Aadressiandmed



Aadressiandmete süsteem on andmekogude pidamist kindlustav süsteem. Süsteemi eesmärk on tagada aadressobjektide ühene identifitseerimine nii nende asukohas kui ka erinevates andmekogudes ning muuta võrreldavaks erineval ajal ja eri põhimõtetel esitatud koha-aadressid. Ühtlasi on ADS-i ülesandeks tagada ka koha-aadresside määramise ja aadressiandmete töötlemise funktsioonide ühetaoline korraldus.

Süsteemi asutamise ja pidamise aluseks on ruumiandmete seadus  ja ADS-i määrus.

Keskne aadressiandmete infosüsteem (ADS-i infosüsteem) haldab üleriigiliselt kõiki aadressiandmeid ja pakub aadressiteenuseid. ADS-i infosüsteem käivitati 01.01.2009.

Avaliku teabe seadus ja ka määruse rakendussätted panid kõigile riiklike ja kohalike omavalituste andmekogude pidajatele kohustuse liidestada oma infosüsteemid keskse aadressiandmete süsteemiga (ADS-iga). Maa-amet on loonud eeldused liidestumiseks ja töötanud välja aadressiteenused ning nõustab andmekogude esindajaid vastavates arendustöödes.
2009. aasta jaanuariks on liidestunud Maaregister, Ehitisregister, Kohanimeregister. 2015. aasta juuliks on liidestunud veel paarkümmend registrit, sealhulgas nt Rahvastikuregister ja PRIA kliendiregister. Lisaks on ADS-iga liidestunud näiteks Kinnistusraamat ja Ariregister. Paljud teised andmekogude haldajad on alustanud arendustöid liidestamiseks.

10. märtsil 2011 kehtima hakanud Ruumiandmete seaduse rakendusasätted kohustasid andmekogude pidamisel ja ruumiandmeteenuste osutamisel teabevaldajaid oma andmekogudsid ja infosüsteeme viima seaduse §-ga 59 vastavusse hiljemalt 2012. aasta 1. märtsiks.

Ühtlasi määratleb viimati nimetatud seadus koha-aadresside määramise kohustuse kohalikele omavalitsustele ning  järelvalve funktsiooni selles osas Maa-ametile.

Aadressiandmete süsteemi kohta leiab teavet ka Riigi infosüsteemi haldussüsteemist (RIHA).