Eesti geodeetiline süsteem


Geodeetiline süsteem ja selle koosseis on kehtestatud Keskkonnaministri 26.10.2011 määrusega nr 64 "Geodeetiline süsteem". Määrus on kehtestatud "Avaliku teabe seaduse" § 439 lõike 1 punkti 2 ja Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2008. a määruse nr 17 "Volituste andmine geodeetilise süsteemi kehtestamiseks" ning "Ruumiandmete seaduse" § 32 ja Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2011. a määruse nr 101 "Volituste andmine geodeetilise süsteemi kehtestamiseks" alusel.

Geodeetiline süsteem koosneb:
  1. geodeetilisest referentssüsteemist - ETRS89
  2. tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemist - L-EST97
  3. kõrgussüsteemist - BK77
  4. gravimeetrilisest süsteemist

Geodeetiliseks referentssüsteemiks on Euroopa terrestriline Referentssüsteem 89 (ETRS89). ETRS89 ühtib Rahvusvahelise Maa Rotatsiooniteenistuse (IERS) Rahvusvahelise Terrestrilise Referentssüsteemiga (ITRS) epohhil 1989.0 ning on fikseeritud Euraasia laama stabiilses osas. Geodeetiliste koordinaatide arvutamisel kasutatakse rahvusvahelise referentsellipsoidi GRS80 parameetreid. Eestis loetakse ETRS89 koordinaadid ja Ülemaailmse Geodeetilise Süsteemi 1984 (WGS84) koordinaadid identseteks.
ETRS89 realisatsiooniks Eestis on I klassi geodeetilise võrgu punktid ja nende koordinaadid. Eestis tähistatakse ETRS89 realisatsiooni ruumilisi ristkoordinaate ja geodeetilisi koordinaate lühendiga EUREF-EST97.
Tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemiks on L-EST97, mille koordinaadid arvutatakse EUREF-EST97 geodeetilistest koordinaatidest kasutades Lamberti kahe lõikeparalleeliga koonilisest konformsest kaardiprojektsiooni LAMBERT-EST ja rahvusvahelist referentsellipsoidi GRS80. LAMBERT-EST parameetrid on järgmised:

  1. lõunapoolne lõikeparalleel BS = 58° 00' põhjalaiust
  2. põhjapoolne lõikeparalleel BN = 59° 20' põhjalaiust
  3. telgmeridiaan L0 = 24° 00' idapikkust
  4. koordinaatide algpunkti geodeetilised koordinaadid: B0 = 57° 31' 03".19415 põhjalaiust, L0 = 24° 00' idapikkust
  5. koordinaatide algpunkti tasapinnalised ristkoordinaadid: x = 6 375 000 m, y = 500 000 m


Kõrgussüsteemiks on Balti kõrguste süsteem 1997 (BK77). Kõrgussüsteem on määratud järgmiselt:

  1. kõrgussüsteemi null ühtib ajavahemikus 1825-1840 tehtud Kroonlinna merevee taseme mõõtmise keskmise tulemusega
  2. kõrgussüsteemi epohh on määratlemata
  3. kasutatakse keskmist Maa püsivate loodete süsteemi
  4. kõrgused arvutatakse normaalkõrgustena. Maa raskuskiirenduse normaalvälja arvutamisel kasutatakse Helmerti 1901. a valemit


Eesti geoidi mudeliks on EST-GEOID2011, mis võimaldab EUREF-EST97 ellipsoidaalsete kõrguste ümberarvutamist BK77 kõrgusteks ja vastupidi.

Gravimeetriliseks süsteemiks on Rahvusvaheliste Gravimeetriliste Absoluutpunktide Võrgu (IAGBN) 1988. a andmetöötluse standarditel põhinev süsteem. Gravimeetrilise süsteemiga on määratletud ajas varieeruvate ja püsivate tahke Maa loodete, pooluste triivi, atmosfääri masside mõjude arvutamiseks vajalikud eeskirjad, kokkulepped ning modelleeringud. Gravimeetrilise süsteemi realisatsiooniks Eestis on I klassi gravimeetrilise võrgu punktide raskuskiirenduste väärtuste kogum GV-EST08.

 

 

Geodeetilise süsteemi muudatused


19.07.2017 allkirjastas Keskkonnaminister Geodeetilise süsteemi määruse muudatuse "Geodeetiline süsteem", millega kehtestatakse Eestis uus kõrgussüsteem. Muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2018.

Uueks kõrgussüsteemiks on Euroopa Vertikaalne Referentssüsteem (EVRS). EVRS on kinemaatiline referentssüsteem, mille lähtenivoo on määratletud Amsterdamis asuva Normaal Amsterdam Peil kaudu, kasutatakse tahke Maa püsivate null-loodete süsteemi ja kõrgused väljendatakse geopotentsiaaliarvudena. Geopotensiaaliarvudest normaalkõrguste arvutamisel kasutatakse referentsellipsoidi GRS-80 normaalraskuskiirenduse väärtusi.

Eestis tähistatakse EVRS kõrgusi lühendiga EH2000. EH2000 normaalkõrgused epohhil 2000 tuginevad riiklikul kõrgusvõrgul, mille kõrgusväärtused lähtuvad EVRS realisatsioonist EVRF2007.

Eesti geoidi mudel on EST-GEOID2017. Mudelit EST-GEOID2017 kasutatakse arvutustulemustele esitatavate täpsusnõuete kohaselt EUREF-EST97 ellipsoidaalsete kõrguste ümberarvutamiseks EH2000 normaalkõrgusteks ja vastupidi.

Gravimeetrilise süsteemi realisatsiooniks Eestis on I klassi gravimeetrilise võrgu punktide raskuskiirenduste väärtuste kogum EG2000. Gravimeetrilise võrgu punktide raskuskiirenduse väärtused epohhil 2000 tuginevad IAGBN standardite kohaselt läbi viidud gravimeetrilise võrgu I klassi punktide raskuskiirenduse absoluutmõõtmiste tulemustele.

Üleminekuperiood EH2000 kõrgustele algab 2018. aasta 1. jaanuaril ja lõppeb 2018. aasta 31. märtsil. Enne 2018. aasta 1. jaanuari alustatud tööde tulemused esitatakse üleminekuperioodil BK77 või EH2000 kõrgustena. Põhjendatud juhtudel võib Maa-amet pikendada üleminekuperioodi kuni 2018. aasta 1. oktoober.

Ehitusvaldkonnas jaoks on erisus. Üleminek EH2000 kõrgustele toimub järgmiselt:

 

  1. pärast 2018. aasta 1. jaanuari alustatud ehitusprojektiga seotud tegevused viiakse läbi ja teostusmõõdistamise tulemused esitatakse EH2000 kõrgusi kasutades
  2. enne 2018. aasta 1. jaanuari alustatud ehitusprojektiga seotud tegevused võib läbi viia kasutades BK77, ehitusprojektiga seotud teostusmõõdistuse tulemused esitatakse EH2000 kõrgustena


Geodeetilise süsteemi komponentide kirjeldused ja üleminekuparameetrid BK77 ja EH2000 kõrguste vahel tehakse kättesaadavaks Eesti geoportaali kaudu (geoportaal.maaamet.ee).