ETAKi KKK (artikleid: 19)

ETAK ehk Eesti topograafia andmekogu kitsamas mõttes on kogu Eestit hõlmavate topograafiliste ruumiandmete kogum. Ruumiandmed on andmed, mida toodetakse kaardistuse raames või saadakse andmevahetuse käigus ning mis moodustavad alusandmestiku toodetavatele digitaalsetele kaartidele ja pakutavatele teenustele. ETAK varustab ruumiandmetega ka teisi riigi andmekogusid, näiteks ehitistega aadressiandmete infosüsteemi, seisu- ja vooluveekogudega EELISt (Eesti looduse infosüsteem), kõlvikutega maakatastrit jne.

• Kogu Eesti kohta kogutakse andmed aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise abil;
• Lendudel kogutud andmed töödeldakse, valmivad kaardistamiseks vajalikud aerofotod;
• Aerofotode põhjal uuendab kaardistaja Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmed;
• ETAK andmete põhjal toodetakse nii Eesti põhikaarti, erinevaid kaardirakenduste kaarte (nt hübriidkaarti jm) kui ka maakatastris MinuKataster asuvat kõlvikukaarti.

Andmehõive korraldamiseks on Eesti jagatud neljaks sektoriks. Aastas katab Maa- ja Ruumiamet kõrglennult kaks sektorit neljast – kevadperioodil toimub ühes sektoris kaardistuslend ja suvel teises metsanduslik lend. Pildistusprogramm aastate kaupa on leitav Maa- ja Ruumiameti geoportaalist.

Madallendudena teostatakse täiendavalt tiheasustuspiirkondade madallennud. Viimastel aastatel on probleemiks GNSS häiringud, mistõttu ei ole planeeritud mahus andmehõive alati võimalik.

Andmete massuuendamine toimub kõige uuemate kevadiste fotode alusel. Vajaduspõhisteks parandusteks ning andmeuuendusteks kasutatakse värskeimat alusdokumenti. Erandiks on avalike veekogude kaldajoon, mida Vabariigi Valitsuse 05. detsembri 2013 määruse nr 171 "Eesti topograafia andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus” (edaspidi VV määrus nr 171) § 10 lõike 6 kohaselt uuendatakse iga kaheksa aasta tagant.

Eesti topograafia andmekogu pidamise aluseks on ruumiandmete seaduse § 66 (edaspidi RAS), ning Vabariigi Valitsuse 05.12.2013 määrus nr 171 „Eesti topograafia andmekogu asutamine ning andmekogu pidamise põhimäärus“ (edaspidi VV määrus nr 171).

Kaardiandmeid uuendatakse vastavalt keskkonnaministri 20.12.2013 määrusele nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ning üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused” (edaspidi Keskkonnaministri määrus nr 76).

Kaardistatakse kõiki üldist tähtsust omavaid topograafilisi nähtusi – näiteks ehitised, teed, vooluveekogud, kõlvikud jm. Nähtused on täpsemalt kirjeldatud  Keskkonnaministri määruse nr 76 3. peatükis.

Vastavalt 01.07.2018 jõustunud Maakatastriseadus (MaaKatS) § 2  punkt 11 on kõlvik ühetaolise majandusliku kasutuse ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega. ETAK andmetes on kõlvik kujutatud pindobjektina – näiteks metsa kõlvik, haritava maa kõlvik, loodusliku rohumaa kõlvik, õue kõlvik jm.

Maaüksuse kõlvikulist koosseisu ehk kõlvikukaarti saab vaadata maakatastrist Minu kataster. Klõpsates kaardiaknas katastriüksusel, avaneb infoaken, kus kõlvikute info (kõlvikukaart) on leitav. Lisaks saab seal tutvuda ka muu maaüksuse kohta käiva infoga: katastriüksuse põhiandmestik (sh aadress, pindala, sihtotstarve), piiripunktide info, maa väärtuse info (maksustamishind) ja katastriüksuse kitsendused.

Ei kasutata - kuni 2019. aasta 1. jaanuarini toimus maa maksustamine katastriüksuse plaani alusel, st kõlvikud määras maamõõtja katastriüksuse mõõdistamise käigus. Alates 2019. aastast arvutatakse katastriüksuse kõlvikuline koosseis kõlvikukaardi alusel (MaaKatS § 131). Kõlvikukaardile jõuavad kõlvikud ETAK andmetest. 

