[Maa-ameti geoportaal]  
  EST ENG
 Sisukaart  

Otsi
      
oota...

 Maa-amet
 

Reaalsusmudel


ETAK reaalsusmudelis on  kirjeldatud ja süstematiseeritud need reaalse maailma nähtused ja nende omadused, mida andmekogus talletatakse.

ETAK reaalsusmudelis on definitsioonid nii nähtusklassil kui nähtuse tüübil. Definitsioonid koos tunnetuskriteeriumitega moodustavad äratundmisjuhise. Piiritluskriteeriumites sätestatakse piirid mõõdetavate omaduste alusel. Piiritluskriteeriumid on mõõtkavaspetsiifilised. Hetkel on toodud väärtused, mis kehtivad mõõtkavas 1:10 000.

ETAK kataloog

01 - Pinnamood Nähtused, mis kirjeldavad reljeefi (kivid, nõlvad).
 101 Kivi   Vaata

Üksikud kivid, kivihunnikud või kivised alad.  
Tunnetuskriteeriumid1. Kivi kõrgus määratakse maapinnast, vees oleva kivi kõrgus veepinnast.
2. Kaardistatakse kaitsealune kivihunnik või avatud maastikul asuv kivihunnik. Metsastunud alal säilitatakse
varasemalt kaardistatud kivihunnik.

Piiritluskriteeriumid1. Kaardistatakse üksik kivi, mis on vähemalt 2 m kõrge. Kaitsealune üksik kivi kaardistatakse sõltumata
kõrgusest.
2. Kivise alana kaardistatakse üle 500 m2 suurune ala, kus kivide kõrgus on vähemalt 0,5 m ja nendevaheline
kaugus alla 5 m;
 
Kivide tüüp - Näitab kivide paiknemist.

Väärtuse tüüp: loend
 kivi - Üksik rändrahn.
 kivihunnik - Kivide kuhi, eristub reljeefselt muust ümbritsevast alast.
 kivine ala - Kividega ala, kus kivid ei kata maapinda täielikult.

Kivi kõrgus - Kaitsealuste rändrahnude kõrgus mõõdetuna maa või veepinnast täismeetrites.

Väärtuse tüüp: piiramata

 102 Nõlv   Vaata

Maapinna suure kaldenurgaga alad.  
Tunnetuskriteeriumid1. Nõlv kaardistatakse nõlva ülemisse serva.
Piiritluskriteeriumid1. Kaardistatakse nõlv, mis on vähemalt 2 m kõrgune.
2. Nõlv, mis on lühem kui 50 m, kaardistatakse vaid juhul, kui see on osa suuremast tervikust.
3. Nõlvaks loetakse ala, kus maapinna kalle on 35–45 kraadi, järsakud kaardistatakse alates 45-kraadisest kaldenurgast.
 
Nõlva tüüp - Nõlva tüüp jaotab nõlvu tekkepõhjuse ja kalde alusel.

Väärtuse tüüp: loend
 nõlv - Maapinna kõrguse järsk muutus, mis on ümbritsevast selgelt eristuv.
 looduslik järsak - Vertikaalilähedane looduslik pinnavorm (näiteks liivakivi- või paekivipaljand).
 karjääri serv - Vertikaalilähedane inimtekkeline pinnavorm.

Kaldaastang - Kaldajoonele lähemal kui 200 m asuv vähemalt 5 m kõrgune nõlv loetakse kaldaastanguks ning sellele lisatakse vastav märge.

Väärtuse tüüp: jah/ei

 103 Pinnavorm   Vaata

Kõrgusjoontega mitteesitatavad positiivsed või negatiivsed pinnamoe elemendid.  
Tunnetuskriteeriumid1. Kaardistatakse vaid avatud maastikul asuvad püsivad tehiskünkad.
2. Paisude vahetus läheduses olevaid kärestikke ei kaardistata.
Piiritluskriteeriumid1. Kaardistatakse vähemalt 2 m sügavune auk.
2. Kaardistatakse vähemalt 2 m kõrgune tehisküngas.
3. Kaardistatakse vähemalt 100 m pikkune ja 1 m sügavune kaitsekraav.
4. Üle 200 m2 pindalaga auku või tehisküngast ei kaardistata augu või tehiskünkana, vaid nende servad
kaardistatakse nõlvana.
5. Üle 8 m laiust valli ei kaardistata vallina, vaid valli serv kaardistatakse nõlvana. Lühemate kui 50 m pikkuste vallide kaardistamine ei ole soovitatav.

 
Pinnavormi tüüp - Pinnavormi tüüp jaotab pinnavorme väliskuju ja tekkepõhjuse alusel.

Väärtuse tüüp: loend
 auk - Väikese ulatusega negatiivne pinnavorm.
 tehisküngas - Inimtekkeline positiivne pinnavorm.
 kaitsekraav - Negatiivne pinnavorm, mis on kaevatud riigikaitselisel või sõjalisel eesmärgil.
 vall - Positiivne pinnavorm, mille pikkus ületab laiust.
 koobas - Maa-alune tühemik, õõnsus, käik või nende kogum. Koopa seinad on vooderdamata.
 ebatasane ala - Ebaühtlase reljeefiga ala (näiteks karstiala või tasandamata karjäär), kus ei moodustu eraldiseisvaid pinnavorme.
 kärestik - Suure languga veekogu osa, kus vesi voolab mööda ebatasast kivist põhja.
 juga - Veekogu osa, kus vesi langeb astangult, sealhulgas kosed.

02 - Veekogud ja hüdrograafilised rajatised
 201 Meri   Vaata

Eesti maismaaga piirnev Läänemere osa.  
Tunnetuskriteeriumid1. Lahed, mis on merest eraldunud kaardistatakse vastavalt Keskkonnaregistrile järvedena.
Piiritluskriteeriumid
 
iNähtusklassil puuduvad atribuudid
 202 Seisuveekogu   Vaata

Magedaveelised veekogud, kus vee voolamine ei ole keskmise suvise veeseisu juures märgatav. Seisuveekoguks loetakse ka allikas.  
Tunnetuskriteeriumid1. Seisuveekogude alla loetakse allikad. Kaardistatakse ka teise veekogu sees olevad allikad.
Piiritluskriteeriumid1. Kaardistatakse seisuveekogu, mille pindala on vähemalt 20 m2, erandina kaardistatakse laugas alates pindalast 100 m2.
2. Alla 20 m2 pindalaga allikad kaardistatakse punktobjektina, suurema pindalaga allikad kaardistatakse muu veekoguna ning lisatakse punktobjekt allikas.
 
