[Maa-ameti geoportaal]  
  EST ENG
 Sisukaart  

Otsi
      
oota...

 Maa-amet
 

Maaomaniku meelespea

 

 

Mis on maakataster ja katastriüksus?

Maakataster (kataster) on riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Maakatastrisse on kantud kõik Eesti Vabariigi katastriüksused koos katastritunnuse, pindala, sihtotstarbe jm tehniliste andmetega.
Mis on katastriüksus?

Katastriüksus - katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk.
Katastritunnus - igale katastriüksusele antav numbriline kood.
Piiripunkt - looduses tähistatud või tähistamata maaüksuse välispiiri punkt.
Piirimärk - piiripunkti tähis looduses.

Katastripidaja on Maa-amet.
 



Mis on kinnistusraamat ja kinnistu?

Kinnistusraamat - riiklik andmekogu, kuhu on kantud kõik Eesti Vabariigi kinnistud koos kinnistu numbri, omaniku andmete, asjaõiguste ja märgete kohta. Seega sisaldab kinnistusraamatu kanne lisaks omaniku andmetele infot kinnistule seatud kitsenduste ja piiratud asjaõiguste (nt hüpoteekide, servituutide, kasutusõiguste, reaalkoormatiste, hoonestusõiguse, ostueesõiguse), samuti märgete (nt keelumärge, eelmärge) kohta.
Kinnistu võib olla nii kinnisasi (maatükk) kui ka hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus.
Kinnistu number - igale kinnistusraamatusse kantud kinnisasjale antav number.

Kinnistusraamatu pidaja on Tartu Maakohtu kinnistusosakond, avalikku rakendust haldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus
RIK

Kinnistusraamatu avalehele saab järgmise lingiga:
https://kinnistusraamat.rik.ee/


Kinnistuportaal on veebipõhine portaal, mille  kaudu saab esitada kinnistamisavaldusi.
https://kinnistuportaal.rik.ee

 



Katastriüksuse moodustamine

Katastriüksuse moodustamine on protsess, mille käigus määratakse moodustatava katastriüksuse piir, märgitakse see maha maastikule ja mõõdistatakse. Seejärel kantakse mõõdistamisandmed maakatastrisse (maaregistrisse) ning kõige lõpuks tehakse kanne kinnistusraamatusse.

  • Katastriüksuse esmamoodustamine toimub maareformi käigus, seejuures on kohalikul omavalitsusel piiri määramisel aluseks erinevad skeemid, plaanid ja planeeringud.
  • Maareformi järgselt saab maaomanik ise piiri asukoha asjus soovi avaldada, näiteks katastriüksuse jagamiseks, katastriüksuste liitmiseks või piiri muutmiseks naabritega kokkuleppel.
  • Olemasoleva katastriüksuse piiri asukoha muutmiseks maastikul tuleb esmalt pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kust saab teavet piiri määramise aluste, sealhulgas kehtivate planeeringute kohta.
  • Õigus paigaldada ja taastada piirimärke ning teostada katastrimõõdistamisi on ainult maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval maamõõtjal.
  • Vali maamõõtja Maakorraldustööde litsentsiomanike nimekirjast. 
  • Maamõõtja poole tuleb pöörduda nii katastriüksuse mõõdistamiseks kui ka jagamiseks, liitmiseks, piiride muutmiseks, piirimärgi taastamiseks ja/või paigaldamiseks ning kaardi- ja plaanimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiri tähistamiseks maastikul.
  • Maaomanik sõlmib maamõõtjaga lepingu, milles märgitakse teostatava töö tingimused.
  • Maamõõtja teostab mõõdistamise: mõõdistab katastriüksuse piirid maastikul, paigaldab vajadusel  uued nõuetekohased piirimärgid. Nõuded piirimärgile on katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra paragrahvis 8.
  • Maamõõtja koostab mõõdistamise kohta katastrimõõdistamise toimiku, mis esitatakse maaomaniku või tema poolt volitatud isiku (nt maamõõtja) poolt andmete registreerimiseks maakatastrisse.
  • Katastrimõõdistamise toimikuid võib esitada nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt läbi e-katastri maamõõtja virtuaalkontori.
  • Katastripidaja (Maa-amet) teeb esitatud dokumentidele tuginedes kande ehk registreerib katastriüksuse maakatastris. Katastrikande tegemine on maaomanikule tasuta.
  • Registreerimise tulemusena saab katastriüksus katastritunnuse, mis on 12-kohaline numbrikood (nt 67501:002:0098). Katastritunnus on unikaalne ja kehtib seni, kuni kehtib moodustamisel määratud piiriga katastriüksus. Katastriüksuse piiriandmete (mõõdistamisandmed, piirimärgi vorm) muutmine ei too üldjuhul kaasa katastritunnuse muutumist.
  • Kui katastriüksuse piiri asukoht maastikul katastrimõõdistamise tulemusel muutub, antakse katastriüksusele senise asemel uus katastritunnus.
  • Suletud katastriüksuse tunnust ega piiri ei saa ilma täiendavate toiminguteta  taastada. Kui omanikul on põhjendatud soov katastriüksus endistes piirides taastada, tuleb teha uus katastrimõõdistamine. Mõõdistatud katastriüksusele antakse uus katastritunnus.
  • Kui katastriüksus on maakatastris registreeritud, saab selle suunata kinnistamisele kinnistusraamatus.