Kõlvikukaardi moodustamise aluseks on Keskkonnaministri määrus 14.08.2018 nr 30 “Katastriüksuse moodustamise kord”, mille § 40 lõike 3 kohaselt kantakse katastri kõlvikukaardile Eesti topograafia andmekogu (ETAK) topograafiliste nähtuste põhipindobjektid järgmiselt:

1. haritava maa kõlvikuna põllu ja aiandusliku maa põhipindobjekt;
2. loodusliku rohumaa kõlvikuna rohumaa põhipindobjekt;
3. metsamaa kõlvikuna metsa põhipindobjekt;
4. õuemaa kõlvikuna eraõue ja tootmisõue põhipindobjekt;
5. muu maa kõlvikuna punktides 1–4 loetlemata topograafiliste nähtuste põhipindobjektid.

Kaardile kantakse kõik looduses esinevad ja fotodelt tuvastatavad nähtused sellisena nagu need looduses on ning mis vastavad kaardistusjuhendile. Seda sõltumata sellest, millist tüüpi katastriüksuse sihtotstarbega on tegu. Katastriüksuse sihtotstarve, mille määrab kohalik omavalitsus, ei määratle katastriüksusel esinevaid kõlvikuid. Mistahes sihtotstarbega maaüksusel võivad olla esindatud kõik ETAK nähtusklassid. 

Kaarte uuendab Maa- ja Ruumiamet vastavalt õigusaktidele, registripidamise eesmärgil. Kaardiandmeid saab muuta, kui looduses on muutus toimunud, see on alusandmetelt tuvastatav ning vastab Keskkonnaministri määrusele nr 76. Kaardiandmete muutmine hõlmab nii olemasolevate objektide (hooned, teed, vooluveekogud, kõlvikud jne) korrigeerimist kui ka puuduvate objektide lisamist või hävinud objektide kustutamist. Kui olete tuvastanud kaardilt ebatäpseid andmeid, siis palume pöörduda ETAK.andmed@maaruum.ee.

Mittekorrektsetest kaardiandmetest saavad Maa- ja Ruumiametit teavitada kõik isikud. Juhul, kui kaardiandmed on ebatäpsed, viiakse sisse parandused. Kui kaardiandmed on korrektsed ehk vastavad Keskkonnaministri määruses nr 76 sätestatule ja looduse tegelikule seisundile, ei saa neid muuta vastavalt pöörduja soovile. Maaomanike soove võetakse arvesse seaduses sätestatu piires. Kuna kõlvikutest võib sõltuda maamaks ja erinevad saadavad toetused ning mõnel kõlvikul on seadustest või EL direktiividest  tulenevalt ühte tegevust soodustav ja samas teist piirav mõju, siis on oluline tagada ühetaoline ja neutraalne andmehõive.

Kõlvikuandmete muutmise aluseks on 1.01.2019 jõustunud maakatastriseaduse (MaaKatS) § 131, mille kohaselt on katastrikaardiks kõlvikukaart, mis koostatakse ETAK andmete alusel. Katastriüksuste kõlvikute muutmine on registriandmete kooskõlla viimine tegeliku olukorraga looduses ning see toimub seaduse alusel katastriüksuste üleselt registripidamise eesmärgi täitmiseks. Tavapärasesse ETAK nähtusklasside kaardistamise toimingusse maaomanikke ei kaasata ja teavitusi ei saadeta.

Reeglina kajastuvad täna tehtud muudatused Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste aluskaartidel https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo hiljemalt järgmisel nädalal ja kõlvikukaardil maakatastris MinuKataster https://minu.kataster.ee/ paari nädala jooksul. Põhikaart uueneb kord aastas, aasta esimeses kvartalis.

X-GIS kaardirakenduses on ’aluskaardid’ nupukese alt võimalik valida nii Kaart kui Põhikaart. ’Kaart’ muutub pidevalt – täna ETAK andmetes tehtud muudatused on hiljemalt nädala jooksul avalikud. ’Põhikaart’ – koostatakse üks kord aastas, aasta viimastel kuudel tehtud ETAK andmete väljavõtte põhjal ja avaldatakse uue aasta esimeses kvartalis. Eesti topograafia andmekogu põhikaardi nähtused on ka mitmete seadusega määratud kitsenduste aluseks.

ETAK andmete uuendamine toimub Maa- ja Ruumiameti toodetud alusandmete või muu teabevaldaja (nt kohalik omavalitsus, RMK, ehitisregister, teeregister) poolt andmevahetuse käigus esitatud andmete põhjal. Kolmandatest allikatest pärit teostusmõõdistuste ja droonifotode põhjal andmete uuendamist seadus ette ei näe.

Tulenevalt VV määrus nr 171 § 7  lõigetest 1 ja 2 toimub andmekogusse andmete kandmine, muutmine ja kustutamine paragrahvis loetletud alusdokumentide alusel ning tellimuse põhjal välitööl ei käida.

Hetkel sellist lahendust ei ole, aga otsitakse võimalusi selliste andmeuuenduste tellimiseks.