Satilao õpituba (artikleid: 17)
Satilao rakenduse piltjuhend
Tutvu Satilao kaardiakna põhikomponentidega pildi abil.
Kust pärinevad Satilao andmed?
Satiladu pakub kasutajale Copernicuse Sentinel-2 andmeid, mis on visuaalseks kasutamiseks kõige selgemad ning saadaval avaandmetena.
Lisaks fotodele on Satilaos mitmed ruumiandmete kihid, et asukohta või maastikku oleks kergem tuvastada. Näiteks on seal teed ja hooned, katastriüksuste piirid ning maskid, mis võimaldavad kuvada nelja suurt maastikutüüpi: lage, mets, märgala ja vesi. Need andmed pärinevad riigi registritest ja on lisatud Satilattu avaandmete teenuste kaudu.
Lähitulevikus on lisandumas Landsat-8 andmed.
Millist geograafilist ala katavad Satilao pildid?
Satilaos on satelliidipildid ainult Eesti territooriumi kohta. Piltide ruumiline ulatus küündib veidi üle piiride - nähtavad on ka Lõuna-Soome rannikualad, Peipsi tagused Venemaa alad ja Põhja-Läti veidi suuremas ulatuses.
Hea teada! Kui on soov uurida või alla laadida satelliidiandmeid suurema territooriumi kohta, siis seda on võimalik teha ESTHubi või Copernicus programmi veebilehtedel.
ESTHubi laaditakse alla ja arhiveeritakse Eesti huviala satelliidiandmeid suurema puhvriga: Sentinel 1, 2 ja Landsat 8 satelliidid katavad Balti riikide territooriumi ning Sentinel 3 satelliidi andmed katavad kogu Läänemere ja selle lähiümbruse territooriumi.
Teiste Copernicus programmi kuuluvate (Euroopa Liidu) riikide satelliidiandmeid näeb ColHubis või Open Access Hubis, mida haldab Euroopa Kosmoseagentuur (ESA).
Kui sageli Eesti ala kohta satelliidipilte ilmub?
Andmeid lisandub Satilattu igapäevaselt ning need on kättesaadavad juba samal päeval - harilikult õhtul kella kuue või seitsme ajal.
Kui ortofotod uuenevad tsüklite kaupa, kattes Eesti territooriumi ligikaudu iga 2 aasta järel, siis Satilaos saadakse kogu Eesti katvus 4-5 päevaga.
Kuidas kasutada maske?
Maske võib kasutada endale olulise info selgemaks väljatoomiseks. Maski sisse lülitamisel peidetakse muud tüüpi maastikuüksused.
Maskide andmed tulevad Eesti topograafia andmekogust (ETAK). Näiteks puittaimestiku maski sisselülitamisel varjatakse sateliidipildil musta värviga need maastikuosad, mis ei ole ETAK puittaimestik.
Kui ajakohased on Satilao maskid?
Satilaos kuvatud maskid on toodetud Eesti topograafia andmekoguga (ETAK) vektorandmetest. ETAKi peamisteks andmeallikateks on:
- aeropildistamise ja laserskaneerimise teel saadud andmed või nende tuletised, sealhulgas ortofotod;
- teabevaldajate poolt andmevahetuse käigus edastatud andmed;
- vastutava töötleja tehtud mõõdistuste andmed;
- muude vaatluste ja mõõdistamiste tulemusel, sealhulgas avalikest andmebaasidest ja muudest allikatest saadud andmed.
Seega Satilao maskide uuenemine on satelliidipiltidega võrreldes teatava viibega.
Kuidas võrrelda omavahel kahte või enamat pilti?
Satilao veebirakenduses saab võrrelda omavahel kahe erineva kuupäevaga või kahe erineva filtriga satelliidipilti. Parasjagu nähtava (aktiivse) pildi kuupäev ja filter on kaardiakna alumises servas rohelisel põhjal ning võrreldava pildi andmed mustal põhjal. Pildid vahetuvad noolenupul klikkides.
Uue pildi saab võrdlusesse valida klikkides aktiivse pildi kuupäeval - avaneb piltide eelvaateaknaga kalender.
Selleks, et võrrelda omavahel rohkem pilte, tuleks kasutada näiteks mõnda GIS tarkvara - iga satelliidipildi kohta on Satilao otsinguvaates saadaval WMS URL.
