Reaalsusmudel

ETAK reaalsusmudelis on  kirjeldatud ja süstematiseeritud need reaalse maailma nähtused ja nende omadused, mida andmekogus talletatakse.

ETAK reaalsusmudelis on definitsioonid nii nähtusklassil kui nähtuse tüübil.
Definitsioonid koos tunnetuskriteeriumitega moodustavad äratundmisjuhise.
Piiritluskriteeriumites sätestatakse piirid mõõdetavate omaduste alusel. Piiritluskriteeriumid on mõõtkavaspetsiifilised. Hetkel on toodud väärtused, mis kehtivad mõõtkavas 1:10 000.

ETAK kataloog

03 - Kõlvikud
301 Muu kõlvik Vaata
Mittepõllumajanduslikud, inimeste poolt kasutatavad alad, mis ei ole õued.
Tunnetuskriteeriumid 1. Parkmetsad kaardistatakse metsana.
2. Kalmistud, lennuväljad, sadamad, spordikompleksid, prügilad ja karjäärid kaardistatakse kattuvana topograafilise situatsiooniga st nende piires kaardistatakse kõik reaalsusmudeli nähtused.
3. Rekultiveeritud prügilat ei kaardistata.
4. Turvavälju karjäärina ei kaardistata.
Piiritluskriteeriumid 1. Kaardistatakse kalmistu, mille pindala on vähemalt 500 m2, väiksemad kalmistud ja matmispaigad kaardistatakse üksikhauana.
Inimasustatud ala tüüp - Inimasustatud ala tüüp näitab ala kasutusviisi.
Väärtuse tüüp: loend
haljasala - Madal- või kõrghaljastusega ala, mida kasutatakse rekreatiivsetel eesmärkidel ja millele on iseloomulikud ilutaimed.
jäätmaa - Majandustegevuses mittekasutatav tehnogeenne ala, kus looduslikud mullahorisondid on kas rikutud või prügi või pinnasega kaetud.
kalmistu - Surnute matmiseks kasutatav maa-ala.
lennuväli - Ala, kus asuvad lennuliikluseks vajalikud hooned ja rajatised, kaasa arvatud maandumis- ja ruleerimisrajad.
sadam - Veeliikluse ja meretranspordi teenindamise ala.
spordikompleks - Ala, kus asuvad erinevad spordirajatised.
üksikhaud - Väike kalmistu või matmispaik.
mälestusmärk - Isiku või sündmuse mälestuseks ja auks püstitatud mälestussammas, monument või muu selline rajatis.
prügila - Ala, kus asub jäätmete ladestamise, sorteerimise ja komposteerimise kompleks.
karjäär - Pealmaakaevandus ja sellega seotud ala.
302 Õu Vaata
Hoonete juurde kuuluvad alad või tootmisalad.
Tunnetuskriteeriumid 1. külgnevaid eri omanikuga ühetüübilisi õuesid omavahel ei eristata.
2. Ühiskondliku hoone või korruselamu alune ja ümbritsev ala kaardistatakse vastavalt situatsioonile.
3. Mahajäetud hoonete ümbrus kaardistatakse vastavalt situatsioonile, kuid mitte õuena.
4. Õues kaardistatakse ehitis, üldkasutatav või teeregistrisse kantud tee, veekogu, kaitsealune objekt, raudtee ja tehnovõrk.
Piiritluskriteeriumid 1. Tootmisõuest eristatakse erineva kasutusega ala, kui selle pindala on vähemalt 500 m2.
Õueala tüüp - Õueala tüüp eristab elu- ja tootmistsooni.
Väärtuse tüüp: loend
eraõu - Eluhoonete või ühiskondlike hoonete juurde kuuluv ala.
tootmisõu - Ala, mis kuulub tootmishoone juurde või laoplats.
Õueala kasutus - Näitab tootmisõue erijuhte.
Väärtuse tüüp: loend
alajaam - Ala, kus toimub elektrienergia muundamine või jaotamine.
tsisternladu - Ala, millel paikneb mitu mahutit.
ilmajaam - Ala, kus statsionaarselt viiakse läbi meteoroloogilisi mõõtmisi.
antennirajatis - Ala, kus paikneb üks või mitu antennirajatist.
muu - Muu tootmisõu.
303 Haritav maa Vaata
Põllumajanduslikult kasutatavad või söötis alad.
Tunnetuskriteeriumid 1. Kui söödi ja rohumaa eristamine on raskendatud, siis kasutatakse söödi kindlaks tegemisel varasemaid kaarte
ja järjepidevuse põhimõtteid.
2. Võsastunud haritav maa, kus võrade liituvus on alla 30%, kaardistatakse haritava maana ja näidatakse harvikud. Tihedama puittaimestiku olemasolu haritaval maal näidatakse atribuudiga „puis”.
3. Ühtlaselt kinni kasvanud ja vähemalt 8 m kõrguse puittaimestiku olemasolul kaardistatakse endine
haritav maa metsana.
Piiritluskriteeriumid 1. Haritava maast eristatakse teised kõlvikud alates pindalast 500 m2.
Haritava maa tüüp - Haritava maa tüüp iseloomustab kasutust.
Väärtuse tüüp: loend
põld - Nii lühiealiste kui ka pikaealiste kultuuride kasvuala või sööt. Sööt on harimata lage maa, kus domineerivad umbrohud ja mis põlluna kasutusele võtuks ei vaja kultuurtehnilisi töid.
