Reaalsusmudel

ETAK reaalsusmudelis on  kirjeldatud ja süstematiseeritud need reaalse maailma nähtused ja nende omadused, mida andmekogus talletatakse.

ETAK reaalsusmudelis on definitsioonid nii nähtusklassil kui nähtuse tüübil.
Definitsioonid koos tunnetuskriteeriumitega moodustavad äratundmisjuhise.
Piiritluskriteeriumites sätestatakse piirid mõõdetavate omaduste alusel. Piiritluskriteeriumid on mõõtkavaspetsiifilised. Hetkel on toodud väärtused, mis kehtivad mõõtkavas 1:10 000.

ETAK kataloog

01 - Pinnamood Nähtused, mis kirjeldavad reljeefi (kivid, nõlvad).
101 Kivi Vaata
Üksikud kivid, kivihunnikud või kivised alad.
Tunnetuskriteeriumid 1. Kivi kõrgus määratakse maapinnast, vees oleva kivi kõrgus veepinnast.
2. Kaardistatakse kaitsealune kivihunnik või avatud maastikul asuv kivihunnik. Metsastunud alal säilitatakse
varasemalt kaardistatud kivihunnik.

Piiritluskriteeriumid 1. Kaardistatakse üksik kivi, mis on vähemalt 2 m kõrge. Kaitsealune üksik kivi kaardistatakse sõltumata
kõrgusest.
2. Kivise alana kaardistatakse üle 500 m2 suurune ala, kus kivide kõrgus on vähemalt 0,5 m ja nendevaheline
kaugus alla 5 m;
Kivide tüüp - Näitab kivide paiknemist.
Väärtuse tüüp: loend
kivi - Üksik rändrahn.
kivihunnik - Kivide kuhi, eristub reljeefselt muust ümbritsevast alast.
kivine ala - Kividega ala, kus kivid ei kata maapinda täielikult.
Kivi kõrgus - Kaitsealuste rändrahnude kõrgus mõõdetuna maa või veepinnast täismeetrites.
Väärtuse tüüp: piiramata
102 Nõlv Vaata
Maapinna suure kaldenurgaga alad.
Tunnetuskriteeriumid 1. Nõlv kaardistatakse nõlva ülemisse serva.
Piiritluskriteeriumid 1. Kaardistatakse nõlv, mis on vähemalt 2 m kõrgune.
2. Nõlv, mis on lühem kui 50 m, kaardistatakse vaid juhul, kui see on osa suuremast tervikust.
3. Nõlvaks loetakse ala, kus maapinna kalle on 35–45 kraadi, järsakud kaardistatakse alates 45-kraadisest kaldenurgast.
Nõlva tüüp - Nõlva tüüp jaotab nõlvu tekkepõhjuse ja kalde alusel.
Väärtuse tüüp: loend
nõlv - Maapinna kõrguse järsk muutus, mis on ümbritsevast selgelt eristuv.
looduslik järsak - Vertikaalilähedane looduslik pinnavorm (näiteks liivakivi- või paekivipaljand).
karjääri serv - Vertikaalilähedane inimtekkeline pinnavorm.
Kaldaastang - Kaldajoonele lähemal kui 200 m asuv vähemalt 5 m kõrgune nõlv loetakse kaldaastanguks ning sellele lisatakse vastav märge.
Väärtuse tüüp: jah/ei
103 Pinnavorm Vaata
Kõrgusjoontega mitteesitatavad positiivsed või negatiivsed pinnamoe elemendid.
Tunnetuskriteeriumid 1. Kaardistatakse vaid avatud maastikul asuvad püsivad tehiskünkad.
2. Paisude vahetus läheduses olevaid kärestikke ei kaardistata.
Piiritluskriteeriumid 1. Kaardistatakse vähemalt 2 m sügavune auk.
2. Kaardistatakse vähemalt 2 m kõrgune tehisküngas.
3. Kaardistatakse vähemalt 100 m pikkune ja 1 m sügavune kaitsekraav.
4. Üle 200 m2 pindalaga auku või tehisküngast ei kaardistata augu või tehiskünkana, vaid nende servad
kaardistatakse nõlvana.
5. Üle 8 m laiust valli ei kaardistata vallina, vaid valli serv kaardistatakse nõlvana. Lühemate kui 50 m pikkuste vallide kaardistamine ei ole soovitatav.

Pinnavormi tüüp - Pinnavormi tüüp jaotab pinnavorme väliskuju ja tekkepõhjuse alusel.
Väärtuse tüüp: loend
auk - Väikese ulatusega negatiivne pinnavorm.
tehisküngas - Inimtekkeline positiivne pinnavorm.
kaitsekraav - Negatiivne pinnavorm, mis on kaevatud riigikaitselisel või sõjalisel eesmärgil.
vall - Positiivne pinnavorm, mille pikkus ületab laiust.
koobas - Maa-alune tühemik, õõnsus, käik või nende kogum. Koopa seinad on vooderdamata.
ebatasane ala - Ebaühtlase reljeefiga ala (näiteks karstiala või tasandamata karjäär), kus ei moodustu eraldiseisvaid pinnavorme.
kärestik - Suure languga veekogu osa, kus vesi voolab mööda ebatasast kivist põhja.
juga - Veekogu osa, kus vesi langeb astangult, sealhulgas kosed.
Samm tagasi etakETAK'i avalehele
 

Viimati muudetud: 12.02.2019 13:01
Tagasi algusesse