Miks ei kata satelliidipilt tervet Eestit?
Satilaos kuvatud piltide kuju on seotud satelliidi liikumistrajektooriga. Andmeid kogutakse spetsiaalse multispektraalse instrumendiga (MSI) mööda satelliidi liikumise orbiiti. Selle tulemuseks ongi pidevate andmeribade või pildipaanide tekkimine. See ala, mida satelliit suudab korraga töödelda, on piiratud – tuleb välja, et Eesti territoorium on piisavalt suur ning satelliit ei suuda seda ühe korraga ära katta. Satilaos on aga võimalik sirvida erinevate päevade pilte ning valida välja just need, mis katavad soovitud ala.
Kas on võimalik vaadata ka Sentinel-1 ja Sentinel-3 pilte?
Sentinel-1 ja Sentinel-3 satelliidipildid on kasutajale kättesaadavad satelliidiandmete portaalis, mille kasutamiseks tuleb huvilisel sisse logida.
Millise filtriga saan vaadata üleujutatud alasid?
Iga üleujutusjuhtum või -piirkond võib olla veidi isemoodi, mis tähendab, et erinevate spektrikombinatsioonide ja -indeksitega katsetamine võib välja tuua teie jaoks parima lähenemisviisi andmete analüüsiks. Seega võib öelda, et pole üht kindlat viisi üleujutuste väljatoomiseks, vaid igale sündmusele võib leida parima võimaliku kujutusviisi.
Selge ilma puhul võib NDPI indekskiht olla teile abiks veega küllastunud alade väljatoomisel. Tugevalt negatiivsed NDPI väärtused vastavad veega küllastunud aladele, need on kuvatud sügavsinistena. Kõrged NDPI väärtused vastavalt on kollased, mis märgivad vähest veesisaldust taimkattes.
Katsetage ka muude valevärvipiltidega. Näiteks valevärvipilt NGP (Lähi-infrapuna Roheline NDPI) võib peale suviste vetikaõitsengute hästi välja tuua ka kevadisi üleujutusi. NGP valevärvipildi puhul paistavad veega küllastunud alad vetikarohelise tooniga.
Filtrite kasutamiseks:
- Avage maa-ameti Satiladu.
- Valige teid huvitavas piirkonnas pilvevaba satelliidipilt, klõpsa pildil ning avanenud akna all servas vali "Vaata lähemalt".
- Valitud satelliidipilt avaneb Satilao kaardirakenduses. Kaardiakna paremal üleval asub filtrite valik, klõpsa sellel ribal ning vali filtriks nt "NDPI". Vaadeldes nt Emajõe jõesängi, on satelliidipildil näha ulatuslikult üleujutatud alasid.
Kasulik vihje! Katseta julgelt erinevaid filtreid, üleujutatud alad või muu huvipakkuv teema võib välja tulla ka teiste filtritega. Head avastamist!
Kuidas tuvastada satelliidipildilt puukahjustusi?
Puukahjustuse põhjuseid võib olla mitu, kuid viimastel aastatel koos kuuse-kooreüraski arvukuse kasvuga on suurenenud ka nende elutegevuse tagajärjel kahjustada saanud kuuskede arv. Satelliidipiltidelt on võimalik tuvastada üraskikoldeid ja jälgida nende levikut metsas.
Puukahjustuste tuvastamiseks on soovitatav kasutada Satilao NGR ehk metsanduslikku suvist valevärvipilti. Pildil kuvatakse lähi-infrapunakiirgust punases kanalis, rohelist valgust rohelises kanalis ning punast valgust sinises kanalis. Kuna taimed peegeldavad hästi lähi-infrapunakiirgust ja rohelist valgust, siis see filter sobib hästi taimestiku, sealhulgas metsa uurimiseks. Terved metsad on valevärvipildil rohelised või oranžid. Kui aga esineb puukahjustus, mille korral lehed värvuvad pruuniks või koguni langevad puult, siis rohelist valgust ega lähi-infrapunakiirgust sellelt alalt enam tagasi ei peegeldu. Satelliidipildil on sellised kahjustada saanud puud sinist värvi.
Filtri kasutamiseks:
-
Avage Maa-ameti Satiladu.
-
Valige teid huvitavas piirkonnas pilvevaba satelliidipilt, klõpsake pildil ning avanenud akna all servas valige "Vaata lähemalt".
