Liigu edasi põhisisu juurde

Korduma kippuvad küsimused

  1. Miks hakatakse andmeid tulevikus teisele registrile andma? Kas see toob kasutajale kaasa uued nõuded?

    Maa-ametil ei ole registrit, seda arendab Rahandusministeerium. Maa-ametil on olemas andmete esitlemise jaoks vajalikud andmebaasid. Ülejäänud töö on meile asutuses ajutise iseloomuga.


  2. Kust võib leida X-GIS 2 detailplaneeringud ametnikule kiirjuhendi?

    Juhend on kättesaadav Maa-ameti geoportaalis. Kaardirakendused > Planeeringud > Rakenduse kirjeldus: https://geoportaal.maaamet.ee/docs/xgis2-kiirjuhend-dpametnikule.pdf


  3. Kas Maa-ametile saab esitada kooskõlastused DigiDoc vormingus või peab need esitama PDF kujul eraldi failidena?

    Kui on olemas kooskõlastuste koondtabel, siis edastada vastav tabel ning kui seda pole, siis kõik kooskõlastused eraldi, mis võivad olla nii pdf kui digidoc kujul.


  4. Mis saab siis, kui sama kujuga planeeringualal üks menetlus lõpetatakse ja alustatakse uue eesmärgiga uus menetlus?

    Vanale planeeringule sisestatakse lõpetamise kuupäev ja see jääb lõpetatud seisundisse. Uus planeering tehakse sama kujuga ja selle seisund on siis kas algatamiseelne või menetluses.


  5. Kas uute planeeringualade sisestamisel tuleks jääda katastriüksuse piiridesse või märkida suurem pind koos lähialaga?

    Kindlasti jääda katastriüksuse piiridesse. XGIS-is on võimalik valida praegu üks katastriüksus ja selle valikuga määrata planeeringuala piir. See hõlbustab keeruliste katastriüksuste puhul piiri sisestamist.


  6. KOV jaoks on oluline struktuur ehk seisund : 1) algatatud; 2) vastu võetud ja 3) kehtestatud. Kas menetluses oleva planeeringu kohta kuvatakse ka info, kas DP on seisundis algatatud või seisundis vastu võetud?

    Ka Maa-ametile on see oluline ja seisundi me arvutame igale planeeringualale, kui on sisestatud otsuste kuupäevad. Meile on oluline ka see, mis ajast on mingi seisund algas ja me ei taha, et seisund ja otsuste kuupäevad oleks vastuolus. Info DP seisundi kohta on kättesaadav tärkandmete vahendusel - teemakaardil on mõlemad seisundis menetluses.


  7. Kuidas tuleb märkida objectID vektorandmetes?

    ObjectID tuleb luua tekstobjektina, joonobjektide puhul märgitakse joone peale nii, et objectID kinnituspunkt asuks joonel. Ala puhul paigutatakse objectID selliselt, et see asuks ainult ühe ruumikuju (ala) sees. Ühe objekti peal/sees ei tohi olla mitut objectID-d, nt ühe krundi ruumikuju sees peab asuma vaid üks krunti tähistav objectID.


  8. Kas Pos number tuleb panna eraldi kihile, mitte DP_krunt (ehk moodustatav krundi piir) kihile?

    Kui kasutate positsiooni numbreid nii krundi kui ka hoonestusalade objectID tähistamiseks, siis tuleb Pos number märkida eraldi kihile, näiteks DP_krunt_ObjectID kihile tekstobjektina. Kui aga koostatakse iga kihi jaoks eraldi objectID, siis ei ole vaja eraldi kihti luua.


  9. Kuidas koostada liitobjekti?

    Liitobjekti saab luua kasutades hatch käsklust, sel juhul ei ole piirjooned enam vajalikud ning need võib eemaldada.


  10. Kui planeeringus on nt teede, tehnovõrkude, haljastuse ja juurdepääsude asukohad illustratiivsed (st võivad täpsustuda ehitusprojekti koostamisel),  siis kas need andmed tuleb Maa-ametile esitada?

    Haljastuse illustratiivsed elemendid ei kuulu kindlasti esitamisele. Juurdepääsu puhul on see kindlasti vajalik esitada, kui see tähistab juurdepääsu avalikult teelt mööda erateid. Sinna hulka ei kuulu planeeringuga loodavad planeeringuala siseteed, mis jäävad erateedeks. Trasside puhul võtavad seisukoha trassivaldajad, seega ei ole see päris illustreeriv materjal. Selle esitamine ei ole määruse järgi kohustuslik, aga tegelikult on see info, mida kõik nii teised planeerijad kui ka KOV töötajad ja kooskõlastajad vajavad, oma igapäevatöös. Maa-amet väärtustab seda infot ja ärgitab esitama.


  11. Aga puu võimalik asukoht on ka sisuliselt illustreeriv info. Kas sel juhul soovitakse siiski ka nt puu võimalikke asukohti?