Seisuveekogu nimetus - Seisuveekogu nimi koos liiginimega Keskkonnaregistris.

Väärtuse tüüp: piiramata

Seisuveekogu mitteametlik nimi - Seisuveekogu mitteametlik nimi koos liiginimega.

Väärtuse tüüp: piiramata

Seisuveekogu tüüp - Seisuveekogu tüüp Keskkonnaregistri alusel.

Väärtuse tüüp: loend
 järv - Keskkonnaregistris tüüp looduslik järv.
 paisjärv - Keskkonnaregistris tüüp paisjärv.
 tehisjärv - Keskkonnaregistris tüüp tehisjärv.
 laugas - Rabades esinev väike loodusilmeline seisuveekogu.
 biotiik - Reovee puhastamise tiik või veepuhastusjaama lahtine bassein.
 tiik - Ülejäänud inimtekkelised seisuveekogud.
 allikas - Põhjavee loodusliku väljavoolu koht maapinnal.
 muu - Ülejäänud loodusilmelised seisuveekogud.

 203 Vooluveekogu   Vaata

Looduslik või inimtekkeline vee vool.  
Tunnetuskriteeriumid1. Turbaväljadel kaardistatakse vaid piirde- ja kogujakraavid, settetiigid kaardistatakse vooluveekoguna.
2. Laiust mõõdetakse vooluveekogul veeseisu järgi, kaeve servaga veekogul ümbritseva maapinna tasandil.
3. Kui looduses on tunnetatav maa-aluse voolveekogu ajutiselt veega täituv säng, kaardistatakse vooluveekogu ajutise sängi asukohta.
4. Kaardistatakse vetevõrgu osaks olevad küvetid.
5. Vooluveekogu mõtteline telg kaardsitatakse võimalikult sirgjoonelisena.
Piiritluskriteeriumid1. kaardistatakse vooluveekogu, mille pikkus on vähemalt 20 m ja laius vähemalt 1 m.
2. Vooluveekogu, mis on vähemalt 8 m lai, kaardistatakse mõõtkavalisena.
3. Vooluveekogu laiuse muutumisel eristatakse erineva laiusega vooluveekogu lõigud, kui tekkivate lõikude
pikkused on vähemalt 200 m.
5. Lühim lubatud vooluveekogu lõik on pikkusega 1 m.
 
Vooluveekogu nimetus - Vooluveekogu nimi koos liiginimega Keskkonnaregistris.

Väärtuse tüüp: piiramata

Vooluveekogu tüüp - Vooluveekogu tüüp Keskkonnaregistri alusel.

Väärtuse tüüp: loend
 jõgi - Keskkonnaregistris tüüp jõgi.
 kanal - Keskkonnaregistris tüüp kanal.
 oja - Keskkonnaregistris tüüp oja või loodusilmelise lookleva voolusängiga vooluveekogu, mis pole kantud Keskkonnaregistrisse.
 peakraav - Keskkonnaregistris tüüp peakraav.
 kraav - Keskkonnaregistris tüüp kraav või inimtekkeline, sirge voolusängiga vooluveekogu, mis pole kantud Keskkonnaregistrisse.

Vooluveekogu mitteametlik nimi - Vooluveekogu mitteametlik nimi koos liiginimega.

Väärtuse tüüp: piiramata

Vooluveekogu laius - Vooluveekogu laiusklass.

Väärtuse tüüp: loend
 1-2 - Laius 1-2 m.
 2-4 - Laius >2-4 m.
 4-6 - Laius >4-6 m.
 6-8 - Laius >6-8 m.
 telg - Mõõtkavaline vooluveekogu,mõtteline või maa-alune telg.
 torus - Kahe mõõtkavalise veekogu vaheline ühendus truubis või mõõtkavalise veekogu truubiga algav või lõppev lõik.

Vooluveekogu telje tüüp - Vooluveekogu telje alaliik.

Väärtuse tüüp: loend
 maa-pealne telg - Maapinnal kulgev vooluveekogu.
 maa-alune telg - Looduslikult maa all kulgev või maa-alusesse sängi suunatud vooluveekogu.
 mõtteline telg - Vooluveekogu terviklikkust tagav vooluveekogu lõik seisuveekogus, märgalal või rannaalal.

Vooluveekogu telje staatus - Kas tegu on Keskkonnaregistrisse kantud vooluveekogu põhiteljega või sekundaarse teljega.

Väärtuse tüüp: loend
 põhitelg - Vooluveekogu peamise voolusängi keskjoon, mis moodustab katkematu terviku.
 sekundaarne telg - Põhiteljele lisanduv telg (näiteks saare esinemisel pikem telg).

Voolusuund - Näitab vooluveekogu joone suuna vastavust vee voolamise suunale.

Väärtuse tüüp: loend
 arvatav - Kõrgusmudeli alusel leitud voolusuund on ebaselge.
 tõenäoline - Kõrgusmudeli alusel leitud voolusuund.
 kontrollitud - Ruumikuju digimise suund vastab vee voolamise suunale.
 ebaselge - Põhjalikul kontrollil pole suudetud voolusuunda tuvastada, joone suund ei pruugi vastata vee voolusuunale.

 204 Kaldajoon   Vaata

Mere, seisuveekogu või vooluveekogu ja maismaa vaheline piir.  
Tunnetuskriteeriumid1. Mõtteline kaldajoon kaardistatakse ühenduses olevate veekogude eraldamiseks suurema veekogu
kaldajoone pikendusena.
Piiritluskriteeriumid1. Ebamäärane kaldajoon eristatakse, kui see on pikem kui 200 m.
1. Muul, mis on vähemalt 8 m laiune, kaardistatakse kindlustatud kaldajoonena.
 
