatud andmegrupp Katastrikaart. Aktiveerides selle andmegrupi (linnutades andmegrupi Katastrikaart ees olevas kastikeses) ning sooritades infopäringu (kliki kaardiaknas huvipakkuvas kohas), on andmekihi "Registreeritud KÜ" infopäringu päises võimalus suunduda otse KÜ kitsneuste rakendusse, pöördudes sinna juba kohe sama katastriüksuse tunnusega. Koheselt tehakse ka vastav ruumianalüüs vastu Kitsenduste kihte.

  1. Avame X-GIS rakenduse, nt Looduskaitse.
  2. Leiame legendist andmegrupi Katastrikaart ja lülitame selle andmegrupi sisse (märkige hiire kursoriga linnuke andmekihi ees kastis).
  3. Sisestame otsinguribale katastriüksuse tunnuse või aadressi, nt 65401:002:0690, klikime otsingutulemusel ja kaardiaknasse avatakse antud katastriüksus.
  4. Teeme kursoriga kliki katastriüksusel (infopäring), mille peale avaneb katastriüksuse infopäringu tulemus. Registeeritud KÜ tärkinfo päise real on nupp "KÜ kitsendused", kliki seda nuppu.
Katastriüksuse infopäringust kitsenduste pärimine
Katastriüksuse infopäringust kitsenduste pärimine

Tulemusena pöördutakse Kitsenduste rakendusse, tehakse vastav ruumianalüüs ning kuvatakse kaardiaknasse juba vastav katastriüksus koos kitsenduste koondloeteluga.

Maa-ameti poolt pakutavaid ja hallatavaid andmeid uuendatakse erinevate sagedustega. Uuenemissagedus on kirjeldatud metaandmetes ruumiandmete kataloogis, kusjuures täpsema info leiad teenuste õpitoa artiklist. Ortofoto lennuaeg on nähtav ka X-GISis päringuaknas (objekti peale klõpsates) metainfo kategoorias. Kui mõnda olulisemat andmestikku värskendatakse, nt on saadaval uus ortofoto või lisandub kaardirakendustesse uued andmekihid, siis teavitame sellest üldjuhul uuGISed listi kaudu.

Kui uuenemissagedust metaandmetest ei leia, tasub võtta ühendust konkreetsete andmete omanikuga. Vastutava asutuse või isiku kontaktandmed on leitavad Geoportaalis ruumiandmete rubriigi vastavalt alamlehelt ja ruumiandmete kataloogist andmekogu või teenuse lehelt.

Punkt-, joon- ja pindobjektide puhul on tegu erinevate geomeetriatüüpidega. Eri tüüpi objektid ja nähtused on kaartidel visuaalselt erinevalt kujutatud. 

  • Punktidena kujutatakse tavaliselt (maastiku-)objekte, mille mõõtmed on nii väikesed, et neid ei saa kujutada mõõtkavaliselt, nt üksikpuud. Samuti võib punktidena märkida sündmuste asukohti, nt liiklusõnnetusi.
  • Joonobjektidena kujutatakse tavaliselt kitsaid ja pikki objekte nagu teid, jõgesid, trasse jne. Joonobjektid on erinevalt punktidest kahedimensionaalsed, seega saab neid mõõta ja lõigata.
  • Pindobjektidena on võimalik kujutada objekte, mis hõlmavad kindlat territooriumi nagu nt hooned, järved ja kaitsealad.
Näide punkt- (puittaim), joon- (kergliiklustee) ja pindobjektide (Natura 2000 kaitseala) kujutamisest
Näide punkt- (puittaim), joon- (kergliiklustee) ja pindobjektist (Natura 2000 kaitseala)

X-GISi kaardirakenduses enda kihti luues tuleb valida punktide, joonte ja aladega kihi loomise vahel (vt joonist). NB! Objekti geomeetriatüübi valik ehk täpsusaste oleneb kaardi otstarbest, kujundusest ja mõõtkavast. 

Objekti geomeetriatüübi valimine uue kihi loomisel maainfo kaardirakenduses
Objekti geomeetriatüübi valimine uue kihi loomisel maainfo kaardirakenduses



Viimati muudetud: 06.12.2023 14:42
Tagasi algusesse