Katastriüksuse moodustamine maareformi käigus

1. plaani- või kaardimaterjali alusel
2. katastrimõõdistamise teel

 

Katastriüksuse moodustamine plaani- või kaardimaterjali alusel

Katastriüksuse moodustamist plaani- või kaardimaterjali alusel reguleerivad maakatastriseaduse § 20 ning Vabariigi Valitsuse 29.04.1997. a määrus nr 88 “Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise kord”.

  • Kohalik omavalitsus määrab plaanil või kaardil maaüksuse piirid ja pindala ning tema volitatud esindaja näitab maa taotlejale plaanil või kaardil kätte katastriüksuse piirid ning seaduses sätestatud juhtudel koostab piiriprotokolli. Katastriüksuse moodustamist taotlenud isik annab kirjaliku nõusoleku plaanil määratud piiride ja pindalaga.
  • Piiride määramise täpsuseks kaardil on vastavalt kaardi mõõtkavale hajaasustusega aladel kuni 2 mm ja tiheasustusega aladel kuni 1 mm (näiteks kui katastriüksus on moodustatud M 1:10000 kaardil, on piiripunkti tähistamine maastikul hajaasustusega alal võimalik kuni 20 m täpsusega).
  • Piiriprotokolli üldjuhul ei koostata. Piiriprotokoll koostatakse juhul, kui keegi piiride kättenäitamisele ilmunud isikutest seda nõuab või kui piiriprotokolli koostamine on kohustuslik maakatastriseaduse § 20 lg 51 alusel (juhul, kui isiku kasutuses oleva maaüksuse piiri muudetakse või juhul, kui maa erastatakse ehitise teenindamiseks). Piiriprotokollis kirjeldatakse piiri, piirimärke  ja piiripunkte ning nende asukohti püsiobjektide suhtes.
  • Katastriüksuse moodustamine plaani- ja kaardimaterjali alusel on üldjuhul kõige ebatäpsem katastriüksuse moodustamise viis.  Moodustatud katastriüksuse pindala on ligilähedane. Täpne pindala selgub alles pärast piiride tähistamiseks teostatavat katastrimõõdistamist.
  • Plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamiseks ja  looduses piirimärkidega tähistatud piiri taastamiseks teeb maamõõtja katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel katastrimõõdistamise.

