[Maa-ameti geoportaal]  
  EST ENG
 Sisukaart  

Otsi
      
oota...

 Maa-amet
 

Geoloogiline baaskaart

Seotud andmed ja teenused:

Geoloogia rakendus
Maardlate rakendus

Eesti geoloogiline baaskaart on kaardikomplekt, mis annab informatsiooni maapõue ehitusest, maavarade ja põhjavee levikust, hulgast ning kvaliteedist ja geoloogilise keskkonna seisundist, võimaldamaks selle ratsionaalset kasutamist ning kaitset. Kaartide mõõtkava on 1:50 000, erandjuhtudel väiksem (näiteks akvatooriumis 1:200 000).
Euroopa ja naaberriikide kogemused näitavad, et mõõtkava 1 : 50 000 on üleriigilise geoloogilise kaardistuse jaoks optimaalne. Eesti kompleksne geoloogiline kaardistamine mõõtkavas 1 : 50 000 sai alguse 1980-ndatel aastatel. Kaardistajaks on olnud riiklik geoloogiateenistus. 2017. a. seisuga on ca 100-st Eesti maismaad hõlmavast baaskaardi lehest geoloogiline andmestik olemas ligikaudu 60 kohta, kuid enamik kaardilehtede geoloogilisest materjalist on digitaliseerimata ja süstematiseerimata. Digitaliseerimata geoloogiline kaardimaterjal on kättesaadav geoloogiafondi kaudu.

Aastast 2003 on riikliku geoloogilise kaardistamise tellijaks ning kaardiandmete haldajaks ja levitajaks Maa-amet. Kaardimaterjal avalikustatakse kaardiserveris geoloogia kaardirakenduses. Rakenduses on rasterformaadis vaadeldavad ning trükitavad kõik digitaliseeritud ja kontrollitud geoloogilised nähtused. Geoloogilise baaskaardi andmed on kättesaadavad ka avaliku WMS teenuse kaudu.

Geoloogiline baaskaart koosneb järgnevatest teemakaartidest:

  • Aluspõhi
  • Pinnakate
  • Hüdrogeoloogia
  • Põhjavee kaitstus
  • Geomorfoloogia
  • Maavarad
  • Aluspõhja reljeef
  • Pinnakatte paksus
  • Aeromagnetilised anomaaliad
  • Gravitatsioonijõu anomaaliad

Väga oluliseks geoloogilise baaskaardi komponendiks on faktiline materjal, st erinevate andmepunktide (puuraugud ja -kaevud, paljandid, vaatluspunktid) geoloogilised kirjeldused. Faktilist materjali kogutakse varasemate tööde läbivaatamise ning uute välitööde käigus. Puurkaevude info pärineb EELISe andmebaasist.    

Kaardistamisel kasutatakse ESRI ArcGISi tarkvara, kõiki ruumi- ja tärkandmeid hoitakse geoandmebaasis, mis on allalaetav avaandmete lehelt.

Teemakaartide kirjeldused

Geoloogilistel, hüdrogeoloogilistel ja geofüüsikalistel teemakaartidel esinevate nähtuste loetelu on leitav juhendi tabelist 3.

Aluspõhja geoloogilisel kaardil kajastatakse aluspõhja kivimite erivanuseliste kivimkihtide ja kivimtüüpide levikut avamusel, s.t. maapinnal või kvaternaarisetete (ehk pinnakatte) all. Kaardi koostamise aluseks on stratigraafiline skeem (  14.5 KB, 26.02.2010 ) , mis jagab aluspõhjalised kivimid vanuse järgi erinevatesse ladestutesse (  628.88 KB, 2.03.2010 ) . Muuhulgas antakse kaardil informatsiooni aluspõhjaliste murrangute ja litostratigraafiliste üksuste stratotüüpide kohta. Iga aluspõhja kaardilehe kohta on koostatatud üks või kaks kristalliinse aluskorrani ulatuvat, enamasti põhja-lõuna või ida-lääne suunalist läbilõiget.
Vt aluspõhja kaardi näidet (  248.61 KB, 11.12.2009 )

Pinnakatte geoloogilisel kaardil edastatakse informatsioon pinnakattesetete klimaatilis-stratigraafilise kuuluvuse (  18.31 KB, 5.03.2010 ) ning litoloogiliste tüüpide leviku kohta. Iga pinnakatte geoloogilise kaardilehe kohta on koostatud üks või kaks aluspõhja kivimiteni ulatuvat, valdavalt põhja-lõuna või ida-lääne suunalist läbilõiget.
Vt pinnakatte kaardi näidet (  315.71 KB, 11.12.2009 )