Kalda tüüp - Kaldajoone tüüp kajastab kaldajoone olemust ja asukoha määramise täpsust.

Väärtuse tüüp: loend
 selge - Veekogu ja maismaa vaheline piir on üheselt arusaadav.
 ebamäärane - Veekogu ja maismaa vaheline piir, mis ei ole määratletav kindlustatud või selge kaldajoonena.
 kindlustatud - Veekogu ja maismaa vaheliseks piiriks on ehitis.
 mõtteline - Eraldab ühenduses olevaid veekogusid, mis võivad olla ka samatüübilised.

Piiritletava veekogu tüüp - Näitab millist tüüpi veekogu kaldajoon piiritleb.

Väärtuse tüüp: loend
 meri - Kaldajoon piiritleb merd.
 seisuveekogud - Kaldajoon piiritleb seisuveekogusid.
 vooluveekogud - Kaldajoon piiritleb vooluveekogusid.
 mere ja seisuveekogu - Mere ja seisuveekogu vaheline mõtteline kallas.
 mere ja vooluveekogu - Mere ja vooluveekogu vaheline mõtteline kallas.
 seisu ja vooluveekogu - Seisu- ja vooluveekogu vaheline mõtteline kallas

Kallas halduspiiriks - Läänemere, Peipsi järve, Võrtsjärve ning Narva jõe vasaku kalda ja Eestile kuuluvate Narva jõe saarte kaldajoonte st Eesti maismaa kontuuri eristamiseks vajalik atribuut.

Väärtuse tüüp: jah/ei

 205 Hüdrotehniline rajatis   Vaata

Rajatised siseveekogudel või merel.  
Tunnetuskriteeriumid1. Lagunenud muulid kaardistatakse kivise alana.
2. Paadisillana kaardistatakse ka kapitaalne ujumissild.
Piiritluskriteeriumid1. Kaardistatakse paadisild, mille pikkus on vähemalt 10 m.
2. Paadisild, mis on vähemalt 8 m laiune, kaardistatakse muu rajatisena.
3. Muul, mis on vähemalt 8 m laiune, kaardistatakse kindlustatud kaldajoonega.
 
Hüdrograafilise rajatise tüüp - Hüdrograafilise rajatise tüüp kajastab rajatise otstarvet.

Väärtuse tüüp: loend
 muul - Kaldajoonega mitteesitatav rajatis, mis kaitseb sadamat või jõe suuet lainetuse ja uhtainete eest.
 pais - Vooluveekogu sängi rajatud ehitis, mille abil tõkestatakse veevoolu või tõstetakse veetaset.
 paadisild - Rajatis, mis on ehitatud paatide, laevade või vesilennukite vette laskmiseks, randumiseks ja kinnitamiseks ning lastimiseks ja lossimiseks.

 206 Truup   Vaata

Toru, mis on kasutuses vee juhtimiseks või metsloomade liikumiseks tee või muu rajatise alt läbi.  
Tunnetuskriteeriumid
Piiritluskriteeriumid
 
Truubi tüüp - Näitab kas tegu on vooluvetevõrku kuuluva või suurvete juhtimiseks mõeldud truubiga.

Väärtuse tüüp: loend
 ühendatud - Truup on vooluvetevõrgu osa.
 kuiv - Truup ei ole vooluvetevõrgu osa, vaid on paigaldatud hooajalise suurvee juhtimiseks või loomade liikumiseks.

03 - Kõlvikud
 301 Muu kõlvik   Vaata

Mittepõllumajanduslikud, inimeste poolt kasutatavad alad, mis ei ole õued.  
Tunnetuskriteeriumid1. Parkmetsad kaardistatakse metsana.
2. Kalmistud, lennuväljad, sadamad, spordikompleksid, prügilad ja karjäärid kaardistatakse kattuvana topograafilise situatsiooniga st nende piires kaardistatakse kõik reaalsusmudeli nähtused.
3. Rekultiveeritud prügilat ei kaardistata.
4. Turvavälju karjäärina ei kaardistata.
Piiritluskriteeriumid1. Kaardistatakse kalmistu, mille pindala on vähemalt 500 m2, väiksemad kalmistud ja matmispaigad kaardistatakse üksikhauana.
 
Inimasustatud ala tüüp - Inimasustatud ala tüüp näitab ala kasutusviisi.

Väärtuse tüüp: loend
 haljasala - Madal- või kõrghaljastusega ala, mida kasutatakse rekreatiivsetel eesmärkidel ja millele on iseloomulikud ilutaimed.
 jäätmaa - Majandustegevuses mittekasutatav tehnogeenne ala, kus looduslikud mullahorisondid on kas rikutud või prügi või pinnasega kaetud.
 kalmistu - Surnute matmiseks kasutatav maa-ala.
 lennuväli - Ala, kus asuvad lennuliikluseks vajalikud hooned ja rajatised, kaasa arvatud maandumis- ja ruleerimisrajad.
 sadam - Veeliikluse ja meretranspordi teenindamise ala.
 spordikompleks - Ala, kus asuvad erinevad spordirajatised.
 üksikhaud - Väike kalmistu või matmispaik.
 mälestusmärk - Isiku või sündmuse mälestuseks ja auks püstitatud mälestussammas, monument või muu selline rajatis.
 prügila - Ala, kus asub jäätmete ladestamise, sorteerimise ja komposteerimise kompleks.
 karjäär - Pealmaakaevandus ja sellega seotud ala.

 302 Õu   Vaata

Hoonete juurde kuuluvad alad või tootmisalad.  
Tunnetuskriteeriumid1. külgnevaid eri omanikuga ühetüübilisi õuesid omavahel ei eristata.
2. Ühiskondliku hoone või korruselamu alune ja ümbritsev ala kaardistatakse vastavalt situatsioonile.
3. Mahajäetud hoonete ümbrus kaardistatakse vastavalt situatsioonile, kuid mitte õuena.
4. Õues kaardistatakse ehitis, üldkasutatav või teeregistrisse kantud tee, veekogu, kaitsealune objekt, raudtee ja tehnovõrk.
Piiritluskriteeriumid1. Tootmisõuest eristatakse erineva kasutusega ala, kui selle pindala on vähemalt 500 m2.
 