 

Katastriüksuste moodustamine katastrimõõdistamise teel

  • Katastriüksuse moodustamiseks kohalik omavalitsus esmalt selgitab välja ja määrab moodustatava katastriüksuse piirid asendiplaanil.
  • Maamõõtja mõõdistab katastriüksuse piirid maastikul ja koostab katastriüksuse moodustamise toimiku.
  • Mõõdistamise käigus on maamõõtjal kohustus kaasata maaomanik maastikul piiridega tutvumisse ja piirimärkide paigaldamisse.
  • Maaomanik peab maamõõtja poolt koostatud piiriprotokollis kinnitama, et on tutvunud piiri ja piirmärkidega maastikul.
  • Samuti peab maamõõtja vajadusel kaasama toimingusse piirinaabrid (kui naaberkatastriüksuse piirile paigaldatakse piirimärke, piirimärkide taastamise ja  piiride kindlaksmääramise korral või kui naaberkatastriüksus on moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel).
  • Maaomanik või maamõõtja edastab toimiku katastripidajale, et registreerida katastriüksus maakatastris. Katastripidaja teeb kande talle esitatud dokumentide ja informatsiooni alusel. Esitatud andmete õigsuse eest vastutab maamõõtja.


Katastriüksuse mõõdistamisel kasutatud ja kasutatavad mõõdistamisviisid

 

Aerofotogeodeetiline mõõdistamine

  • Aerofotogeodeetilist mõõdistamisviisi kasutati hajaasustusega aladel maareformi algusest kuni Vabariigi Valitsuse määruse “Katastrimõõdistamise kord” kehtestamiseni 05.01.1999.
  • Piirilõikude joonepikkused mõõdeti tavaliselt mõõdulindiga, piiripunktide koordinaate ega sisenurki tavaliselt ei mõõdetud.
  • Piiripunktide kandmiseks aerofotoplaanile mõõdeti piiripunktidele sidemed aerofotol olevatest  ja maastikul tunnetatavatest looduslikest või tehislikest situatsioonielementidest. Kui piir määrati esmalt aerofotoplaanil, märgiti piiripunktid maastikule samuti aerofotoplaanilt mõõdetud piiripunktide sidemete järgi.
  • Pindalad määrati aluskaardilt planimeetriga või palletiga ja on ligilähedased.
  • Katastriüksuse piiri asukoht katastrikaardil võib olla ebatäpne.
     

Suvalises koordinaatide süsteemis mõõdistamine

  • Mõõdistamisviisi kasutati maareformi algusest kuni Vabariigi Valitsuse määruse “Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord” kehtestamiseni 23.10.2003.
  • Rajati vabas süsteemis geodeetiline mõõdistamisvõrk, mis orienteeriti asimuudi järgi.
  • Mõõdistati katastriüksuse sisenurgad ja joonepikkused, mille järgi määrati piiripunktide koordinaadid.
  • Katastriüksus on moodustatud aluskaartidega seotud situatsioonielemente (nt teed ja teede ristmikud, kraavid, metsasihid, ehitised vms) arvestades.
  • Tagatud on katastriüksuse kuju ja täpne pindala.
  • Kuna katastriüksuse piiripunktid ei ole seotud riikliku geodeetilise põhivõrguga, võib katastriüksuse asukoht katastrikaardil olla ebatäpne.
     

Kohalikus koordinaatide süsteemis mõõdistamine

  • Mõõdistamisviisi kasutati maareformi algusest kuni Vabariigi Valitsuse määruse “Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord” kehtestamiseni 23.10.2003.
  • Katastriüksuse piiripunktide koordinaadid mõõdeti kohalikus koordinaatide süsteemis.
  • Katastriüksuse piiri katastrikaardile kandmiseks on kohaliku süsteemi koordinaadid teisendatud riiklikusse (L-EST) koordinaatide süsteemi.
  • Kohalike geodeetiliste võrkude ülemõõtmisel L-EST süsteemis on sageli selgunud, et nende nõukogudeaegsetes andmetes olid piirkonniti kuni meetritesse ulatuvad vead.
  • Kohalike võrkude ebatäpsuse ja/või koordinaatide teisendamisest tulenevate vigade tõttu võib katastriüksuste asukoht katastrikaardil olla ebatäpne.

 

Riiklikus koordinaatide süsteemis mõõdistamine

  • Eesti Vabariigis kehtib tasapinnaliste ristkoordinaatide (x, y) süsteem L-EST97.
  • L-EST97 on praegusel ajal ainus lubatav katastrimõõdistamise viis.
  • Piiripunktid on seotud riikliku geodeetilise põhivõrguga. Piiripunkti koordinaatide määramise täpsus geodeetilise põhivõrgu punkti suhtes peab olema tiheasustusega aladel +/- 10 cm ja hajaasustusega aladel +/- 70 cm.
  • Katastriüksuste asukoht on katastrikaardil kõige täpsemini määratud, juhul kui ei ole tehtud mõõtmisvigu.
     


