[Maa-ameti geoportaal]  
  EST ENG
 Sisukaart  

Otsi
      
oota...

 Maa-amet
 

Riigi geodeetiline võrk


Peale Eesti taasiseseisvumist alustati uue üleriigilise geodeetilise võrgu rajamist. Riikliku plaanilise võrgu rajamisel lähtuti 1992. a EUREF-BAL projekti realiseerimisel määratud 5 punkti koordinaatidest. Tuginedes nendele punktidele rajati 43 punktist koosnev võrk (1991. a plaaniline põhivõrk).

1993. a EUREF Sümpoosioni otsuse kohaselt kuulusid EUREF-BAL92 mõõtmistulemused C täpsusklassi (± 5 cm mõõtmiste epohhil) ja see projekt loeti EUREF89 võrgu laienduseks Baltimaades. 1994. a toimusid EUREF-BAL92 punktidel kontrollmõõtmised. Lähtepunktide koordinaadid võeti ITRF94 kataloogist. Tulemuste töötlusel ilmnes punktide koordinaatides ca 4,5 cm ida-lääne suunaline ja 1,6 cm kõrguslik vahe.

Lähtuvalt 1994. a kontrollmõõtmiste tulemustest alustati 1996. aastal uue 212 punktist koosneva riigi geodeetilise võrgu rajamist. Võrk rajati plaanilise, kõrgusliku ja gravimeetrilise võrgu integreerimise põhimõtteid järgides. Mõõtmiste tehnoloogia vastas EUREF tehnilise töögrupi nõuetele.

Riigi geodeetiline võrk (RGP) on mõõdetud GPS tehnoloogiat kasutades ja jaotatud klassidesse vastavalt Eesti geodeetilisele süsteemile järgmiselt: I klassi võrk, II klassi võrk ja tihendusvõrk.

RGP aluspunktideks on ITRF96 raamistiku punktid. Võrgu punktide tiheduseks on 1 punkt 225 km² ja see on aluseks tihendusvõrkude rajamisel. I klassi põhivõrk koosneb 13 punktist, punktide vaheline kaugus on 70-110 km. Punktide määramise keskmine ruutviga on ± 1 cm ja suhteline viga 1 : 7 000 000. II klassi põhivõrk koosneb 199 punktist. Punktid on hajutatud Eesti piirides ühtlaselt, vahekaugusega ca 15 km. Punktide määramise keskmine ruutviga on ± 1 cm ja suhteline viga 1 : 500 000. IAG komisjoni EUREF (Praha 1999) poolt on riigi põhivõrk loetud Euroopa referentsraamistiku B klassi nõuetele vastavaks ning see võrk on EUREF võrgu tihendus Eesti alal (EUREF-EST97).

Joonis 1. Riigi geodeetiline põhivõrk (I ja II klass)

Tihendusvõrk on loodud objektide kaupa aastatel 1992-2001 Maa-ameti tellimusel erinevate geodeesiafirmade poolt. Tihendusvõrk koosneb 3922 punktist (põhiliselt paarispunktid), punktide tiheduseks on üks punktipaar 16-25 km² kohta (keskmise vahekaugusega 5 km) ja paarispunktide omavaheline kaugus ca 500 m. Kasutati GPS mõõtmiste tehnoloogiat (suhteline staatiline meetod, sessiooni pikkusega 90-210 minutit).

Punktide määramise keskmine ruutviga on ± 1 … 3 cm ja suhteline viga 1 : 250 000, paarispunktide omavahelise määramise suhteline täpsus on 1 : 50 000. Lõplik võrk koosneb 15 692 GPS vektorist ning tasandati kahes osas: Eesti mandriosa ja Lääne-Eesti saared. Tihendusvõrgu tasandus põhineb I ja II klassi riigi geodeetilise võrgu punktidel.

Joonis 2. Riigi geodeetiline põhivõrk (I ja II klass ning tihendusvõrk)

Riigi geodeetilise võrgu I klassi kordusmõõtmised 2008. aastal

Riigi geodeetilise põhivõrgu mõõtmised toimusid 28.07-08.08.2008. Mõõtmised toimusid kokku 7 päeval (GPS nädalad 1490 ja 1491). Mõõtmiste aeg oli alates 110 tundi/punktile kuni 158 tundi/punktile. Mõõtmised viidi läbi samaaegselt kaheteistkümnel (12) riigi geodeetilise võrgu I klassi punktil, lisaks olid mõõtmistesse lülitatud ka viis GNSS püsijaama (Suurupi, Kuressaare, Tõravere, Toila, Audru).

Kasutatud instrumendid: Ashtech Z-12 GPS vastuvõtjad ja GPS Choke Ring antennid. Kokku oli kasutusel kaksteist Ashtech GPS vastuvõtjate komplekti.

RGP 2008 mõõtmiskampaania arvutustes arvestati RGP 1997 mõõtmiskampaania põhimõtetega, samuti järgiti EUREF (Euroopa Referentsraamistiku alamkomisjon) ja NKG (Põhjamaade Geodeesiakomisjon) poolt juhendmaterjalides esitatud soovitusi. Arvutustel kasutati Bernese GPS 5.0 tarkvara.

Joonis 3. Riigi geodeetilise võrgu skeem koos GNSS püsijaamade ja lähtepunktidega

 

 

 

 
 
 
 
_