[Maa-ameti geoportaal]  
  EST ENG
 Sisukaart  

Otsi
      
oota...

 Maa-amet
 

Aerolaserskaneerimise kõrguspunktid


Aerolaserskaneerimise (ALS) esimene ring teostati nelja aasta jooksul (2008-2011) koos aeropildistamisega. Selle tulemusena koguti kõrguspunktid terve Eestimaa (v-a piiriäärne ala Kagu-Eestis) territooriumi kohta; teine ring tehti 2012-2015 lendudega ning 2012 aastal skaneeriti kõrgemalt lennates ka Kagu-Eesti piiriäärne ala (joonis 1). Tulemuseks on toorandmed ehk suur kogus LiDAR-i poolt salvestatud kõrguspunkte, millest vaid arvuliselt pooled on maapinna punktid ning ülejäänud muid objekte (taimestik, hooned, vesi, sillad, mastid, elektriliinid jne) iseloomustavad punktid. Lennud toimusid kõrgusel 2400m (kõrgus, mis sobib 25 cm piksliga ortofotode valmistamiseks) ning tiheasustustusega aladel kõrgusel 1300-1500 m. Mõõdistuslennu kõrgus määrab laserpunktide tiheduse maapinnal. Madalam lend annab suurema punktitiheduse. Terve Eestimaa territoorium on ühtlaselt kaetud 2400 m kõrguselt lennatud LiDAR-punktide pilvega. Mõõdistused on teostatud LiDAR (Light Detection And Ranging) seadmega ALS50-II.

Joonis 1. Alates 2016a kevadiste ALS lendude ajakava.

2016 aastast alates on tõstetund lennukõrgust seoses uue aerokaamera hankimisega 2400m pealt 3000m peale, sellest tulenevalt on 2016 a punktitihedus on langenud  0.15 p/m2-le, 2017 hooaega loodame alustada uue aerolaserskanneriga ja sellest tulenevalt mitmekordistada punktitihedust.

Täpsemaid lennuasukohti, kõrgeid ja madalaid lende ning nende punktitihedusi saab vaadata SIIT.



Joonis 2. Aerolaserskaneerimise andmestik (kõrguselt 2400m) aastate lõikes.

2400 meetri kõrguse lennu puhul on keskmine kõrguspunkti tihedus 0,45 punkti ruutmeetri kohta (0,21 maapinna punkti ruutmeetri kohta), maksimaalne punktide vahe kuni 2,6 meetrit ning arvutuslik punkti kõrguslik täpsus vahemikus 0,07-0,12 meetrit (vertikaalne täpsushinnang kontrollmõõtmistel jäi vahemikku +/- 0,34m). Laserpunkti läbimõõt maapinnal (illuminated footprint diameter) on 54 cm. Sõltuvalt kõrguste varieeruvusest ja maismaa/mere osakaalust jääb ühele ruutkilomeetrile (ühele lehele) kuni 1,4 miljonit kõrguspunkti, keskmiselt tuleb Eesti maismaa territooriumiga kattuva lehe kohta 456 700 kõrguspunkti.

Laserpunktide asukoht on arvutatud L-EST97 süsteemis. Punkti kõrgused on BK77 süsteemi arvutatud kasutades geoidi mudelit EST-GEOID2003 ning alates aastast 2012 mudelit EST-GEOID2011.

Automaatse klassifitseerimise läbinud toorandmed tähendavad seda, et seadme poolt salvestatud kõrguspunktile on automaatselt omistatud väärtus, mis näitab, kas tegemist on maapinna või mõne muu nähtusega. Lennukõrgusel 2400 on laserpunktid automaatselt välja klassifitseeritud järgmiselt:
1 - klassifitseerimata
2 - maapind, mis ei sisaldu klassis 8
7 - müra
8 - maapinna hõrendatud punktid (plaaniline kaugus >20 või kõrgusvahemik +/-0.3)
14 - suuremate veekogude pind