Maareformi järgsed toimingud


Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine

  • Katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks esitab maaomanik kohalikule omavalitsusele avalduse.
  • Kohalik omavalitsus selgitab välja õigusaktidest tulenevad piirangud ja muud asjaolud.
  • Katastriüksuse sihtotstarbe määramise ja muutmise otsustab maa asukohajärgne kohalik omavalitsus oma üksikaktiga.
  • Kohalik omavalitsus esitab sihtotstarbe määramist käsitleva akti koos vastavasisulise avaldusega katastripidajale (Maa-ametile), kes kandeavalduse rahuldamise korral teeb vastavad kanded maakatastrisse.
  • Katastripidaja teavitab katastriüksuse sihtotstarbe muutumisest kandeavalduse esitajat ja kinnistusraamatu pidajat.

 

Katastriüksuse aadressi muutmine

  • Katastriüksuse aadressi muutmiseks ja teiste aadressiga seotud küsimustega tuleb pöörduda katastriüksuse asukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse.
  • Kohalik omavalitsus määrab korraldusega katastriüksuse aadressi ja seejärel sisestab aadressiandmed aadressiandmete süsteemi infosüsteemi (ADS) menetlusrakendusse.
  • Pärast aadressi kinnitamist ADS menetlusrakenduses registreeritakse aadress maakatastris ja seejärel kinnistusraamatus.

 

Katastriüksuste liitmine

Katastriüksuste liitmine on mitmest naaberkatastriüksusest ühe katastriüksuse moodustamine.

Katastriüksuste liitmiseks ehk uue katastriüksuse moodustamiseks:

  • maaomanik pöördub katastriüksuse asukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse, et selgitada katastriüksuste liitmise võimalusi ehk kas on vaja koostada planeering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);
  • maaomanik pöördub vajadusel kooskõlastuse saamiseks vastava ameti poole (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt);
  • maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimiku;
  • kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid;
  • maamõõtja esitab liitmisel moodustatud katastriüksuse toimiku katastripidajale (Maa-ametile) koos maaomanike avalduse ja teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;
  • maaomaniku avalduses peavad olema ka maaomaniku kontaktandmed, olemasolul kindlasti  e-posti aadress;
  • kui liidetavad katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, peab omaniku avaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud;
  • kui liidetavad katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on hüpoteegi olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks hüpoteegipidaja nõusolekut;
  • katastripidaja teeb ühe kuu jooksul otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;
  • kui liidetavad katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, esitab  kinnistusraamatupidajale kinnistamisavalduse notar (üldjuhul) või kinnisasja omanik läbi kinnistuportaali;
  • Kui liidetavad katastriüksused on kantud ühte kinnistusraamatu registriossa, esitab kinnistusraamatu pidajale avalduse katastripidaja.

 

Katastriüksuse jagamine

Katastriüksuse jagamine tähendab ühe katastriüksuse mitmeks iseseisvaks katastriüksuseks (reaalosaks) jagamist.

Katastriüksuse jagamiseks:

  • maaomanik pöördub katastriüksuse asukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse, et selgitada, katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);
  • maaomanik pöördub vajadusel kooskõlastuse saamiseks vastava ameti poole (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt);
  • maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud;
  • kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid;
  • pärast katastrimõõdistamist esitab maamõõtja toimikud katastripidajale (Maa-ametile) koos maaomanike avalduse ja teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;
  • maaomaniku avalduses peavad olema ka maaomaniku kontaktandmed, olemasolul kindlasti  e-posti aadress;
  • katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamisest;
  • pärast katastriüksuse registreerimist esitab katastripidaja andmed kinnistusraamatusse;
  • pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on jagamise tulemusena moodustatud uued katastriüksused ametlikult registreeritud.

Pane tähele!