Õueala tüüp - Õueala tüüp eristab elu- ja tootmistsooni.

Väärtuse tüüp: loend
 eraõu - Eluhoonete või ühiskondlike hoonete juurde kuuluv ala.
 tootmisõu - Ala, mis kuulub tootmishoone juurde või laoplats.

Õueala kasutus - Näitab tootmisõue erijuhte.

Väärtuse tüüp: loend
 alajaam - Ala, kus toimub elektrienergia muundamine või jaotamine.
 tsisternladu - Ala, millel paikneb mitu mahutit.
 ilmajaam - Ala, kus statsionaarselt viiakse läbi meteoroloogilisi mõõtmisi.
 antennirajatis - Ala, kus paikneb üks või mitu antennirajatist.
 muu - Muu tootmisõu.

 303 Haritav maa   Vaata

Põllumajanduslikult kasutatavad või söötis alad.  
Tunnetuskriteeriumid1. Kui söödi ja rohumaa eristamine on raskendatud, siis kasutatakse söödi kindlaks tegemisel varasemaid kaarte
ja järjepidevuse põhimõtteid.
2. Võsastunud haritav maa, kus võrade liituvus on alla 30%, kaardistatakse haritava maana ja näidatakse harvikud. Tihedama puittaimestiku olemasolu haritaval maal näidatakse atribuudiga „puis”.
3. Ühtlaselt kinni kasvanud ja vähemalt 8 m kõrguse puittaimestiku olemasolul kaardistatakse endine
haritav maa metsana.
Piiritluskriteeriumid1. Haritava maast eristatakse teised kõlvikud alates pindalast 500 m2.
 
Haritava maa tüüp - Haritava maa tüüp iseloomustab kasutust.

Väärtuse tüüp: loend
 põld - Nii lühiealiste kui ka pikaealiste kultuuride kasvuala või sööt. Sööt on harimata lage maa, kus domineerivad umbrohud ja mis põlluna kasutusele võtuks ei vaja kultuurtehnilisi töid.
 aianduslik maa - Puuvilja- ja marjaistandus, puukool, asula juures olev aiamaa ning ajutiste kasvuhoonetega katmikala.

Puittaimestiku olemasolu - Eristab võsastunud haritava maa.

Väärtuse tüüp: jah/ei

 304 Lage   Vaata

Taimkatteta alad või looduslikud rohttaimede kasvualad.  
Tunnetuskriteeriumid
Piiritluskriteeriumid
 
Loodusliku lageda tüüp - Iseloomustab rohttaimestiku või selle puudumisel pinnast.

Väärtuse tüüp: loend
 rohumaa - Ala, mis ei sobi intensiivseks põllukultuuride kasvatamiseks, sealhulgas ka kasutusest ebarahuldava kuivenduse või sobimatu asukoha tõttu välja langenud endine haritav maa.
 liivane ala - Looduslik ala, mille kaetus lahtise liiva või kruusaga on suurem kui 50%.
 muu lage - Ala, mida ei saa kaardistada ühegi teise põhipindobjektina, sealhulgas tehnovõrgu trass puistus, rööbastee trass, ehitus- ja karjääriala, ilutaimedeta liiklussaar ja eraldusriba, välja arvatud teekattemärgistusega tekitatud ala.
 klibune ala - Looduslik ala, mille kaetus väikeste kividega on suurem kui 50%.

 305 Puittaimestik   Vaata

Puittaimede kasvuala.  
Tunnetuskriteeriumid1. Metsas ei kaardistata harvikut, salu, puittaimede rida ja üksikut puittaime, välja arvatud kaitsealused.
2. Kivihunnikul kasvavat üksikut puittaime, välja arvatud kaitsealune, ei kaardistata.
3. Salu ja puittaimede rida märgalal ei kaardistata.
4. Kui raiesmiku puhul on näha, et ala kasutusviis muutub, siis kaardistatakse see muu lagedana.
Piiritluskriteeriumid1. Kaardistatakse puittaimede rida, mille pikkus on üle 50 m.
2. Põõsastik või mets, mille pindala on väiksem kui 500 m2 kaardistatakse saluna.
 
Puistu tüüp - Puistu tüüp iseloomustab puistu kõrgust, vormi ja seisukorda.

Väärtuse tüüp: loend
 mets - Puittaimede kasvuala, kus puuvõrade liituvus on vähemalt 30%, sealhulgas raiesmikud ja noorendikud.
 põõsastik - Vähemalt 50% ulatuses põõsastega kaetud ala, kus puude esinemise korral puuvõrade liituvus on alla 30%.
 puittaim - Kaitsealune või orientiiri tähtsusega üksik puu või põõsas.
 harvik - Puittaimede kasvuala, kus võrade liituvus on alla 30%.
 salu - Puittaimede rühm.
 puittaimede rida - Hekk, põõsaste või puude rida.

 306 Märgala   Vaata

Liigniisked alad, millel on moodustunud turbakiht või mis on ajutiselt või pidevalt üleujutatud.  
Tunnetuskriteeriumid1.. Madalsooilmeline siirdesoo kaardistatakse madalsoona, rabailmeline rabana.
2. Madalsooga piirnev soovik liidetakse sooga.
3. Roostik võib kattuda nii kõlvikute kui ka veekogudega.
4. Märgala, kus võrade liituvus on alla 30%, kaardistatakse märgalana harvikuga. Tihedama puittaimestiku olemasolu näidatakse vastava atribuudiga.
Piiritluskriteeriumid1. Raba- ja madalsoomets, mis on kõrgem kui 10 m, kaardistatakse metsana.
 
Märgala tüüp - Märgala tüüp näitab märgala veereziimi ja taimkatte erisusi.

