[Maa-ameti geoportaal]  
  EST ENG
 Sisukaart  

Otsi
      
oota...

 Maa-amet
 

Gravimeetriliste mõõtmiste ajalugu


Esimesed arvestataval tasemel gravimeetrilised mõõtmised toimusid Eesti Vabariigis 1930. aastal, kui Balti Geodeesiakomisjoni (BGK) kuuluvate riikide koostööna määrati pendelgravimeetritega raskuskiirenduse absoluutväärtused (Potsdami süsteemis) Läänemerd ümbritsevate riikide territooriumidel, sh. ka Tallinna punktil Toomkooli 9 asuvas hoones. Nimetatud punktile tuginedes rajas Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) geodeesia prof. R. Livländer aastail 1939 - 1941 Eesti esimese gravimeetrilise võrgu. Teine Maailmasõda katkestas gravimeetrilised tööd Eestis ligi 10 aastaks.

1949. aastal alustas V. Maasik TA Geoloogia Instituudis uuesti gravimeetrilisi töid. Mõõtmised tuginesid 1939. - 1941. aastal rajatud võrgule, mille täpsus ei olnud enam piisav. Seetõttu määrati 1955. a. NSVL TA Maafüüsika Instituudi töörühma poolt kolmes punktis - Tallinnas, Tartus ja Kuressaares - raskuskiirenduse väärtused täpsusega ± 0.1 mGal. Neist punktidest lähtudes rajas V. Maasik omakorda III klassi gravimeetrilise võrgu, mis koosnes 26 punktist. Võrgu raskuskiirenduse väärtuste keskmiseks täpsuseks hinnati ± 0.3 mGal, sellele võrgule tuginesid kuni 1990.-ndate aastateni mitmed gravimeetrilised tööd. Alates 1960.-ndatest aastatest rajasid gravimeetrilisi võrkusid Eesti alale ka NSVL Geoloogia Ministeeriumi spetsialistid.

Gravimeetriliste kordusmõõtmiste läbiviimiseks rajati 1970. a. H. Sildvee juhendamisel TA Geoloogia Instituudist kõrgtäpne gravimeetriline võrk, eesmärgiga uurida maakoore vertikaalliikumiste dünaamikat. Selleks ehitati Eestis umbes 50 spetsiaalselt kindlustatud betoonmõõtealust, millel mõõdeti GAG-2 tüüpi kvartsvedru gravimeetritega esmakordselt 1970-72. a. Kordusmõõtmised toimusid 1977., 1979/80. ja 1985-87. aastal. Kõigi nende mõõtmiste korral hinnati üksiku Δg määramise keskmiseks ruutveaks ±0.03 mGal.

1992. aastal alustati Eesti Vabariigi gravimeetrilise põhivõrgu rekonstrueerimisega. Aluseks võeti aastatel 1970 - 1986 mõõdetud kordusmõõtmiste võrk ja 1975. a. absoluutmõõtmine TTÜ punktil. Täiendavalt viidi 1992. aastal Soome Geodeesia Instituudi abiga kontrollmõõtmised läbi gravimeetrilise põhivõrgu punktidel. Kuna TTÜ absoluutväärtuse mõõtmine ei vastanud rahvusvahelistele nõuetele, siis 1995. aastal teostas Soome Geodeesia Instituut uued kordusmõõtmised absoluutgravimeetriga JILAg-5 kolmel punktil - Suurupis, Kuressaares ja Tõraveres. 1998. aastal tehti Maa-ameti ja Taani partneri KMS koostöö raames gravimeetrilisi mõõtmisi 25 gravimeetrilise ja geodeetilise võrgu punktil LCR (LaCoste&Romberg) G-tüüpi gravimeetritega. Samal aastal mõõdeti sama tüüpi gravimeetriga üle ka I ja II klassi gravimeetriline võrk koostöös USA partneriga NGA. Kogutud andmete põhjal arvutati 1999. aastal uuesti Eesti gravimeetrilise põhivõrgu raskuskiirenduse väärtused, lähtudes 1995. aastal teostatud absoluutmõõtmistest kolmel punktil. Võrgu raskuskiirenduse väärtused arvutati aritmeetiliste keskmistena, võttes aluseks erinevate mõõtmiskampaaniate tulemused aastatest 1970-1998.

 
 
 
 
_