  • Kui jagatav katastriüksus asub hajaasustusega alal, rakendub katastriüksuse jagamise toimingule maakorraldusseadus.
  • Kui jagatav katastriüksus asub detailplaneeringu kohustusega alal, võib toimingule rakenduda planeerimisseadus.
  • Kui katastriüksuse jagamine on seotud katastriüksusel asuva(te) hoone(te) reaalosadeks jagamisega, tuleb arvestada, et hoone jagamine reaalosadeks on võimalik vaid siis, kui iga hooneosa saab eraldi kasutada.


Külgnevate katastriüksuste piiride muutmine

Külgnevate katastriüksuste piiride muutmine on kõrvuti asetsevate katastriüksuste piiri asukoha muutmine, mille tulemusena tekivad uute piiridega katastriüksused.

Katastriüksuste piiride muutmiseks:

  • maaomanik pöördub katastriüksuse asukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse, et selgitada katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);
  • maaomanik pöördub vajadusel kooskõlastuse saamiseks vastava ameti poole (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt);
  • maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes teeb katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud;
  • kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid
  • pärast katastrimõõdistamist esitab maamõõtja toimikud katastripidajale (Maa-ametile) koos maaomanike avalduse ja teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;
  • maaomaniku avalduses peavad olema ka maaomaniku kontaktandmed, olemasolul kindlasti  e-posti aadress;
  • kui toimingus osalevad katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, peab omaniku avaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud;
  • kui  katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on hüpoteegi olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks hüpoteegipidaja nõusolekut;
  • katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamisest;
  • kui maakorraldustoimingus osalevad katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, esitab  kinnistusraamatu pidajale kinnistamisavalduse notar(üldjuhul) või kinnistu omanik läbi kinnistuportaali;
  • kui maakorraldustoimingus osalevad katastriüksused on kantud ühte kinnistusraamatu registriossa, esitab kinnistusraamatu pidajale avalduse katastripidaja.

 

Katastriüksuse piiri asukoha kindlaksmääramine

Kinnisasja piiri kindlaksmääramist reguleerivad maakorraldusseadus (edaspidi MaaKS) ja asjaõigusseadus (edaspidi AÕS). Kinnisasja piiri kindlaksmääramise toimingu läbiviimine kuulub MaaKS kohaselt kohaliku omavalitsuse ning maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava isiku ehk maamõõtja pädevusse. Piiri asukoht tehakse kindlaks kinnisasja omaniku või koormava asjaõiguse omaja taotlusel. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on toimingu korralduslik pool. Maamõõtja on toimingu läbiviija osas, mis nõuab maamõõdistamisalaseid teadmisi ja oskusi.


Katastriüksuse piiri asukoht maastikul on vaja kindlaks määrata juhul, kui

  • piiri asukoht maastikul on ebaselge (nt naaberkatastriüksustel on vastuolulised piiriandmed ja/või dubleerivad piirimärgid; piirimärgi asukoht ei vasta piiriandmetele);
  • tahetakse tähistada looduses seni tähistamata piiripunktidega piiri; 
  • piiriobjektiks olevat maastikuobjekti ei eksisteeri enam või selle asukoht on muutunud;
  • naaberkatastriüksuste omanikel on erinev teadmine piiri asukohast maastikul.

Ebaselgete, vastuoluliste või valede piiriandmete puhul on võimalikud erinevad lahendused, olenevalt sellest, kas piiride osas on vaidlus või mitte.