Väärtuse tüüp: loend
 madalsoo - Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala, kus rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad metsasamblad.
 raba - Liigniiske ala toitainetevaese vähemalt 30 cm paksuse rabaturbakihiga, kus taimed toituvad põhiliselt sademetest ning valitsevad turbasamblad.
 õõtsik - Veekogu kinnikasvamisel tekkiv ala, kus kamar on moodustunud kas mudas või vees kasvavate taimede läbipõimunud juurtest ja risoomidest.
 soovik - Märg maismaapaik, kus vesi on mitme kuu vältel maapinna tasemel. Soovikud esinevad näiteks mererannikul ning veereziimi rikkumise tagajärjena tee või kraavimullete taga.
 roostik - Maa- või veeala, kus kasvavad massiliselt kõrgekasvulised rohtsed veetaimed, nt pilliroog.

Puittaimestiku olemasolu - Eristab puissood ja -rabad ning põõsassood lagedatest.

Väärtuse tüüp: jah/ei

 307 Turbaväli   Vaata

Aktiivses kasutuses või mahajäetud turbakaevandamisalad.  
Tunnetuskriteeriumid1. Endised turbakaevandamisalad, kus looduslik taimekooslus on taastunud või taastatud kaardistatakse situatsioonile vastavalt, mitte turbaväljana.
Piiritluskriteeriumid1. Pindala >= 2000 m²
 
Turbaväljade tüüp - Turbaväljade tüüp näitab kasutust.

Väärtuse tüüp: loend
 turbaväli - Turba kaevandamise ala.
 mahajäetud turbaväli - Ala, kus turba tootmine on lõpetatud, kuid looduslikud kooslused pole taastunud.

04 - Ehitised
 401 Hoone   Vaata

Katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitised ning selle erinevad ehitusjärgud ja vared.  
Tunnetuskriteeriumid1. Ei kaardistata ajutist ja teisaldatavat hoonet.
2. Riikliku ehitisregistriga seotud hoonet ei jagata mitmeks
3. Kui hoonel on mitu kasutusviisi näiteks nii kõrval- kui eluhoonena, siis määratakse hoone tüüp valdava kasutusviisi alusel. Kui kasutuse osakaal on võrdne, siis määratakse hoone tüübiks elu- või ühiskondlik hoone.
Piiritluskriteeriumid1. Hoone kaardistatakse, kui see on suurem kui 16 m2.
 
Hoone tüüp - Kajastab hoone kasutusotstarvet või seisundit.

Väärtuse tüüp: loend
 elu- või ühiskondlik hoone - Eluhoone, hoolekandeasutuse ja ühiselamu hoone; hotell, muu majutusja toitlustushoone; büroo- ja administratiivhoone; kaubandus- ja teenindushoone; transpordi- ja sidehoone; meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, kultus-, tavandihoone ja muu sarnane hoone.
 kõrval- või tootmishoone - Hoone, mis ei ole elu- või ühiskondlik hoone.
 vundament - Ehitis, millel veel või enam ei ole katust ega ühtki seina.
 vare - Lagunenud katusega või katuseta hoone, millel on püsti vähemalt osa seinu.
 ehitatav hoone - Hoone, mille ehitus on pooleli ning mis ei klassifitseeru vundamendiks.

Ehitise aadress - Hoone lähiaadress aadressiandmete süsteemi infosüsteemis.

Väärtuse tüüp: register

 402 Kõrgrajatis   Vaata

Korstnad, mastid ja tornid.  
Tunnetuskriteeriumid1. Hoonel asuv kõrgrajatis peab olema hoonest oluliselt kõrgem nt kirikutorn.
2. Puidust jahilavasid ei kaardistata.
3. Kõrgrajatise kõrgus mõõdetakse koos alushoonega maapinnast ja ümardatakse täismeetriteks.
Piiritluskriteeriumid1. Kaardistatakse kõrgrajatis, mis on vähemalt 25 m kõrge.
2. Erandina on lubatud kaardistada madalam kirikutorn, juhul kui see on kiriku hoonest oluliselt kõrgem.
3. Kui kõrgrajatise põhjapindala ületab 200 m2, kaardistatakse see lisaks kõrgrajatise punktile ka muu rajatise pinnana.
 
Hoone ETAK_ID - Kõrgrajatisega seoses oleva ehitise ETAK_ID.

Väärtuse tüüp: piiramata

Kõrgrajatise tüüp - Kõrgrajatise otstarbest tulenev jaotus.

Väärtuse tüüp: loend
 korsten - Korsten on püstloodne harilikult torujas ehitis või selle osa, millega tekitatakse tõmmet.
 sidemast - Sidemast on sides kasutatav kõrgrajatis, nt raadio-, mobiilside- radari- ja televisioonimast.
 torn - Torn on kõrgusesse pürgiv, suhteliselt väikese aluspinnaga ehitis.
 valgusmast - Valgustamiseks kasutatav torn.

Kõrgrajatise kõrgus - Kõrgrajatise kõrgus maapinnast täismeetrites.

Väärtuse tüüp: piiramata

Kõrgrajatise seos hoonega - Kõrgrajatise seos hoonega.

Väärtuse tüüp: loend
 puudub - Kõrgrajatisel puudub seos hoonetega.
 peal - Kõrgrajatis asub hoone peal.
 sama - Kõrgrajatis ja hoone on sama objekt.

Navigatsioonimärk - Kõrgrajatis on Navigatsioonimärkide andmekokku kantud navigatsioonimärk.

Väärtuse tüüp: jah/ei

 403 Muu rajatis   Vaata

Ehitised, mis ei ole nähtusklassides hoone või kõrgrajatis.  
Tunnetuskriteeriumid
Piiritluskriteeriumid1. Katusealune kaardistatakse, kui selle pindala on vähemalt 16 m2
2. Kasvuhoone kaardistatakse, kui selle pindala on vähemalt 100 m2.
3. Ülejäänud muud rajatised kaardistatakse pindobjektina, kui selle pindala on vähemalt 50 m2. Väiksemad kaardistatakse punktobjektina.
 
Navigatsioonimärk - Rajatis on Navigatsioonimärkide andmekokku kantud navigatsioonimärk.

Väärtuse tüüp: jah/ei

Muu rajatise tüüp - Eristab rajatisi vastavalt nende otstarbele.

