Liigu edasi põhisisu juurde

Puursüdamike korrastamine

Südamikuga puurimisel ladustatakse puursüdamik (kärn) hilisemateks uuringuteks puidust kastidesse, mille pikema külje pikkus on 1 m. Olenevalt puursüdamiku läbimõõdust võib ühes kastis olla 4-10 j.m kärni. Käesolevaks ajaks on Eestis säilinud umbes 30000 kärnikasti. Riigi omandis olevad puursüdamikud (ca 25000 kasti) on koondatud nelja hoidlasse.

OÜ Eesti Geoloogiakeskus korrastas (remontis vajadusel, markeeris ning fotografeeris) riigi tellimusel tuhatkond kasti aastas.

Korrastatud puursüdamike informatsioon koos fotodega on sisestatud Maa-ameti puursüdamike andmebaasi, sealt saab teavet ka geoloogilise baaskaardi andmepunktide (puuraukude, paljandite ja vaatluspunktide) kohta.

2015. aastaks on kõik kastid korrastatud, edaspidi tegeletakse puursüdamikest võetud käsipalade ja proovide korrastamise ning andmebaasi lisamisega.

Näide korrastatud puursüdamikukastist  (puursüdamik nr F259; sügavuselt 136,8...141,0 m)

2004. aastal korrastati Maa-ameti tellimusel 52 pikaajalist säilitamist vääriva puursüdamiku 1436 kasti (joonis 1).

Joonis 1. Säilitatavate puursüdamike asukohad (kollased ruudud) ning säilitatavate kastide arv (sulgudes) seisuga jaanuar 2005. Punktid tähistavad puuraukude, mille südamik aastal 2004 osaliselt või täielikult korrastati, asukohti.

2005. aastal transporditi Piirsalu kunagises raketibaasis hoitud südamikud (1767 kasti) Keilasse, neist korrastati 458. Samaaegselt korrastati ka Arbavere hoidlas 458 puursüdamikukasti (joonis 2).

Joonis 2. Säilitatavate puursüdamike asukohad (värvilised ruudud) ning säilitatavate kastide arv (sulgudes) seisuga jaanuar 2006. Punktid tähistavad puuraukude, mille südamik aastal 2005 osaliselt või täielikult korrastati, asukohti. Punkti värv näitab, millises hoidlas vastavat puursüdamikku säilitatakse.

2006. aastal korrastati Keila hoidlas 501 ning Arbaveres 1017 puursüdamikukasti (joonis 3).

Joonis 3. Säilitatavate puursüdamike asukohad (värvilised ruudud) ning säilitatavate kastide arv (sulgudes) seisuga jaanuar 2007. Punktid tähistavad puuraukude, mille südamik aastal 2006 osaliselt või täielikult korrastati, asukohti. Punkti värv näitab, millises hoidlas vastavat puursüdamikku säilitatakse.

2007. aastal korrastati Keila hoidlas Piirsalust evakueeritud 27 puuraugu 311 kasti ja Arbaveres 97 puuraugu 1308 kasti (joonis 4).

Joonis 4. Säilitatavate puursüdamike asukohad (värvilised ruudud) ning säilitatavate kastide arv (sulgudes) seisuga jaanuar 2008. Punktid tähistavad puuraukude, mille südamik aastal 2007 osaliselt või täielikult korrastati, asukohti. Punkti värv näitab, millises hoidlas vastavat puursüdamikku säilitatakse.

2008. aastal korrastati Keila hoidlas 544 puursüdamikukasti (neist 230 olid toodud Piirsalu ja 314 Tuula hoidlast) ning Arbaveres 460 puursüdamikukasti. Kokku korrastati 88 peamiselt osalist puurläbilõiget (joonis 5).

Joonis 5. Säilitatavate puursüdamike asukohad (värvilised ruudud) ning säilitatavate kastide arv (sulgudes) aastal 2009. Punktid tähistavad puuraukude, mille südamik aastal 2008 osaliselt või täielikult korrastati, asukohti. Punkti värv näitab, millises hoidlas vastavat puursüdamikku säilitatakse.

2009. aastal korrastati ja fotografeeriti Tuula hoidlas 499 ja Arbaveres 403 puursüdamikukasti, mis sisaldavad 67 puuraugu täielikku või osalist läbilõiget (joonis 6).

Joonis 6. Säilitatavate puursüdamike asukohad (värvilised ruudud) ning säilitatavate kastide arv (sulgudes) seisuga 01.01.2010. Punktid tähistavad puuraukude, mille südamik aastal 2009 osaliselt või täielikult korrastati, asukohti. Punkti värv näitab, millises hoidlas vastavat puursüdamikku säilitatakse.

