[Maa-ameti geoportaal]  
  EST ENG
 Sisukaart  

Otsi
      
oota...

 Maa-amet
 

Kohalik geodeetiline võrk

1920-1940. aastail rajati suuremates linnades kohalikke geodeetilisi võrke. Pärast Teist Maailmasõda need tööd jätkusid. Teostajateks olid Vene ettevõtted, Eesti ettevõtetel ja organisatsioonidel oli luba töid teha kuni 10 km² suurustel aladel. Aastail 1963-1967 hakati linnade ja asulate kohalike geodeetiliste võrkude punktide koordinaatide arvutamisel kasutama senise 1942. a süsteemi asemel kohalikke koordinaatide süsteeme.

Linnade ja asulate võrkude rajamise kõrgperiood jääb aastatesse 1979-1990, mil töid teostas Sojuzmarkštrest ja 10. ettevõte (hilisem Sevzapaerogeodezija). Mõnedel juhtudel anti võimalus tööde teostamiseks ka Eesti ettevõtetele (REI, Eesti Projekt). Aastatel 1940-1990 rajati kohalik põhivõrk kokku 156 asulas, punktide koordinaadid olid arvutatud kas Pulkovo 1942. a. süsteemis või kohalikus süsteemis.

Eesti iseseisvumisega kaasnes linnade kiire areng, mis tingis vajaduse alustada kohalike geodeetiliste võrkude rekonstrueerimisega. Kohalike geodeetiliste võrkude rekonstrueerimise käigus arvutatakse kohaliku geodeetilise võrgu punktidele koordinaadid L-EST koordinaatide süsteemis, samuti määratakse teisendusparameetrid L-EST ja vana koordinaatide süsteemi (Pulkovo 1942. a või kohalik süsteem) vahel.

Aastatel 1996-2013 rekonstrueeriti kohalik geodeetiline võrk 65 linnas/asulas. Lisaks teostati aastatel 2000-2001 teisendusparameetrite arvutamist ja koordinaatide ümber arvutamist 87 linna ja asula kohaliku geodeetilise võrgu punktidele.

2004-2005. aastatel toimus kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu rekonstrueerimine Tallinnas, Tartus ja Pärnus. 2011-2012.a teostati Viimsi ja Harku valla kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu rekonstrueerimistöid.

 

 
 
 
 
_