[Maa-ameti geoportaal]  
  EST ENG
 Sisukaart  

Otsi
      
oota...

 Maa-amet
 

Gravimeetriline võrk


Eesti Vabariigi geodeetilise süsteemi osana on kehtestatud ka gravimeetriline süsteem (Keskkonnaministri määrus nr 26) . Gravimeetriline süsteemi realisatsiooniks on I, II ja III klassi jagunev gravimeetriline võrk GV-EST95, mille punktide raskuskiirenduste väärtused koos muu vajaliku infoga on saadaval Maa-ameti geodeetiliste punktide andmekogus.
1999. a. seisuga koosneb gravimeetriline võrk 248 punktist ja jaguneb vastavalt mõõtmiste täpsusele, punktide kindlustatusele ja hierarhilisele ülesehitusele I (7 punkti), II (86 punkti) ja III klassi (155 punkti) võrguks. I ja II klassi võrk on näidatud joonisel 1. 1999. a. võrgu punktide raskuskiirenduse väärtused on arvutatud aritmeetiliste keskmistena, võttes aluseks gravimeetriliste mõõtmiskampaaniate tulemused aastatest 1970 - 1998 (vt. Ajalugu).

     Joonis 1. Eesti gravimeetriline I, II ja III klassi võrk 1999. aasta seisuga

2003. a. mõõdeti I ja II klassi gravimeetriline võrk (vt. joonis 2) uuesti LCR (LaCoste&Romberg) G-tüüpi relatiivsete gravimeetritega, jälgides ranget ja ühtset mõõtmismetoodikat. Täiendavaid mõõtmisi tehti veel aastatel 2001, 2002 ja 2004-2008 nii LCR kui ka uute Scintrex gravimeetritega. 2006. a. mõõdeti koostöös Läti Georuumilise Informatsiooni Agentuuriga (Latvian Geospatial Information Agency - LGIA) raskuskiirenduse juurdekasvud veel Eesti ja Läti gravimeetriliste punktide vahel, et kontrollida ja ühtlustada riiklike gravimeetriliste võrkude tasemeid.
2007. a. juulis määrati kaasaegse absoluutgravimeetriga FG-5 (nr. 220) raskuskiirenduse absoluutväärtused Suurupi ja Tõravere punktidel Leibnizi Hannoveri Ülikooli geodeesia instituudi (IfE) teadlaste abiga. 2007. a. lõpus rajati neli uut absoluutgravimeetrilist punkti Audrusse, Haanjasse, Laukasse ja Toilasse. 2008. a. suvel määrasid Soome Geodeesia Instituudi (FGI) teadurid absoluutgravimeetriga FG-5 (nr. 221) kõigil I klassi punktidel (kokku 7, vt. joonis 2) kõrge täpsusega raskuskiirenduse väärtused.
Eelnimetatud mõõtmisandmed koos varem võrgul kogutud andmete ning alates 1995. a. mõõdetud absoluutväärtustega (vt. ka Ajalugu) on aluseks uuele võrgu tasandamisele lähitulevikus. Momendil jätkub gravimeetriliste mõõtmiste digitaalse andmebaasi täiendamine nii varasemate kui uute andmetega, ning mõõtmisandmestiku arvutus- ja võrgu tasandamistarkvara kaasajastamine.

     Joonis 2. Raskuskiirenduse mõõtmised Eesti gravimeetrilise I ja II klassi võrgu punktidel ajavahemikus  2001-2008

Alates 2001. a. on gravimeetrilise võrgu kõrvalt raskuskiirendust mõõdetud ka geodeetilise võrgu I, II klassi ja tihendusvõrgu punktidel. 2006. a. seisuga on raskuskiirenduse väärtusi keskmise täpsusega ± 30 µGal (± 0.3 µm s-2) määratud rohkem kui 250 punktil (joonis 3). Edaspidigi jätkub geodeetilise ja kõrgusvõrgu sidumine gravimeetrilise võrguga, mis toimub vastavalt Eesti geodeetiliste võrkude (plaaniline, kõrgus- ja gravimeetriline võrk) integreerimise põhimõttele.

     Joonis 3. Gravimeetrilised mõõtmised geodeetilise võrgu punktidel 2006. aasta seisuga

Seadmestik

Mõõtmised ajavahemikus 2001-2004 viidi läbi täpsete LCR relatiivsete gravimeetritega G-4, G-113 ja G-115F, mis saadi laenuks USA koostööpartnerilt NGA (National Geospatial-Intelligence Agency, end. NIMA). 2004/2005. aastal ostis Maa-amet riigihanke korras kaks relatiivset Scintrex CG-5 gravimeetrit (nr 36, 92) (joonis 4). Alates 2002. aastast on LCR ja Scintrex gravimeetreid iga-aastaselt testitud ja etaloneeritud Eesti kontrollbaasidel, mõned korrad ka Masala-Vihti kontrollbaasil Soomes. Seniste kogemuste põhjal on CG-5 gravimeetrid töökindlad, täpsed (±5...10 µGal) ning usaldusväärsed instrumendid, millistega saab edukalt jätkata raskuskiirenduse mõõtmisi Eesti territooriumil.

                              Joonis 4. Scrintrex CG-5 gravimeetrid (nr 36, 92)  
 
 
 
_