Väärtuse tüüp: loend
 kasvuhoone - Klaasist või muust valgust läbilaskvast materjalist, katuse ja seintega rajatis kultuurtaimede kasvatamiseks.
 katusealune - Katuse ja selle tugistruktuuridega rajatis.
 muu - Elevaator, tuuleveski, gradiir, trampliin, tribüün, perroon, lägahoidla, pinnasega kaetud maapealne angaar, kõrgrajatise nõuetele mittevastav lennuliiklusrajatis, navigatsioonimärk, radar või teised eriotstarbelised rajatised.

 404 Maa-alune hoone   Vaata

Hooned, mis asuvad maa all.  
TunnetuskriteeriumidMaa-alused hooneid kaardistatakse vaid siis, kui nad on eraldipaiknevad. Maapealsete ehitiste osadeks olevaid maa-aluseid keldreid, garaaže jms ei kaardistata.
Piiritluskriteeriumid1. Kaardistatakse maa-alune hoone, mille pindala on vähemalt 50 m2.
 
Maa-aluse hoone tüüp - Näitab maa-aluse ehitise otstarvet.

Väärtuse tüüp: loend
 kelder - Maa-alune panipaik.
 garaaž - Maa-alune mootorsõidukite hooldus- või hoiuruum või parkla.
 muu - Teised maa-alused hooned.

 405 Piire   Vaata

Rajatised, mis on ette nähtud millegi piiramiseks või kaitsmiseks.  
Tunnetuskriteeriumid1. Müüriga kokkuehitatud hoonel kaardistatakse müür hoone servaga kattuvana.
2. Tranšeed kaardistatakse tehisseinana.
3. Ei kaardistata ühe õue eri kasutusalasid eraldavaid piirdeid.
4. Tihehoonestusaladel ei kaardistata eraõuede piirdeid. Kaardistatakse tootmisõuede piirded.
5. Väravaid ei eristata. Värava kohas piiret ei katkestata.
6. Piirde vahetuses läheduses asuvaid puittaimeridu ei kaardistata eraldi nähtusena vaid piirde atribuudina 'Puittaimed piirdel'
Piiritluskriteeriumid1. Kaardistatakse vähemalt 50 m pikkune ja vähemalt 1 m kõrgune piire.
2. Kaardistatakse piirdeaed, mis on vähemalt 1,5 m kõrge.
3. Kaardistatakse kõik selgelt jälgitavad kiviaiad sõltumata kõrgusest.
4. Lühematel kui 20 m lõikudel laialivajunud või osaliselt ära veetud, kuid säilinud põhjaga kiviaeda ei katkestata.
 
Piirde tüüp - Piirde tüüp iseloomustab piirde materjali ja ehitust.

Väärtuse tüüp: loend
 piirdeaed - Piirdeaed on puidust, traadist või muust materjalist mittemassiivne piire.
 kiviaed - Kiviaed on looduslikest kividest, sideaineta laotud piire.
 müür - Kividest või betoonist massiivne piire, mille loomisel on kasutatud sideaineid ja/või mehaanilisi kinnitusvahendeid.
 tehissein - Inimese rajatud, ühelt poolt pinnasega täidetud enamasti kivist või betoonist sein.

Puitaimed piirdel - Piirde vahetus läheduses olevate puittaimede (näiteks puuderida, hekk, põõsad) olemasolu.

Väärtuse tüüp: jah/ei

05 - Transport
 501 Tee   Vaata

Rajatis sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks, välja arvatud rööbasteed.  
Tunnetuskriteeriumid1. Ajutist teed ei kaardistata.
2. Haritaval maal olevat rada ei kaardistata.
3. Telgjoon digitakse tee keskjoonele, eraldava rajatise poolt tingitud tee hargnemisel digitakse telgjoon mõlema sõidutee keskjoonele. Teekattemärgistusega loodud eraldusala ei põhjusta tee hargnemist. Eraldajaks loetakse ka piiritluskriteeriumitest väiksem, kuid selgelt tajutava liiklemist takistava objektiga (näiteks ehitis, puittaim) ala.
4. Tee laius on teekatte laius koos sõidukõlbulike teepeenardega. Radadel määratakse laius katte ulatuse järgi, katteta radade puhul märgitakse laiuseks 0.
5. Teeala kaardistatakse tee (teekate ja sõidukõlbulikud teepeenrad) laiusele vastavalt, kaasates piirnevad bussitaskud, mahasõidud, parklad, kõnniteed ja tagasipöördekohad eraldusribaga teedel.
6. Maksimummõõdust suurem teeala tuleb tükeldada soovituslikult teekatte muutumiskohast või piki vooluveekogu või rööbasteed.
Piiritluskriteeriumid1. Teeala kaardistatakse riigimaantee arvestuslikele lõikudele, tänavatele ning kõikidele teedele, mis on vähemalt 8 m laiused.
2. Teeala hulka kaardistatakse ka sõiduteega piirnev kõnnitee koos nendevahelise haljasribaga, kui kõnnitee ja haljasriba kogulaius on kuni 8 m.
3. Kaardistakse sõiduteest eraldiasuv vähemalt 500 m2 pindalaga taimkatteta plats, mis ei asu õues (näiteks parkla, lennuvälja kattega maandumisrada, spordiplats, staadion).
4. Eraldajaks loetakse vähemalt 50 m pikkune või vähemalt 150 m2 pindalaga teepinnast kõrgem takistus või samal tasandil olev rohttaimestikuga ala.
5. Eraldajaks ei loeta ringteid, mille diameeter on alla 20 m.
6. Ainult jalakäijatele läbitav tänavalõik (näiteks trepp), mis on kitsam kui 8 m, kaardistatakse rajana.
7. Lühema kui 50 m pikkuse erineva teekattega lõigu eristamine ei ole soovitatav.
8. Lühema kui 200 m pikkuse erineva laiusega lõigu eristamine ei ole soovitatav.
9. Lühim lubatud teelõigu pikkus on 5 m.
10. Teeala maksimummõõt on 1 km2.
 
Nimetus Aadressiandmete süsteemis - Tee (tänava) lõigu nimetus Aadressiandmete süsteemis.

Väärtuse tüüp: register

Teeala tüüp - Näitab teeala tüüpi.