Tiheasustusega aladel, lennukõrgusel 1300-1500 m lisandub klass 6 - ehitised

Alates 2012. aastast on andmed klassifitseeritud järgmiselt:
1 - klassifitseerimata
2 - maapind, mis ei sisaldu klassis 8
5 - esimesed ja keskmised peegeldused (valdavalt puistud)
6 - Eesti topograafia andmekogu (ETAK) hoonete sisse langevad punktid
7 - müra
8 - maapinna hõrendatud punktid (plaaniline kaugus >20 või kõrgusvahemik +/-0.3)
14 - Eesti topograafia andmekogu (ETAK) veekogude sisse langevad algselt maapinnaks klassifitseeritud punktid

Maapinna saab kätte klassidega 2 ja 8 ning klassifitseerimata on kõik punktid, mis jäävad maapinnast kõrgemale ja võivad iseloomustada näiteks taimestiku-, hoonete- või automaatse maapinna klassifitseerimise puudustest tulenevaid tegeliku reljeefi punkte. Seega andmete kasutamisel ei tasu ära unustada, et tegemist on kaugseire andmetega, kus kõrguslik informatsioon on mõõdetud ilma otseselt kohapeal käimata. Nagu mainitud, on lisaks taimestikule kvaliteeti vähendavaks teguriks ka automaatne klassifitseerimine, mis tekitab tulenevalt maastiku iseloomust vigu. Näiteks võib maapind olla järsaku tipu/ülemise serva lähedal lõpuni klassifitseerimata. Lisaks ei tungi laserkiir läbi tihedast alustaimestikust, peegeldudes tagasi taimestiku pinnalt ning andes seetõttu tegelikust kõrgemaid tulemusi. Kuid klassifitseerimisel on antud punktid loetud maapinna osaks. Selleks, et andmete taotlejal oleks võimalus vajadusel ise iga punkti klassi muuta või vabadus välja valida punktid ainult teda huvitavast klassist, anname andmete kasutusõiguse taotlejale üle kõik tellitavale alale jäävad punktid (ehk siis mitte ainult näiteks maapinna punktid).

Andmed on saadaval LAS ja XYZ formaadis. XYZ formaat on sisuliselt ASCII tekstifail, mille veergude struktuur on järgmine: klass, x koordinaat, y koordinaat, z koordinaat, intensiivsuse väärtus, peegelduse tüüp.

8 566999.88 6514177.48 49.31 13 Last
2 566999.86 6514174.98 49.15 107 Only

Intensiivsus on tähistatud täisarvuna 0-255, mis kasvab vastavalt tagasipeegelduse intensiivsuse tugevusele. Peegelduse tüüp iseloomustab, missuguse peegeldusega on tegemist. Teades, et LiDAR ALS50-II seade võib registreerida ühe laserimpulsi kohta kuni neli peegeldust, jagunevad peegelduse tüübid järgmiselt. Mitme peegelduse kirjeldamiseks on näitena toodud puuvõra.

  • Only - tegemist on ühe ja jagunemata registreeringuga
  • First - esimene peegeldus, mis on registreeritud laserjälje jagunemisel (N: puulatv)
  • Intermediate - vahepealsed peegeldused, mis on registreeritud laserjälje jagunemisel (N: puu võrastik)
  • Last - viimase peegelduse registreering (N: maapind või madalam võrastik)

Kasutusõiguse taotlemine failidele toimub vastavalt ruumiandmete levitamise korrale, esmakordsel kokkupuutel soovitame enne taotlemist tutvuda näidisandmetega.

Andmete suure mahu tõttu levitatakse neid valmislõigatud 1:2000 Eesti põhikaardi lehtede kaupa. Iga selline leht hõlmab ühe ruutkilomeetri suuruse ala. Lehtede koguarv on hetkel 50040 (Eesti maismaa territooriumiga kattuvaid lehti on 45500) ning punktide arv ulatub üle 21 miljardi. Tuhande punkti tasu määr on 0,01 €, mis teeb miljoni punkti korral tasu suuruseks 10 eurot. Punktide arvud ja laserskaneerimise aastad iga lehe kohta on ära toodud allolevas Eesti põhikaardi 1:2000 ruudustiku allalaaditavas kihis/tabelis.

Konkreetse üksiku kaardilehe numbri teada saamiseks soovitame kiiruse huvides kasutada Maainfo kaardirakenduse "Metainfo" nuppu.

Ettekanne LiDAR mõõdistamisest ja andmete täpsusest PDF failina (  2.23 MB, 8.11.2012 )


Lisainfo: Anti Gruno

 
 
 
 
_