[Maa-ameti geoportaal]  
  EST ENG
 Sisukaart  

Otsi
      
oota...

 Maa-amet
 

Eesti geoportaalis on kättesaadavad kihid taimkatte kõrguse muutustega

6. aprill 2018, kell 06:04:42
     

Alates 2008. aastast on maa-amet teinud regulaarseid mõõdistuslende ortofotode ja kõrgusandmete kogumiseks. Peaaegu kümne aasta jooksul on kogu Eestimaa mõõdistatud kolm korda, mis loob hea alusmaterjali muutuste tuvastamiseks. Üheks selliseks näiteks on inim- ja loodustekkeliste muutuste leidmine taimkatte kõrguses.

Maa-ameti lidari seade (aerolaserskanner) kogub andmeid, mis koosnevad miljarditest mõõdistuspunktidest, mida kokku nimetatakse punktipilveks (ka punktiparv). Igal sellisel mõõdistuspunktil on olemas asukoht ja kõrguslik info, mida saab kasutada näiteks taimkatte kõrgusmudeli arvutamisel. Taimkatte kõrgusmudel iseloomustab taimkatte kõrgust maapinnast.

Kui erinevatel aegadel lennatud lidari andmetest arvutatud taimkatte kõrgusmudeleid omavahel võrrelda, saab leida kohad, kus taimkatte kõrgus on muutunud.  Maa-ameti avaldatud taimkatte kõrguste muutuste kihis on võetud kriteeriumiks, et taimkatte kõrgus peab olema vähenenud kahe lidari mõõdistuslennu vahel enam kui 5 meetrit ja minimaalne ala suurus, mida kuvatakse, peab olema vähemalt 2500 m2. Antud kihi arvutamisel vaadeldi ainult taimkatte kõrguse vähenemist, mitte juurdekasvu.

Kui kuvatud ala peale vajutada, ilmub infoaken, kus näidatakse ala suurus hektarites ning kuupäevad, mille vahel on muutus tuvastatud.


Näide metsa kõrguste muutuste tuvastamisest. Ala peal vajutades ilmub nähtavale infoaken, kus leiate tuvastatud ala suuruse hektarites ning  esimese ja teise mõõdistuse kuupäevad.

Toodud näite puhul viitab esimese mõõdistuse kuupäev kõige varasemale lennu kuupäevale 2008. aastal (25. aprill 2008) ja teise mõõdistuse kuupäev 2012. aasta kõige hilisema lennu kuupäevale (22. mai 2012). Seega on muutus toimunud nende kahe kuupäeva vahelisel ajal, umbes 4 aasta jooksul. Toodud näite puhul oli 2008. aasta lennul kogutud lidari andmete põhjal arvutatud taimkatte kõrgusmudelis taimkate vähemalt 5 meetrit kõrgem kui 2012. aasta lennul kogutud lidari andmete põhjal arvutatud taimkatte kõrgusmudelis. Alates 2016. aastast kasutab maa-amet uut aerokaamerat, mis võimaldab lennata kõrgemalt ja katta suuremat ala korraga, kuid teha samaväärse kvaliteediga pilti nagu varem. Kuna aeropildistamist ja -laserskaneerimist tehakse korraga, siis olid 2016. aastal lidari andmed väiksema mõõdistustihedusega ning polnud sobilikud taimkatte kõrgusmudeli arvutamiseks. Seetõttu pole 2016. aasta andmeid taimkatte kõrguste muutuste tuvastamisel kasutatud. Lähiajal lisatakse 2017. aasta metsandusliku lennu piirkonda jäävad taimkatte muutuste alad, mis on veel arvutamisel.

Tulevikus on plaanis juurde arvutada ka hinnanguline „raiemaht“ tihumeetrites. Tegemist pole ametliku raiega, vaid kõrguste muutuste kaudu tuletatud hinnanguga tüvemahu muutusele antud ala kohta. Samuti on plaanis leida juba varem tuvastatud aladest need alad, kus taimestik on taas kasvama hakanud ning millest enam kui 50% moodustab üle 5-meetrine taimestik.

Maa-amet soovib rõhutada, et tegemist pole ametliku metsaraie statistikaga, vaid automaattöötluse tulemusena arvutatud informatiivse andmekihiga, kus esineb vigu ning ebatäpsusi. Ebatäpsused ja vead on tingitud erinevates tingimustes kogutud lidari andmetest ning andmetöötlusest tingitud eripärast (andmete klassifitseerimine, filtreerimine ja silumine).

Taimkatte muutuste infokihti on võimalik vaadata siit:
http://inspire.maaamet.ee/inspiregsh/map?lang=et#/embed/a1c0583ceafd77d0/true/true/true/true  

Selleks, et saada infot mingi ala kohta, tuleb rakenduses vajutada kihtide loendis i-nupule huvi pakkuva aasta juures (nt Metsa muutused 2013). Kui i-nupp muutub roheliseks, on võimalik selle kaardikihi kohta teha infopäring. Parema ülevaate saamiseks, millist ala mingi kaardikiht katab, on abiks allolev kartogramm. Näiteks katab 2012. aasta kaardikiht Lääne-Eestit ja kogu Mandri-Eesti rannikuala ning 2017. aasta kevadise lennu ala katab Saaremaad, Pärnu- ja Viljandimaad. Seega on kohti, kus kaardikihid kattuvad ning ka rakenduses kuvatavad alad kattuvad.

Lisainfo: Ants Vain, Maa-ameti geoinformaatika osakonna geoinfosüsteemide büroo peaspetsialist, ants.vain@maaamet.ee

Aadressiotsing

Kehtiv aadress


Aadress enne haldusreformi

 

NB! Aadressiteisendaja andmed on üldistatud, täpseid aadressiandmete muudatusi ja järgnevusi vaata Aadressiandmete avaliku rakenduse objekti detailandmete lehelt!

 

Ava Eesti kaart
Maainfo kaardirakenduse versioon, mis töötab ka mobiilsetes seadmetes
Ava Eesti kaardi Flash versioon
Lisaks Maainfo teenusele on kaardiserverisse koondatud kõik
ülejäänud Maa-ameti avalikud kaardirakendused
Ava uus Eesti kaardi testversioon
Maainfo kaardirakenduse uue kasutajaliidese eelvaade (X-GIS 2.0)

Kaardirakenduste kaudu esitatav andmestik on informatiivne, mitte ametlik. Kaardiväljavõtete kasutamisel tuleb ära märkida andmete päritolu (näiteks "Aluskaart: Maa-amet 2018").

Kui kaardirakenduste kasutamisel tekib probleeme või küsimusi, vaadake üle korduma kippuvate küsimuste rubriik, helistage numbril 675 0866 või kirjutage e-kiri aadressil kaardirakendus@maaamet.ee

 
 
 
 
_