2010. aastal korrastati ja fotografeeriti Tuula hoidlas 918 puursüdamikukasti, mis sisaldavad 90 puuraugu täielikku või osalist läbilõiget (joonis 7).

Joonis 7. Väikesed ringid tähistavad puuraukude, mille südamik aastal 2010 osaliselt või täielikult korrastati, asukohti. Punased ringid näitavad hoidlate, kus riigile kuuluvaid puursüdamikke säilitatakse, asukohti. Sulgudes on antud vastavas hoidlas säilitatavate kastide arv seisuga 01.01.2011. Kõik 2010. aastal korrastatud puursüdamikukastid (918 tk) paiknevad Tuula hoidlas.

2011. aastal korrastati ja fotografeeriti Tuula hoidlas 575 puursüdamikukasti, mis sisaldavad 48 puuraugu täielikku või osalist läbilõiget (joonis 8).

Joonis 8. Väikesed ringid tähistavad puuraukude, mille südamik aastal 2011 osaliselt või täielikult korrastati, asukohti. Punased ringid näitavad hoidlate, kus riigile kuuluvaid puursüdamikke säilitatakse, asukohti. Sulgudes on antud vastavas hoidlas säilitatavate kastide arv seisuga 01.01.2012. Kõik 2011. aastal korrastatud puursüdamikukastid (575 tk) paiknevad Tuula hoidlas.

2012. aastal korrastati ja fotografeeriti Tuula hoidlas 409 puursüdamikukasti, mis sisaldavad 55 puuraugu täielikku või osalist läbilõiget. Likvideeriti 604 puursüdamikukasti, mille edasine säilitamine ei olnud otstarbekas (joonis 9).

Joonis 9. Väikesed ringid tähistavad puuraukude, mille südamik aastal 2012 osaliselt või täielikult korrastati, asukohti. Punased ringid näitavad hoidlate, kus riigile kuuluvaid puursüdamikke säilitatakse, asukohti. Sulgudes on antud vastavas hoidlas säilitatavate kastide arv seisuga 01.01.2013. Kõik 2012. aastal korrastatud puursüdamikukastid (409 tk) paiknevad Tuula hoidlas.

2013. aastal korrastati ja fotografeeriti Tuula hoidlas 200 ja Turja hoidlas 201 puursüdamikukasti, mis sisaldavad vastavalt 46 ja 10 puuraugu täielikku või osalist läbilõiget. Likvideeriti 600 puursüdamikukasti, mille edasine säilitamine ei olnud otstarbekas (joonis 10).

Joonis 10. Väikesed ringid tähistavad puuraukude, mille südamik aastal 2013 osaliselt või täielikult korrastati, asukohti. Punased ringid näitavad hoidlate, kus riigile kuuluvaid puursüdamikke säilitatakse, asukohti. Sulgudes on antud vastavas hoidlas säilitatavate kastide arv seisuga 01.01.2014.

2014. aastal korrastati ja fotografeeriti Tuula hoidlas 100 ja Turja hoidlas 554 puursüdamikukasti, mis sisaldavad vastavalt 26 ja 35 puuraugu täielikku või osalist läbilõiget. Turja hoidlast likvideeriti 84 puursüdamikukasti, mille edasine säilitamine ei olnud otstarbekas (joonis 11).

Joonis 11. Väikesed ringid tähistavad puuraukude, mille südamik aastal 2014 osaliselt või täielikult korrastati, asukohti. Punased ringid näitavad hoidlate, kus riigile kuuluvaid puursüdamikke säilitatakse, asukohti. Sulgudes on antud vastavas hoidlas säilitatavate kastide arv seisuga 01.01.2015.

2015. aastal korrastati aluskorra puursüdamikest võetud 5108 käsipala, 2016. aastal 4144 puursüdamikest ja välimarsruutidel kogutud käsipala, 2017. aastal peamiselt puursüdamike settelise aluspõhja intervallidest võetud 3683 käsipala/proovi. Esinduslikumad kivimierimid pildistati, käsipalade info koos fotodega on lisatud puursüdamike andmebaasi.

Näide korrastatud käsipalast  (puursüdamik nr F353; sügavuselt 286,1 m; amfibool-biotiitgneiss)

Kontakt

Reet Roosalu


Viimati muudetud: 28.11.2019 16:35
Tagasi algusesse