  • Juhul, kui piiri asukoht on ebaselge, kuid piiride osas vaidlust ei ole, on võimalik piiride asukoht kindlaks määrata maakorraldustoiminguna. Selleks teeb kinnisasja omanik maamõõtjale taotluse kinnisasjade vahelise piiri kindlaks määramiseks. Piiri asukoht tehakse kindlaks kinnistusraamatus, riigi maakatastris ja arhiivides või teistes registrites leiduvate andmete, piirimärkide, valduse ulatuse või piirinaabrite, nende puudumisel vähemalt kahe tunnistaja ütluste alusel. Maamõõtja tuvastab piiri asukoha MaaKS § 15 ja AÕS § 129 sätestatud dokumentidele ja andmetele tuginedes ning tutvustab asjasse puutuvatele isikutele piiri asukohti maastikul ning teeb neile ettepanekud täpsustada piiriandmeid või muuta piiride asukohti maastikul. Kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus ning kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa. Maamõõtja koostab piiri ja piirimärkide asukohtade kindlaksmääramise kohta protokolli, milles märgitakse, mis põhjusel oli vaja piiri ja piirimärkide asukohad kindlaks määrata, mis tulemuseni piiride asukoha kindlaksmääramisel jõuti ning kirjeldatakse kindlaks määratud ja kokku lepitud piiride asukohti. Protokollile lisatakse piiride kokkuleppe kohta koostatud skeem;
  • Juhul, kui piiride asukoht on ebaselge ning piirinaabriga ka kokkulepet ei saavutata, on võimalik esitada kohtusse AÕS § 129 alusel piiri kindlakstegemiseks tsiviilhagi. Kohtupraktikas on leitud, et piirivaidluse korral ei saa lähtuda maakatastris andmete olemasolu korral vaid nendest. Piirivaidluses eeldatakse küll katastrikannete õigsust, kuid selle eelduse saab vaidluses ümber lükata muuhulgas sellega, et piirid võivad olla mõõdistatud valesti. Kohus vaatleb kõiki piiriandmeid kogumis ning arvestab ka teisi asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Jõustunud kohtulahendi alusel teostab maamõõtja katastrimõõdistamise ja tehakse muudatused nii maakatastris kui ka kinnistusraamatus. Iga konkreetne juhtum on erinev ning asjaoludest tulenevalt võib ka lahendus olla erinev.

Pane tähele!

  • Esmalt on kinnisasja omanikul vaja teha kindlaks, kas piiride kulgemises saab naabriga kokku leppida, mis on osapooltele kõige mugavam ja soodsam lahendus. Sel juhul vormistab kokkuleppe maamõõtja ning katastrikannete muudatused tehakse selle alusel.
  • Kui maaomanikel tekib piiride asukohtade väljaselgitamisel vaidlus, on vaja läbi viia piiride kindlaksmääramise toiming. Kinnisasja omaniku kohustus naabri põhjendatud nõudmisel aidata piiri kindlaks teha tuleneb AÕS § 129 lõikest 1. Juhul, kui naabrid ei saavuta kokkulepet ka piiride kindlaksmääramise toimingu käigus, on võimalik AÕS § 129 alusel pöörduda tsiviilhagiga kohtusse piiride kindlaksmääramiseks. Kui piiri ei saa muul viisil kindlaks teha, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa. Muudatuskanded tehakse sel juhul kohtulahendi alusel.
  • Piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtuotsusest või tehingust ei tulene teisiti.
  • Piirivaidluse puhul tuleb piirinaabritel kuni lahenduse saavutamiseni vaidlusalasel piirialal peatada kõik teostatavad tegevused (nt metsaraie, ehitustegevus jne).


Piirimärgi taastamine

Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise, ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada.

Piirimärkide taastamiseks:

  • tuleb pöörduda maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole;
  • maamõõtja peab piirimärgi taastamisest teavitama kõiki puudutatud katastriüksuste omanikke;
  • piirimärkide taastamise kulud kannavad naaberkatastriüksuste omanikud võrdsetes osades;
  • piirimärkide taastamise aluseks on piiriprotokoll, katastriüksuse plaan ja varasematel mõõdistamistel saadud andmed;
  • piirimärgi taastamise kohta koostab maamõõtja protokolli, akti või muud vajalikud dokumendid, mis tuleb esitada ka Maa-ametile;
  • kui piirinaabrite vahel tekib piirimärgi taastamise käigus vaidlus, on võimalik selle lahendamiseks pöörduda piiride kindalaksmääramiseks tsiviilhagiga kohtu poole.

