[Maa-ameti geoportaal]  
  EST ENG
 Sisukaart  

Otsi
      
oota...

 Maa-amet
 

Geodeetiline põhivõrk


Peale Eesti taasiseseisvumist alustati uue üleriigilise geodeetilise võrgu rajamist. Riikliku plaanilise võrgu rajamisel lähtuti 1992. a. EUREF-BAL projekti realiseerimisel määratud 5 punkti koordinaatidest. Tuginedes nendele punktidele rajati 43 punktist koosnev võrk (1991. a. plaaniline põhivõrk).

1993. a. EUREF Sümpoosiumi otsuse kohaselt kuulusid EUREF-BAL92 mõõtmistulemused C täpsusklassi (± 5 cm mõõtmiste epohhil) ja see projekt loeti EUREF89 võrgu laienduseks Baltimaades. 1994. a. toimusid EUREF-BAL92 punktidel kontrollmõõtmised. Lähtepunktide koordinaadid võeti ITRF94 kataloogist. Tulemuste töötlusel ilmnes punktide koordinaatides ca 4,5 cm ida-lääne suunaline ja 1,6 cm kõrguseline vahe.

Lähtuvalt 1994. a. kontrollmõõtmiste tulemustest alustati 1996. aastal uue 212 punktist koosneva riigi plaanilise võrgu rajamist. Võrk rajati plaanilise, kõrgusliku ja gravimeetrilise võrgu integreerimise põhimõttel. Mõõtmiste tehnoloogia vastas EUREF tehnilise töögrupi nõuetele.

Riiklik geodeetiline põhivõrk (RGP) on mõõdetud GPS tehnoloogiat kasutades ja jaotatud klassidesse vastavalt Eesti geodeetlisele süsteemile järgmiselt: I klassi võrk, II klassi võrk ja tihendusvõrk.

RGP aluspunktideks on ITRF96 raamistiku punktid. Võrgu punktide tiheduseks on 1 punkt 225 km² ja see on aluseks tihendusvõrkude rajamisel. I klassi põhivõrk koosneb 13 punktist, punktide vaheline kaugus on 70 - 110 km. Punktide määramise keskmine ruutviga on ± 1 cm ja suhteline viga 1 : 7 000 000. II klassi põhivõrk koosneb 199 punktist. Punktid on hajutatud Eesti piirides ühtlaselt, vahekaugusega ca 15 km. Punktide määramise keskmine ruutviga on ± 1 cm ja suhteline viga 1 : 500 000. IAG komisjoni EUREF (Praha 1999) poolt on riigi põhivõrk loetud Euroopa referentsraamistiku B klassi nõuetele vastavaks ning see võrk on EUREF võrgu tihendus Eesti alal (EUREF-Eesti 1997).


       Riigi geodeetiline põhivõrk (I ja II klass)

Tihendusvõrk on loodud objektide kaupa aastatel 1992 - 2001 Maa-ameti tellimusel erinevate geodeesiafirmade poolt (RAS REI, OÜ REIB, AS PLANSERK). Tihendusvõrk koosneb 3922 punktist (põhiliselt paarispunktid), punktide tiheduseks on üks punktipaar 16 - 25 km² kohta (keskmise vahekaugusega 5 km) ja paarispunktide omavaheline kaugus ca 500 m. Kasutati GPS mõõtmiste tehnoloogiat (suhteline staatiline meetod, sessiooni pikkusega 90 - 210 minutit). Punktide määramise keskmine ruutviga on ± 1 … 3 cm ja suhteline viga 1:250 000, paarispunktide omavahelise määramise suhteline täpsus on 1:50 000. Kuna tihendusvõrgu objektid on rajatud erinevatel aastatel, siis teostati ka tihendusvõrgu täpsuse kontrolli. Selleks mõõdeti paarispunktide vahekaugusi elektro-optiliste kaugusmõõtjatega (ligikaudu 100 paarispunkti vahel).


       Riigi geodeetiline põhivõrk (I ja II klass ning tihendusvõrk)

Mõõtmistel kasutati Ashtech P-12, Ashtech-Z12 ja Legacy GPS vastuvõtjaid. Choke Ring antennid on kasutusel alates 1999. aastast. GPS vektorite arvutustel kasutati PRISM GPPS vektorarvutuse programmi (Ashtech Inc). Arvutustes kasutati esialgseid efemeriide ja standardset troposfäärimudelit.

Lõplik võrk koosneb 15 692 GPS vektorist; võrk on tasandatud kahes osas - Eesti mandriosa ja Lääne-Eesti saared. Tasandus põhineb I ja II klassi põhivõrgu punktidel. Töö teostamiseks kasutati tarkvaraprogrammi Global X•Positioning System (Inpho Technology OY).

Riigi Geodeetilise Põhivõrgu I klassi kordusmõõtmised 2008

Riigi geodeetilise põhivõrgu mõõtmised toimusid 28. 07 - 08.08.2008. Samaaegselt mõõdistati kaheteistkümnel punktil, lisaks oli kaasatud ka kõik töötavad GNSS püsijaamad. Mõõtmissessiooni pikkuseks oli 108 - 156 tundii, mõõtmismetoodika oli sarnane 1997.a. läbi viidud RGP I klassi mõõtmismetoodikale. Mõõtmistulemuste töötlemisel ja arvutamisel kasutati Bernese GPS 5.0 tarkvara.