aianduslik maa - Puuvilja- ja marjaistandus, puukool, asula juures olev aiamaa ning ajutiste kasvuhoonetega katmikala.
Puittaimestiku olemasolu - Eristab võsastunud haritava maa.
Väärtuse tüüp: jah/ei
304 Lage Vaata
Taimkatteta alad või looduslikud rohttaimede kasvualad.
Tunnetuskriteeriumid
Piiritluskriteeriumid
Loodusliku lageda tüüp - Iseloomustab rohttaimestiku või selle puudumisel pinnast.
Väärtuse tüüp: loend
rohumaa - Ala, mis ei sobi intensiivseks põllukultuuride kasvatamiseks, sealhulgas ka kasutusest ebarahuldava kuivenduse või sobimatu asukoha tõttu välja langenud endine haritav maa.
liivane ala - Looduslik ala, mille kaetus lahtise liiva või kruusaga on suurem kui 50%.
muu lage - Ala, mida ei saa kaardistada ühegi teise põhipindobjektina, sealhulgas tehnovõrgu trass puistus, rööbastee trass, ehitus- ja karjääriala, ilutaimedeta liiklussaar ja eraldusriba, välja arvatud teekattemärgistusega tekitatud ala.
klibune ala - Looduslik ala, mille kaetus väikeste kividega on suurem kui 50%.
305 Puittaimestik Vaata
Puittaimede kasvuala.
Tunnetuskriteeriumid 1. Metsas ei kaardistata harvikut, salu, puittaimede rida ja üksikut puittaime, välja arvatud kaitsealused.
2. Kivihunnikul kasvavat üksikut puittaime, välja arvatud kaitsealune, ei kaardistata.
3. Salu ja puittaimede rida märgalal ei kaardistata.
4. Kui raiesmiku puhul on näha, et ala kasutusviis muutub, siis kaardistatakse see muu lagedana.
Piiritluskriteeriumid 1. Kaardistatakse puittaimede rida, mille pikkus on üle 50 m.
2. Põõsastik või mets, mille pindala on väiksem kui 500 m2 kaardistatakse saluna.
Puistu tüüp - Puistu tüüp iseloomustab puistu kõrgust, vormi ja seisukorda.
Väärtuse tüüp: loend
mets - Puittaimede kasvuala, kus puuvõrade liituvus on vähemalt 30%, sealhulgas raiesmikud ja noorendikud.
põõsastik - Vähemalt 50% ulatuses põõsastega kaetud ala, kus puude esinemise korral puuvõrade liituvus on alla 30%.
puittaim - Kaitsealune või orientiiri tähtsusega üksik puu või põõsas.
harvik - Puittaimede kasvuala, kus võrade liituvus on alla 30%.
salu - Puittaimede rühm.
puittaimede rida - Hekk, põõsaste või puude rida.
306 Märgala Vaata
Liigniisked alad, millel on moodustunud turbakiht või mis on ajutiselt või pidevalt üleujutatud.
Tunnetuskriteeriumid 1.. Madalsooilmeline siirdesoo kaardistatakse madalsoona, rabailmeline rabana.
2. Madalsooga piirnev soovik liidetakse sooga.
3. Roostik võib kattuda nii kõlvikute kui ka veekogudega.
4. Märgala, kus võrade liituvus on alla 30%, kaardistatakse märgalana harvikuga. Tihedama puittaimestiku olemasolu näidatakse vastava atribuudiga.
Piiritluskriteeriumid 1. Raba- ja madalsoomets, mis on kõrgem kui 10 m, kaardistatakse metsana.
Märgala tüüp - Märgala tüüp näitab märgala veereziimi ja taimkatte erisusi.
Väärtuse tüüp: loend
madalsoo - Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala, kus rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad metsasamblad.
raba - Liigniiske ala toitainetevaese vähemalt 30 cm paksuse rabaturbakihiga, kus taimed toituvad põhiliselt sademetest ning valitsevad turbasamblad.
õõtsik - Veekogu kinnikasvamisel tekkiv ala, kus kamar on moodustunud kas mudas või vees kasvavate taimede läbipõimunud juurtest ja risoomidest.
soovik - Märg maismaapaik, kus vesi on mitme kuu vältel maapinna tasemel. Soovikud esinevad näiteks mererannikul ning veereziimi rikkumise tagajärjena tee või kraavimullete taga.
roostik - Maa- või veeala, kus kasvavad massiliselt kõrgekasvulised rohtsed veetaimed, nt pilliroog.
Puittaimestiku olemasolu - Eristab puissood ja -rabad ning põõsassood lagedatest.
Väärtuse tüüp: jah/ei
307 Turbaväli Vaata
Aktiivses kasutuses või mahajäetud turbakaevandamisalad.
Tunnetuskriteeriumid 1. Endised turbakaevandamisalad, kus looduslik taimekooslus on taastunud või taastatud kaardistatakse situatsioonile vastavalt, mitte turbaväljana.
Piiritluskriteeriumid 1. Pindala >= 2000 m²
Turbaväljade tüüp - Turbaväljade tüüp näitab kasutust.
Väärtuse tüüp: loend
turbaväli - Turba kaevandamise ala.
mahajäetud turbaväli - Ala, kus turba tootmine on lõpetatud, kuid looduslikud kooslused pole taastunud.
Samm tagasi etakETAK'i avalehele
 

Viimati muudetud: 12.02.2019 13:01
Tagasi algusesse