    Puu võimalik asukoht on illustreeriv info ja seda ei pea esitama. Esitada tuleb likvideeritavad puud, sest need on reaalselt olemas ja kui planeeringuga kehtestatakse, et need võib eemaldada, siis on see tihealal oluline informatsioon.


  12. Krundisisene parkla, kui on pigem illustratiivne ehk siis nö võimalik asukoht, kas siis esitada?

    Liikluskorralduse põhimõtete määramine on planeerimisseaduse kohaselt üks detailplaneeringu koostamise eesmärkidest. See, kas parkla asukoht on planeeringuga kehtestatav või mitte, peaks olema planeeringu koostamise korraldaja otsustuskoht. Krundisisene parkla, kui on pigem illustratiivne ehk siis nö võimalik asukoht, siis ei pea esitama.


  13. Tavaliselt planeerijal ÜP kihte digitaalselt ei ole, samuti ei ole teavet, mis tarkvaraga ÜP koostatud on. Kuidas korraldatakse ÜP andmete esitamine ÜP-d muutva DP puhul?

    Planeerijal ei olegi vaja kehtivate üldplaneeringute kihte vaid ta peab oma detailplaneeringuga kehtestatud kihid, mis muutsid üldplaneeringut, vormistama üldplaneeringu mõõtkavas ja ainult need meile esitama. Näiteks maakasutus muutus, siis esitatakse uued maakasutusalad selliselt, et kõrvuti asuvad ja sama otstarbega krundid on kokku liidetud. Vormistamisel vaatab ta neid määruse nõudeid, mis käivad üldplaneeringu kihtide kohta.


  14. Millal võiksid ÜP andmed kihtide ja tärkandmetega avalikku vaatesse jõuda?

    Üldplaneeringuandmeid hakkame sisestama märtsis 2021.


  15. Maa-amet on järgmisel seisukohal- Digitaalsete andmete kontrolli jaoks on vajalik, et planeeringualal oleks vähemalt üks krunt. Krunt ei pea saama katastriüksuseks, selle võib moodustada ka ainult DP tarbeks. Küsimus- planeerimisseadus ütleb, et KUI detailplaneeringus on krunt määratud, siis on krunt katastriüksuse moodustamise alus. Kuidas sellisel juhul vormistada vaid Maa-ameti tarbeks krunt? Probleem on juhul, kui suurest katastriüksusest tahetakse planeerida vaid mingi osa ja kogu katastriüksuse piires ei ole planeeringuala määramine mõistlik, kuna see tunnistaks eelnevalt samale alale kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks.

    Maa-ameti poolt teostatava kehtestatud kihtide kontrolli jaoks on oluline, et krundi kihil oleks vähemalt üks objekt ehk krunt, muidu ei ole võimalik andmeid validaatoriga kontrollida. Rahandusministeerium on oma juhendis öelnud nii: "Detailplaneering määrab ära planeeringuala kruntideks jaotamise (vt PlanS § 126 lõike 1 punkt 1). Seetõttu on krundi kihile ette nähtud kohustuslikud vormistusnõuded. Vormistusnõuetele vastavalt peab krundi(d) ruumikuju moodustama ka siis, kui katastriüksust ei kavatseta planeeringu kehtestamise järgselt luua või muuta". See, kas krundist hiljem katastriüksus moodustatakse või mitte, on eraldi küsimus ning krundi tingimustesse on võimalik kirjutada, et see krunt on moodustatud ainult konkreetse DP jaoks ja selle alusel hiljem katastriüksust ei moodustata. Sisuline mõte on, et krunt ei ole vajalik selleks, et moodustada katastriüksuseid, vaid selleks, et anda ehitusõigus ning igasse DP-alasse jäävale maaüksusele tuleb alati ehitusõigus määrata, isegi kui selleks on ainult üks ehitusõiguse element näiteks sihtotstarve.


  16. Kuidas käituda, kui ühele krundile tekib vajadus luua mitu hoonestusala aga RaM juhendis on öeldud: "...hoonestusala kihil, sõltumata ruumiobjektide arvust, lubatud ühe krundi kohta luua üks geomeetria, mis võib olla nii liitobjekt kui ka auguga ala".

    Kuna andmete edaspidise kasutatavuse seisukohast on oluline erinevatel hoonestusala tüüpidel vahet teha ja registri arendamise juures on see kaardistatud kui eraldi kihi vajadus, siis võtab ka Maa-amet juba praegu vastu ühe krundi kohta mitu hoonestusala ruumiobjekti, kui selline jaotus on planeeringulahenduses välja toodud. Kui ühel krundil asub mitu hoonestusala tuleb objectID luua DP_hoonestus kihile ja märkida vastavate hoonestusalade ruumikujude sisse.



Viimati muudetud: 17.03.2021 14:31
Tagasi algusesse