Väärtuse tüüp: loend
 spordirajatis - Spordiväljakud, staadionite jooksurajad ja muud kattega spordiplatsid ning mänguväljakud.
 bussijaam - Ühistranspordi sõlmpeatused koos juurdekuuluvate parkimis- ja manööverdusaladega.
 liiklusala - Mootorsõidukite liikluseks avatud/ettenähtud ala, mis ei ole parkla ega bussijaam.
 lennurada - Lennuvälja stardi- ja maandumisrajad, ruleerimisteed, tavaliiklusele suletud teealad lennuväljal või helikopterite maandumisplats.
 parkla - Mootorsõidukite parkimiseks mõeldud ala.
 jalakäijate ala - Tavaliiklusele suletud teeala, vaid jalakäijatele mõeldud tänavad, platsid ja väljakud.

Tee kartograafiline nimi - Tee (tänava) nimetus kaardile kandmiseks sobivalt lühendatud kujul.

Väärtuse tüüp: piiramata

Tee number - Tee number Riiklikus teeregistris.

Väärtuse tüüp: register

Tee numbri sünonüüm - Tee numbri sünonüüm (samal lõigul asuva teise tee number).

Väärtuse tüüp: register

Tee numbri teine sünonüüm - Tee numbri teine sünonüüm (samal lõigul asuva kolmanda tee number).

Väärtuse tüüp: register

Tee nimetus - Tee nimetus riiklikus teeregistris.

Väärtuse tüüp: piiramata

Tee tüüp - Tee tüüp näitab tee omandit ja tähtsust.

Väärtuse tüüp: loend
 põhimaantee - Riigimaantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raudtee-sõlmede ja piiripunktidega.
 tugimaantee - Riigimaantee, mis ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteedega.
 kõrvalmaantee - Riigimaantee, mis ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega.
 ramp või ühendustee - Riigimaantee, mis on liikluse korraldamiseks ja liiklusvoogude kanaliseerimiseks rajatud eri- ja samatasandiliste maanteede ristumisalale.
 muu riigimaantee - Muu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee.
 tänav - Linnas või alevis paiknev kattega tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks.
 muu tee - Sõidukite liiklemiseks sobilik tee, mis ei ole riigimaantee ega tänav.
 rada - Sõiduteest eraldi asuv jalg- ja jalgrattatee või muu autosõiduks sobimatu alaline tee, mis ei ole kergliiklustee.
 kergliiklustee - Tee, mis on kergliikluseks, st jalgsi, jalgrattaga, rulluiskudega jne liikumiseks mõeldud, sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv tee.

Tee laius - Teekatte laius koos sõidukõlbulike teepeenardega ümardatuna meetriteks.

Väärtuse tüüp: piiramata

Tee kattematerjal - Tee kattematerjal näitab tee pealmist katet.

Väärtuse tüüp: loend
 muu - Muu kate (näiteks laudtee, saepurukate).
 püsikate - Asfaltbetoon, tsementbetoon, kergkate (mustkate), stabiliseeritud kate, pinnatud kruus.
 kruuskate - Kruusa-, liiva-, tuha-, šlaki- või killustikkate.
 kivikate - Munakivisillutis või kiviparkett.
 pinnas - Katteta tee.

Liikluse suunalisus - Mootorsõidukite lubatud liikumissuund.

Väärtuse tüüp: loend
 kahesuunaline - Liiklus toimub nii joone digitaliseerimise suunas kui ka vastassuunas.
 pärisuunaline - Liiklus toimub ainult joone digimise suunas.
 vastassuunaline - Liiklussuund on vastupidine joone digitaliseerimise suunale.

Sõidutee kood - Sõidutee kood. Määratakse tee loogilise suuna (mitte digimise suuna!) järgi.

Väärtuse tüüp: loend
 parempoolne - Eraldusribaga tee parempoolne sõidutee või üheosaline sõidutee.
 vasakpoolne - Kaheosalise tee vasakpoolne sõidutee.

Tee tähtsus - Tee tähtsus näitab tee olulisust.

Väärtuse tüüp: loend
 põhitänav - Magistraaltänav liikluseks linna eri osade vahel, põhimaantee jätk linnas.
 jaotustänav - Linnaosa sisest liiklust võimaldav tänav, mis ühendab juurdepääse põhitänavatega, tugi- või kõrvalmaantee jätk linnas.
 kõrvaltänav - Teatud piirkonda põhi- või jaotustänavaga ühendav tänav, mis omab riiklikus kohanimeregistris registreeritud nime.
 kvartalisisene tänav - Kõrvaline, suurematest tänavatest eemale jääv elamuala sisene tänav või juurdepääs, millel ei ole riiklikus kohanimeregistris registreeritud nime.
 jalgtänav - Jalakäijate liiklusega tänav, kus autoliiklus on keelatud või lubatud ainult üksikutel tundidel päevas.

Tee loogilise osa kood - Teeosa on mitmest teelõigust koosnev Riikliku teeregistri aadresssüsteemis kasutatav loogiline üksus.

Väärtuse tüüp: register

Teelõigu alguse tasand - Teelõigu alguspunkti tasand kirjeldab mitmetasandilistel ristmikel lõigu alguspunkti tasandit.

Väärtuse tüüp: piiramata

Teelõigu lõpu tasand - Teelõigu lõpppunkti tasand kirjeldab mitmetasandilistel ristmikel lõigu lõpp-punkti tasandit.

Väärtuse tüüp: piiramata

 502 Rööbastee   Vaata

Rööbastee on transpordirajatis, mis on mõeldud rööbastel liikuvatele liiklusvahenditele.  
Tunnetuskriteeriumid1. Rööbasteedeks loetakse ka rippraudteed ja suusatõstukid.
2. Trammiteede kontaktliinimaste ei kaardistata.
3. Paralleelteede korral kaardistatakse peamine rööpapaar põhi- või kõrvalteena, kahe rööpapaari puhul säilitavad mõlemad läbivad rööpapaarid oma tähtsuse. Kahe rööpapaariga magistraaltrassil on mõlemal tähtsuseks põhitee.
4. Trammitee ja kitsarööpmelise raudtee korral võib tähtsus olla ainult kõrvaltee või harutee.
5. Eraldiasuvad lühikesed raudteejupid (muuseumid, tööstus jms) kaardistatakse haruteena vastavalt korrektsele tüübile (lai/kitsas/tramm).
6. Tüüp muu on kasutusel selliste rööbasteede korral, mis erinevad raudteest/trammiteest laiuse/profiili vms näitaja poolest (või on tegemist ainult ühe relsiga).
Piiritluskriteeriumid
 
Rööbastee tüüp - Näitab rööbastee kasutust ja omadusi.

