[Maa-ameti geoportaal]  
  EST ENG
 Sisukaart  

Otsi
      
oota...

 Maa-amet
 

Kohalik geodeetiline võrk


Juba aastail 1920 - 1940 rajati suuremates linnades kohalikke geodeetilisi võrke. Pärast Teist Maailmasõda need tööd jätkusid. Teostajateks olid Vene ettevõtted, Eesti ettevõtetel ja organisatsioonidel oli luba töid teha kuni 10 km² suurustel aladel. Aastail 1963 - 1967 mindi linnade ja asulate kohalike geodeetiliste võrkude koordinaatide arvutamisel 1942. a süsteemilt üle kohalike süsteemide kasutamisele.

Linnade ja asulate võrkude rajamise kõrgperiood jääb aastatesse 1979 - 1990, mil töid teostas Sojuzmarkštrest ja 10. ettevõte (hilisem Sevzapaerogeodezija). Mõnedel juhtudel anti võimalus tööde teostamiseks ka Eesti ettevõtetele (REI, Eesti Projekt). Aastatel 1940 - 1990 rajati kohalik põhivõrk kokku 156 asulas, punktide koordinaadid olid arvutatud kas Pulkovo 1942. a. süsteemis või kohalikus süsteemis.


Eesti iseseisvumisega kaasnes ka linnade kiire areng, mis tingis vajaduse alustada kohalike geodeetiliste põhivõrkude rekonstrueerimist. Põhivõrkude rekonstrueerimise käigus arvutatakse kohaliku põhivõrgu punktidele koordinaadid L-EST koordinaatide süsteemis, samuti määratakse transformeerimisparameetrid L-EST ja vana koordinaatide süsteemi (Pulkovo 1942. a. või kohalik süsteem) vahel. Asulate põhivõrkude mõõtmisel kasutatakse nii GPS kui ka polügonomeetria mõõdistusmeetodeid.

2000. aastaks oli põhivõrk rekonstrueeritud 7 asulas ja/või linnas: Tapa, Tamsalu, Paldiski, Lihula, Otepää, Türi ja Valga.

2000. a. teostati transformeerimisparameetrite määramist ja koordinaatide ümberarvutamist 41 linna ja asula kohaliku põhivõrgu punktidele ; 2001. aastal lisaks veel 46 asula geodeetilise põhivõrgu punktidele.

Alates 2001.aastast on kohalike põhivõrkude rekonstrueerimis- ja rajamistöid teostatud järgnevalt:

  • 2001. aastal rekonstrueeriti kohalik põhivõrk järgmistes asulates: Võru, Tõrva, Puka, Tsirguliina, Antsla, Viljandi, Mustla ja Põlva.
  • 2002. a teostati põhivõrgu rekonstrueerimistöid kokku 17 asulas: Aegviidu, Keila, Virtsu, Aseri, Iisaku, Toila, Voka, Järva-Jaani, Koeru, Paide, Rakvere, Haljala, Vändra, Alu, Rapla, Suure-Jaani ja Abja-Paluoja.
  • 2003. a tehti põhivõrkude rekonstrueerimistöid 7 asulas: Saku, Saue, Jõgeva, Kunda, Sillamäe, Järvakandi ja Elva.
  • 2004.a teostati töid 7 asulas: Loksa, Kehra, Kärdla, Jõhvi, Narva-Jõesuu, Sindi ja Nõo.
  • 2005.a teostati geodeetilise põhivõrgu 1.  järgu rekonstrueerimis- ja rajamistöid Tartus ning Tallinnas (158,3 km²).
  • 2006.a teostati 1. järgu kohaliku geodeetilise võrgu rekonstrueerimistöid Kohtla-Järvel ning Pärnus.
  • 2007-2008.a teostati kohalike põhivõrkude rekonstrueerimistöid 12 väiksemas linnas/asulas ning Mustvees ja Kallastel.
  • 2009.a teostati kohalike põhivõrkude rajamis- ja rekonstrueerimistöid Kohtla-Järvel ning Kostiveres, Raasikul ja Arukülas. 
  • 2011-2012.a teostati Viimsi ja Harku valla kohaliku geodeetilise põhivõrgu 1. järgu rajamis- ja rekonstrueerimistöid.
  • 2013.a teostatakse kohaliku geodeetilise põhivõrgu 1. järgu rajamis- ja rekonstrueerimistöid Tamsalus.


Alates 2005. aastast teostatakse Geodeesia osakonna töötajate poolt GPS kontrollmõõtmisi asulates ning ka GPS mõõtmisi transformeerimisparameetrite täpsustamiseks.

2005. aastal teostati GPS kontrollmõõtmisi 4 asulas - Kuressaares, Pärnus, Kehras ja Loksal.Transformeerimisparameetrite täpsustamiseks teostati GPS mõõtmisi 11 asulas - Aidu, Puurmanni, Tarbja, Partsaare, Kadrina, Järlepa, Kiili, Karjaküla, Loo, Maardu ja Muuga (sadam).

Kohalike geodeetiliste võrkude koordineerimiseks ja transformeerimisparameetrite täpsustamiseks teostati 2006. aastal GPS mõõtmisi 84 punktil; 2007.a. 68 punktil ja 2008.a. 44 punktil.
 
 
 
 
_