 

Plaani- või kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride tähistamine maastikul

  • Plaani- või kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride looduses tähistamine, samuti piirimärkidega tähistatud piiride taastamine toimub katastrimõõdistamise teel.
  • Katastriüksuse piiripunktide maastikul tähistamisel lähtutakse piiriprotokollist ja/või katastrikaardi väljavõttest, katastriüksuse plaanist, maastikuobjektidest ning olemasolevatest piirimärkidest.
  • Eeltoodud materjale kasutades tähistab maamõõtja piiri maastikul ning määrab paigaldatud piirimärkidele koordinaadid. Mõõdistamise käigus peab maamõõtja arvestama varem moodustatud katastriüksuste andmetega.
  • Plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse omanik saab osaliselt oma täpse piiri asukoha teada juhtudel, kui mõõdistatakse naaberkatastriüksust, sest piiriprotokolli allakirjutamise juurde tuleb kutsuda ka piirneva plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse omanik.
  • Kui piirinaabrid naaberkatastriüksuse moodustamise ja mõõdistamise käigus piiri asukohaga ei nõustu ja kokkuleppele ei jõua, on neil õigus piiri asukoha kindlakstegemiseks pöörduda kohtu poole.
  • Maamõõtja koostab mõõdistamistoimiku ja esitab katastripidajale.

 

 

Piirivaidlused

Katastriüksuse moodustamisel on vähemalt 5 osapoolt: kohalik omavalitsus, maamõõtja, maaomanik, piirinaaber, katastripidaja. Selleks, et moodustada katastriüksus, mille andmed on vastavuses ka maastikul oleva situatsiooniga, on vaja kõikide osapoolte tõhusat koostööd. Kui kas või üks neist ei suhtu või ei ole suhtunud oma ülesannetesse tõsiselt, on võimalus piiriprobleemi tekkimiseks.

 

Miks tekivad piirivaidlused?

  • Vastuolulised piiriandmed on põhjustatud erinevatest mõõdistussüsteemidest  ja -viisidest. Maareformi käigus kasutati erinevaid mõõdistamisviise, mis ei taganud ühtset mõõdistamistäpsust, nt aerofotogeodeetiline mõõdistamisviis, mõõdistamine suvalises, kohalikus ja riiklikus koordinaatide süsteemis. Samuti on katastriüksusi moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel, ehk katastriüksuse asukoht ja piirid on määratud kaardimaterjalil, mitte aga maastikul.
  • Maamõõtja ei ole esitanud piiripunktidele tegelikke mõõdistamisandmeid, vaid on „kohendanud andmed katastripidajale sobivaks“ ehk ühitanud piiriandmed juba maakatastris registreeritud naaberkatastriüksuste ebatäpsete andmetega.
  • Sageli ei ole mõõdistatud maastikuobjektil (nt jõe või oja teljel) kulgevat piiri ja piiriandmed on määratud aluskaardi põhjal, mis ei ole olnud maastikul oleva situatsiooniga kooskõlas.
  • Maamõõtja ei ole arvestanud varem moodustatud piirneva katastriüksuse maastikul olevate piirimärkidega. Sageli on paigaldatud topelt piirimärgid näiteks katastrikaardil olevate koordinaatide järgi, mis ei vasta olemasolevate piirimärkide asukohtadele maastikul.
  • Piiripunktide asukohtade määramiseks on kasutatud Maa-ameti avalikus teenuses olevaid andmeid.
  • Piiripunktide määramisel on kasutatud ebatäpseid mõõtevahendeid (näiteks käsi-GPS).
  • Maamõõtja ei ole arvestanud varem moodustatud piirneva katastriüksuse piiriandmetega.
  • Maamõõtja on teinud mõõdistamisvigu.
  • Katastripidajal ei ole olnud piisavalt andmeid katastriüksuse asukoha määramiseks katastrikaardil.
  • Maakorraldus on olnud puudulik.
  • Maaomanike (piirinaabrite) huvipuudus piirimärkide paigaldamise vastu ja nende edasisel hooldamisel.
  • Maaomanikud ei ole teadlikud katastriüksuse piirimärkidest. Näiteks peetakse ekslikult piirimärgiks pärast katastrimõõdistamist loodusest leitud vana ristikivi, kuigi katastriüksuse piirimärgiks on määratud metalltoru.
  • Maaomanikud on hävitanud piirimärke või muutnud nende asukohta. Näiteks teisaldatakse piirimärke põhjusel, et need segavad maa harimist või muru niitmist. Piirimärke on ka tahtlikult hävitatud, et maad juurde hõivata.
  • Maaomanike teadmine piiri asukohast maastikul ei vasta katastriüksuse plaanil kujutatud piirile (kõige enam esineb seda plaani- või kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuste puhul).