Väärtuse tüüp: loend
 laiarööpmeline raudtee - 1520mm rööpavahega raudtee.
 kitsarööpmeline raudtee - Alla 1520mm (600 ja 750mm) rööpavahega raudtee.
 köistee - Õhus olevatel trossidel liikuv liiklusvahend.
 trammitee - Rööbastee tiheasustusega aladel, mõeldud trammide liiklemiseks.
 muu - Muu rööbastee

Elektrifitseeritud rööbastee - Näitab kas rööbasteed saavad kasutada ka elektrirongid.

Väärtuse tüüp: jah/ei

Rööbastee tähtsus - Näitab rööbastee olulisust.

Väärtuse tüüp: loend
 põhitee - Magistraalteed suuremate kaubajaamade vahel, kõik reisirongiliiklusega teed.
 kõrvaltee - Vähemtähtsad rööbasteed tehase, sadama vms teenindamiseks.
 harutee - Tupik- ja paralleelteed nii jaamades kui ka mujal, üldisest raudteevõrgust lahus olevad teed.

 503 Siht   Vaata

Sirge, pikk ja kitsas puudevaba ala metsas.  
Tunnetuskriteeriumid1. Sihina kaardistatakse ka läbi metsa kulgev madalpinge- ja telefoniliinisiht.
2. Sihti ei kaardistata kaardistatud elektriliini kulgemisel läbi metsa.
3. Sihina ei kaardistata visiiri;
4. Sihina ei kaardistata kraavi kõrval kulgevat sihti, välja arvatud kvartalisiht.
5. Kui sihil kulgeb tee, siis kaardistatakse siht teena.
6. Raja kulgemisel mööda sihti kaardistatakse vaid siht. Kui rajal on teenumber, siis kaardistatakse mõlemad.
Piiritluskriteeriumid1. Siht, mis on vähemalt 16 m laiune kaardistatakse kõlvikuna.
 
iNähtusklassil puuduvad atribuudid
 505 Liikluskorralduslik rajatis   Vaata

Rajatised tee või veekogu ületamiseks või liikluse tõkestamiseks.  
Tunnetuskriteeriumid1. Sillad, mis on lagunenud või ei ole sõiduautodele kasutatavad kaardistatakse purdena.
2. Sild kaardistatakse alates sillaava katvast sillaplaadi servast.
3. Ajutisi sildu ei kaardistata (nt raielangile viivaid).
4. Sõidutakistusena ei kaardistata tõkkepuud raudteeületuskohtas ja õue sissesõidul.
Piiritluskriteeriumid1. Sild, mis on lühem kui 1 m, kaardistatakse truubina.
2. Sild, mis on kitsam kui 2 m, kaardistatakse purdena.
 
Liikluskorraldusliku rajatise tüüp - Näitab ületuse või takistuse olemust.

Väärtuse tüüp: loend
 ülevedu - Rajatis, mis on mõeldud inimeste, liiklusvahendite, kaupade transportimiseks veekogu ühelt kaldalt teisele.
 sõidutakistus - Koht, kus tee suletakse tõkkepuuga või on muu alaline läbisõidutakistus.
 sild - Alaline konstruktsioon veekogu, tee või maapinna negatiivse vormi ületamiseks, sealhulgas viadukt.
 purre - Jalakäijate alalised ülekäigud.
 tunnel - Jalakäijate tunnel.
 autotunnel - Autoliikluseks avatud tunnel.

Tõkke suletus - Näitab kas tegu on püsiva või avatava sõidutakistusega

Väärtuse tüüp: loend
 püsivalt suletud - Sõidutakistus on püsivalt suletud.
 avatav - Sõidutakistust saab avada.

06 - Tehnovõrgud
 601 Elektriliin   Vaata

Õhuliinid nimipingega vähemalt 1 kV  
Tunnetuskriteeriumid1. Kaardistatakse kõik elektriliinid alates pingearvust 1 kV.
2. Madalpinge ja telefoniliine ei kaardistata.
Piiritluskriteeriumid
 
Elektriliini nimipinge - Elektriliini nimipingeks nimetatakse pinget, millele elektriliin on ette nähtud ja millega teda määratletakse või iseloomustatakse.

Väärtuse tüüp: register

 602 Tehnopaigaldis   Vaata

paigaldised, mis on osa tehnovõrgust või üksikud mahutid.  
Tunnetuskriteeriumid1. Kaardistatakse üksik tsistern, tsisternladu kaardistatakse tootmisõuena koos kasutust näitava atribuudiga.
2. Kaardistatakse suurema kui 1 kV nimipingega elektriliiniga ühendatud trafo ja alajaam.
Piiritluskriteeriumid1. Alajaam, mille pindala on vähemalt 500 m2, kaardistatakse tootmisõuena koos kasutust näitava atribuudiga.
2. Mahuti, mille põhja pindala on vähemalt 50 m2, kaardistatakse muu rajatisena.
 
Tehnopaigaldise tüüp - Näitab kas paigaldis toodab tuule abil või jaotab/muundab elektrienergiat.

Väärtuse tüüp: loend
 trafo - Elektripaigaldis, kus toimub elektrienergia muundamine või jaotamine.
 elektrituulik - Elektripaigaldis, kus toimub elektri tootmine tuule abil.
 mahuti - Alaline tsistern.

 603 Torujuhe   Vaata

Torud ja konveierid materjali juhtimiseks.  
Tunnetuskriteeriumid1. Kaardistatakse vaid torujuhtme maapealne osa.
PiiritluskriteeriumidKaardistatakse torujuhe, mis on vähemalt 50 m pikkune.
 
iNähtusklassil puuduvad atribuudid
 
 
 
 
 
_