-
Valitud satelliidipilt avaneb Satilao kaardirakenduses. Kaardiakna paremal üleval asub filtrite valik, klõpsake sellel ribal ning valige filtriks "NGR".
-
Selleks, et kahjustuste otsimine oleks mugavam, lülitage sisse metsamask. Sellega kaetakse kogu ala, mis ei jää puittaimestiku alla. Valige ekraani vasakust servast „Mask“, avanenud rippmenüüst valige „Mets“.
Kuidas on Satiladu seotud ESTHubiga?
ESTHub on Eesti satelliidiandmete keskus, mille kaudu on kasutajatel võimalik otsida ja alla laadida Copernicus programmi andmeid ja neid töödelda.
Satiladu on üks ESTHubi töövahenditest - lihtsa ülesehitusega veebirakendus, kus saab satelliidiandmeid kiirelt ja lihtsalt vaadelda. Keskkonnas on võimalik luua filtreid.
Millised on satelliidipiltide autoriõigused?
Kas satipiltidel on autoriõigused? Võin ma neid avaldada oma nime alt?
Maa-ameti Satiladu kuvab kasutajatele Sentinel 2 satelliidiandmeid, mis kuuluvad üle-euroopalisse Copernicus programmi. Copernicuse andmed on avaandmed (piiranguteta kasutatavad), aga andmete kasutamisel on tähtis silmas pidada viitamise reegleid. See tähendab, et autoriõigused kuuluvad Copernicus programmile ja sellele (algallikale) tuleb viidata.
- Satilao piltide kasutamisel tuleks kasutada viidet: „Copernicus Sentineli andmed [aasta]“.
- Muu Copernicus programmist pärineva teabe kasutamisel tuleks kasutada viidet: „Copernicus teenuse info [aasta]“.
- Oluline on veel silmas pidada, et kui algandmeid on muudetud, peab viide selle ka välja tooma, näiteks: „Copernicus Sentineli andmed muudetud kujul [aasta]“.
Kas enne 2015. a tehtud satelliidipilte on võimalik kusagil näha?
Selleks peab pöörduma nende tootja poole. ESTHubis on olemas Sentinelide satelliitide andmed alates missioonide algusest, st kõige varasemad 2015. aastast. Varasemad satelliidiandmed on kindlasti olemas nende tootjate arhiivides, kuid ESTHubi pole neid mõttekas tellida, sest tehnoloogiast sõltub toodete sisu. Vanemad pildid on erinevad ja neid ei saa samade meetoditega analüüsida kui tänapäevaseid.
Milline on satelliidipildi lahutusvõime?
Sentinel-2 satelliitidel on erinevad lahutusvõimed erinevates spektraalsetes kanalites.
Optiliste kanalite (punane, roheline, sinine) lahutusvõime on 10 meetrit. See tähendab, et satelliit suudab eristada maapinnal olevaid objekte, mis on vähemalt 10 meetri suurused. Lähi-infrapuna lahutusvõime on samuti 10 meetrit. Lühilainelise infrapuna kanalite lahutusvõime on 20 meetrit.
Siin on ülevaatlik tabel:
Kanal | Lainepikkus (nm) | Ruumiline lahutus (m) |
---|---|---|
Punane (B4) | 665 | 10 |
Roheline (B3) | 560 | 10 |
Sinine (B2) | 490 | 10 |
Lähi-infrapuna (B8) | 842 | 10 |
Taimkatte indeks NDVI = (B8-B4)/(B8+B4) Lähi-infrapuna (B8) Punane (B4) |
842 665 |
10 |
Veekogude indeks NDPI = (B12-B3)/(B12+B3) Lühilaineline infrapuna (B12) Roheline (B3) |
2190 560 |
20 |
Mida tähendab WMS kaarditeenuse link?
WMS kaarditeenuste link Satilao otsingulehel tähendab "Web Map Service" ehk ruumiandmete vaatamisteenuse aadressi. Ehk tegemist on ruumiandmeteenusega, mis võimaldab soovijal vaadata satelliidipilti GIS programmis või kaardirakenduses ilma seda alla laadimata. Teenuse kasutamiseks on vajalik võrguühendus.
Vaata lisaks: Mis on ruumiandmeteenus? või Kuidas teenuseid kasutada?
KOOLITUS: Kuidas tõlgendada valevärvipilte?