 

Piirivaidluste ennetamiseks pane tähele:

  • Maaomanik peab teadma temale kuuluva katastriüksuse piirimärkide asukohti maastikul. Maaomanik peab enne talle kuuluva katastriüksuse piiriprotokollile allakirjutamist kindlasti tutvuma piirimärkide asukohadega maastikul. Kui maaomanik kutsutakse piirneva katastriüksuse mõõdistamise käigus koostatud piiriprotokolli allakirjutamise juurde, peab ta samuti tutvuma piirimärkide asukohtadega maastikul ja vajadusel küsima selgitusi kutse saatnud maamõõtjalt. Sageli allkirjastatakse piiriprotokoll ilma maastikul piiri ja piirimärkide asukohaga tutvumata ja alles hiljem avastatakse, et maaomanikule teadaolev piiri asukoht ei ühti maastikul tähistatud piiriga. Pärast andmete maakatastris registreerimist on palju keerulisem vastuolusid lahendada.
  • Maaomanik vastutab piirimärgi säilimise eest. Piirimärgi parema säilimise tagamiseks peab maaomanik seisma hea selle eest, et piir tähistatakse maamõõtja poolt nõuetele vastavate piirimärkidega. Näiteks peab piirimärgi nõuetele vastaval metalltorul olema väljatõmbamist takistav tõke või ankur. Piirimärgi ümber tuleks võimalusel kaevata mullast kupits, mis sageli säilib ka piirimärgi hävimisel.
  •  Kui maaomanik näeb, et temale kuuluva katastriüksuse piiril on taastatud piirimärke või paigaldatud topelt piirimärke, aga teda ei ole sellest teavitatud, tuleb kohe pöörduda naaberkatastriüksuse omaniku poole, et koos välja selgitada piirimärgi tekkimisega seotud asjaolud.

 

Maa-ameti roll piirivaidluste korral

  • Vajadusel teeb Maa-ameti katastrimõõdistamise kontrolli osakond kontrollmõõdistamisi ja mõõdistamistulemuste analüüsi (kontrollib maastikul olemasoleva situatsiooni ja piirimärgistuse vastavust katastriüksuste algdokumentidega ning piiripunktide mõõdistamist ja koordinaatide määramise täpsust geodeetilise põhivõrgu punkti suhtes). Ehk teisisõnu - Maa-ameti pädevuses on anda hinnang, kas mõõdistatud piirimärgid maastikul ja situatsioon vastavad algdokumentidele või mitte.
  • Kui katastriüksused on moodustatud vaid plaani- ja kaardimaterjali alusel ilma katastrimõõdistamiseta, ei anna Maa-amet piiride asukohtade õigsuse suhtes maastikul üldjuhul ka hinnangut, kuna katastrimõõdistamise kontrolli osakond teeb kameraalset ja välikontrolli vaid mõõdistatud katastriüksustele.
  • Katastripidaja osaleb vajadusel erapooletu eksperdina piiride kindlakstegemise juures ja kujundab oma seisukoha piiriküsimustes. Katastripidaja seisukoht ei muuda automaatselt katastriüksuse piire maakatastris, sest piiride muutmiseks maakatastris on vajalik maaomaniku tahteavaldus ja uus katastrimõõdistamine.
  • Maa-amet ei lepita tülis olevaid maaomanikke, ei tegele üle piiri ulatuvate ehitiste/rajatiste (müürid, aiad jms) lammutamise ega legaliseerimisega ega lahenda kinnisasjadele juurdepääsu probleeme ja piirivaidlusi. Ametil on õigus teha küll katastriüksuste kontrollmõõdistamisi, kuid puudub õigus teha toiminguid piiride kindlaksmääramiseks ja muutmiseks.

 

Abimaterjalid

 
 
 
 
_