Hüdrogeoloogilisel kaardil kujutatakse aluspõhja kivimite kollektoromadusi ja nende veeandvust (puurkaevude erideebitite alusel) aluspõhja kivimite avamusel. Pinnakatte setete kollektoromadusi ja veeandvust kujutatakse vaid aladel, kus pinnakatte setetest ammutab vett tsentraalse tarbimisega veehaare ning aluskorda lõikuvates mattunud orgudes, kus veerikkad pinnakatte setted lasuvad otse kristalliinsel aluskorral. Hüdrogeoloogilisel kaardil edastatakse informatsioon põhjavee liikumissuundade, mineraalsuse, kvaliteedi ja survetasemete kohta. Iga hüdrogeoloogilise kaardilehe kohta on koostatatud üks või kaks kristalliinse aluskorrani ulatuvat, valdavalt põhja-lõuna või ida-lääne suunalist läbilõiget.
Vt hüdrogeoloogia kaardi näidet (  292.83 KB, 11.12.2009 )

Põhjavee kaitstuse kaardi puhul on tegemist teiste geoloogiliste teemakaartide andmestiku interpretatsioonidel baseeruva kaardiga. Põhjavee kaitstuse kaardil antakse hinnang maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele võimaliku haju- või punktreostuse levimise kiiruse (läbi vaadeldavat veekihti katva setendi) ja võimalikkuse kohta. Põhjavee kaitstuse klasse (  21.71 KB, 11.12.2009 ) on kokku viis. Põhjavee kaitstuse kaart annab informatsiooni keskkonda mõjutatavate objektide (näiteks bensiinijaamad ja prügilad) ja veekaitsetsoonide planeerimiseks.
Vt põhjavee kaitstuse kaardi näidet (  244.34 KB, 11.12.2009 )

Geomorfoloogiline kaart koostatakse pinnakatte geoloogilise kaardi ja Lidari kõrgusandmete alusel, andes lisainformatsiooni pinnavormide kohta.
Vt geomorfoloogilise kaardi näidet (  308.48 KB, 11.12.2009 )

Maavarade kaardi nähtusklassideks on perspektiivalad, levialad ja leiukohad. Perspektiivala on prognoosvaruga maavaralasund, mis pole kantud keskkonnaregistrisse. Leviala on geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus välja eraldatud piirkond, kus võib eeldada maavaravaru olemasolu. Leiukoht on ebaselgete piirjoontega ala (kaardil punktsümbolina), kust on leitud kivimeid või setendeid, mille omadused vastavad maavaradele kehtestatud nõuetele. Erinevalt ülejäänud teemakaartidest ei koostata maavarade nähtusklasside alusel trükikaarti.
Vt maavarade kaardi näidet (  59.25 KB, 11.12.2009 )

Aluspõhja reljeefi kaart on isojoonte kaart, mis kujutab aluspõhjakivimite ülemise pinna absoluutkõrgusi.
Vt aluspõhja reljeefi kaardi näidet (  153.65 KB, 11.12.2009 )

Pinnakatte paksuse kaardil kujutatakse pinnakatte paksust samapaksusjoonte abil. Pinnakatte paksus saadakse tänapäevasest reljeefist aluspõhja reljeefi lahutamise teel.
Vt pinnakatte paksuse kaardi näidet (  135.52 KB, 11.12.2009 )

Aeromagnetiliste anomaaliate kaardi koostamiseks kaardistatakse Maa magnetvälja totaalvektori intensiivsust. Mõõtmisandmestik parandatakse magnetvälja variatsioonidest ja sellest lahutatakse Maa magnetilise globaalvälja väärtus. Töödeldud magnetvälja punktväärtuste alusel on genereeritud aeromagnetiliste anomaaliate statistiline pind, millest omakorda kujundatud isaritmiline aeromagnetiliste anomaaliate rasterkaart. Aeromagnetiliste anomaaliate kaart peegeldab peamiselt kristalliinse aluskorra kivimite magnetilisust ja annab infot aluskorrastruktuuride kohta.
Vt aeromagnetiliste anomaaliate kaardi näidet (  352.81 KB, 11.12.2009 )

Gravitatsioonijõu anomaaliate kaardi loomiseks kaardistatakse Maa raskuskiirenduse väärtusi (g). Mõõdetud raskuskiirendus väärtustesse viiakse geograafilise laiuse, absoluutse kõrguse ja vahekihi (Bouguer’parandus: 2,3 g/cm3 ehk pealiskorra keskmine tihedus) parandused. Ümberarvutatud mõõtmispunktide andmestiku alusel genereeritakse gravitatsioonijõu statistiline pind, millest omakorda kujundatakse isaritmiline anomaaliate rasterkaart.
Vt gravitatsioonijõu anomaaliate kaardi näidet (  425.1 KB, 11.12.2009 )
 


Kontakt: Ivo Sibul

 
 
 
 
_